Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dey saldym-au 8489 0 pikir 19 Mausym, 2016 saghat 14:00

ÁLEMDI TÝRLI APATTAN QAZAQQA TÝSKEN ILIM QÚTQARADY

Býgingi tanda tabighat apattarynyng jiyilep, qoghamdy qiyanat, lankestik, qatygezdik, qaskýnemdik jaylap alghany, adamdardyng meyirim-qayyrymnan qalghany, bir-birine qaru kezep, pyshaq salghany, sәbiylerdi qoqysqa tastaudyn, býldirshin qyzdardy zorlaudyng әdetke ainalyp bara jatqany, jastarymyzdyng últtyq bet-beynesining ózgerip, batystyq jat әdetterge boy aldyruy, jasóspirimderding ózine-ózi qol júmsauynyng jiyileui ýrey tughyzady. Búlargha qosa obyr, aq qan, bedeulik pen belsizdik sekildi san týrli dauasyz dertter, әsirese analar men balalar auruy kóbeyip, sәbiyler tua sala dertke shaldyghyp, dýniyege mýgedek balalardyng kelui de jiyilep barady.

Búlargha toytarys beruge býgingi damyghan ghylym men bilimning de dәrmensiz bolyp  otyrghany Ál-Faraby babamyzdyng «Adamgha eng birinshi bilim emes, ruhany tәrbie berilui kerek, tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jauy, ol keleshekte onyng ómirine apat әkeledi» degen sózining shyndyqqa ainalghanyn kórsetedi. Osynyng bәrine adam balasy ruhtyng әlsirep, Qúdaygha emes, jynnyn, nәpsinin, mansap pen baylyqtyng t.b. qúly bolyp qúldyrauy, sananyng da iship-jemdik, qarabasyndyq dengeyge týsip ketkendigi, ózining jәne býkil әlemning jaratylys zandylyghyn úmytyp, Jaratushy iyeden qol ýzip qalghandyghy sebepti dushar bolyp otyr. Eng aqyry biytimdey bir mikrobqa jem bolyp, adamdardyng jylda qyrylyp jatqany sol tәny de ruhany da quatsyzdyqtyng saldary.

Sondyqtan qazirgi basty mәsele adamnyng ruhaniy-sanalyq dengeyin kóteru bolyp tabylady. Býkil әlem oishyldary da HHI ghasyrda tek sana kógine kóterilgen adamdar ghana ómir sýre alady degen tújyrymgha kelip, jer betinde tirshilikti saqtap qaludyng jolyn izdestirude. Meyirimi sheksiz Jaratushy iyemiz ruhany tәrbiyening uyzyn qazaq halqy arqyly býkil adamzat balasyna núsqap otyr.

Ol – Qúrannyng 29  sýresining basynda ornalasqan, maghynasy Allagha ghana ayan delinetin Áliyf-Lәm-Miym, Áliyf-Lәm-Miym-Sad, Áliyf-Lәm-Ra, Áliyf-Lәm-Miym-Ra, Kәf-Hә-Yә-Ghayn-Sad, To-Hә, To-Siyn-Miym, To-Siyn, Yә-Siyn, Sad, Ha-Miym, Ha-Miym. Ghayn-Siyn-Qaf, Qaf, Nun «Huruf-ul Múqatta-a» әripterine negizdelgen, jana ghasyrgha arnalghan «Huruf-ul Múqatta-a»  ruhaniy-sanalyq sauyqtyru ilimi. On bes ghasyr boyy qúpiya bolyp kelgen búl әripterding qazirgidey әlem dýrligip jatqan uaqytta syrynyng ashyluy Qúran týsken zamannan bergi eng keremet oqigha jәne Allanyng adamzatqa týsken rahymy.

Sondyqtan qazaq eli – qazaq jeri qazaq halqy t.b. halyqtar soghys, zil-zala, su, ot jәne týrli júqpaly aurular apattarynan aman bolyp el basy aityp jýrgen mәngilik beybit elge ainalu úshin «Huruf-ul Múqatta-a» beybitshilik tuyn kóterip, soltýstikten ontýstikke qaray «Huruf-ul Múqatta-a» әripteri tanbalanghan múnaralar túrghyzyp, barlyq su kózderine  (bastaulargha) tas qúrandar (núsqalary bar) tastau kerek. Al  balabaqshalarda, mektepterde, orta jәne jogharghy oqu oryndarynda kórsetilgen Qaaaaf, Nuuuun, To-Hә, Yә-Siiiiyn, ÚLY SANA beybitshilik úranyn jastar birigip hormen sabaq bastalarda oqysa, әlemde jýrip jatqan imansyzdyq tirshilikterin toqtatugha sebep bolyp  zor densaulyqta, kórkem minezde, tereng bilimdi sanaly adamdar qataryna qosylady. Otbasy músheleri birigip oqyp Alladan tilese mal jandary aman bolady.

Jana ghasyr ilimi  «Huruf-ul Múqatta-a» kitabynan

Ordabay Sandybayúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636