(әngime)

Tórkini jaqyn qyz damyl tappaydy. Ózing túratyn qalanyng tap irgesindegi demalys ýiine tynyghu soghan úqsaydy eken. Qanshama alansyz bolamyn degenimen bola almaysyn, eki kýnning birinde sary portfelidi salaqtatyp, qala qaydasyng dep, tartyp bara jatqanyn.

Senbining keshinde ýige ketip, múnda býgin oralsam, billiardshy dostarym úyasyn ai talqandap ketken araday gu-gu etedi.

— Oibay, osynda tynyghugha jalghyz qoldy bireu kelipti, billiardty ghajap oinaydy! Útpaghan adamy qalghan joq...

Jay ghana myqty billiardshy kelipti dese, men әriyne, tanyrqamas edim. Al mynau ózi jalghyz qoldy, ózi myqty billiardshy. Jalghyz ayaqty keremet jýirik bireu kelipti degen sekildi qúlaqqa sókettileu estiledi. Kim eken dep, kórip - bilgenshe yntyq boldym.

Sóitsem, júrttyng órekpip, әngime etip jýrgenderi ózim jaqsy tanityn, aghartu mekemesining birinde ýp - ýlken qyzmet atqaratyn biyazy әsem jigit Halel bolyp shyqty. Men, biraq, onyng billiardshy ekenin bilmeytin em.

Amandasyp bolysymen:

— Au Halel, seni júrt keremet billiardshy deydi ghoy? Sonday da ónering bar ma? Múndaghy oiynshylardy jaypap salghan kórinesin? — dedim.

Ózinen shashy búryn qartayghan buyryl bas Halel sypayy ghana kýlimsirep:

— E, bizdiki degen jay ermek qoy, — deydi.

— Ermeging mynaday bolghanda, ermek emesing qanday? Mýmkin ekeumiz oinap ta jiberermiz?

— Erking bilsin.

Mine, biz billiard oinaytyn bólmedemiz. Osynda tәuir eki oiynshy bolsa, birimiz dep jýrgenning ózimin. Halelmen kýsh synasyp kóruge yntaly - aqpyn. Biraq jalghyz qoldy adam billiardty sonshalyq ghajap oinaydy degenge ishtey sene de qoymaytyn tәrizdimin.

Halelding ong qoly iyq týpten joq, bary tek sol qol. Ekinshi dýnie jýzilik soghyspen ol esepti solay aiyrysqan. Soghysqa bir qolyn sadaqa etip bergen de, shybyn janyn aman alyp qalghan.

Halel ky tandap alyp jatyr. Jýzinen útam ba, útylam ba dep tolqyghandyq bayqalady. Áueli kiydi salmaqtap kórip, sosyn syghalap týzuligin bayqaydy. Jalghyz qoldyng qimyly erkinde, epti - aq.

Qyryqty mol ensergen Halelding jalpy túlghasy sportshylarday jinaqy. Kense qyzmetindegi búl qúralpylas adamdardyng talayy jigit kezdegi symbattarynan mәngi baqy airylyp qalyp, qiqy-jiqy bola bastaydy ghoy: tenkiygen bókse, salpiyghan qaryn jamap alady, moynynyng terisi qatparlanyp, qalynday týsedi. Al Halel osynyng bәrinen de ada. Jarau attay qashan kórseng de sergek, samdaghay. Soghan oray ol kiyimdi de qatyp kiyinedi: qashan kórseng de appaq aq jeyde, galstuk, kostumi magazinnen qazir ghana alyp kiygen tәrizdi, әli bir de bir qyry synbaghan, shang - tozang qonyp ýlgermegen. Men oiynnyng әdeyi qiyndau týrin atap:

- Piramida oinaymyz ba? — deymin.

Halelge bәribir.

— Bolsyn.

Oynap kelip jiberdik.

Kim útty, kim útyldy, әngimening maqsaty tipti de ol emes. Al eger oqushy qajet etse, ony da aityp bereyin: birde Halel útty, birde men úttym. Jalghyz qoldy bolsa da shynyn aitu kerek: Halel billiardty kóp júrttan jaqsy oinaydy eken. Oiynshylyq mәdeniyeti de, sezimtaldylyghy da kýshti. Bir qoldyng joqtyghy oghan tipti kemdik etpeytin tәrizdi, shardy kez - kelgen jaghdaydan soghady. Qatyryp dәl soghady, qapy jibermeydi. Saqa billiardtyng erneuine jaqyn túrsa, kiyding ýshin jaghagha sýiep qoyyp, perip kelip qalady. Saqa erneuden alys jatsa, ekinshi sholaq iyghyn búlt etkizip algha tosady da, kiydi endi shayqamastay etip soghan tireydi. Japyraq kemtar iyqqa "im, izdegenim sen" degendey jabysa ketedi. Soqqynyng salmaghy, týzuligi eki qoldap soqqannan bir kem emes.

Halelding oiynshylyghyna qarap túrghan júrt ta riza boldy, men de riza boldym. (Teng týspey, oisyrap útylsam, riza bola qoyar ma edim?! )

Oyyn bitken. Halel ekeumiz syrtta seyildep jýrmiz. Mening әngimem Halelding oiynshylyghy jayly.

- Jalghyz qolymen billiardshy bolam degen oy mende o basta joq edi ghoy. Búghan bir qyzyq jaghday sebep boldy, — dedi Halel.

Ol qanday qyzyq jaghday?

- Kókeydegi arhiyvin jayyp sala bermeytin Halel jay bir eges sebep boldy dep, әueli onsha sheshilmedi. Men qadalyp bolmaghan song myna әngimeni aitty:

- Soghystan tórtinshi jyldyng kókteminde oraldym. Bir qol bolsyn, bolmasyn, joq. Audan ortalyghyndaghy ýige keldim. Endi mening әskerge qajetim joq ta, әskerding maghan qajeti joq. Kónilim qalaghan bir qyzmetke ornalasyp, júrt qaraly jan baghyp, kýneltuim kerek.

Soghysqa Almaty múghalimder institutynyng bir kursyn bitirip, ekinshi kursyn oqy bastaghanda ketken edim. Ýzilgen oqudy jalghay jatar kez emes qazir. Keyin soghys bitken song kóre jatarmyn, әzirshe reti kelse bir mektepke múghalim bolayyn dedim.

Asan deytin jigit orta mektepte menimen birge oqyghan. (Ol kezde, әriyne, bala), Ekeumiz tәuir joldas bolatynbyz, birge jýrip, birge túratynbyz. Toghyzynshyny bitirip, men qalagha oqugha kettim. Asan onynshy bitirdi, sosyn aupartkomgha qyzmetke túrdy. Onyng bir aghasy aupartkomda orynbasar, jәne bir aghasy kolhozdyng predsedateli bolatyn. Túqym - túqiyanymen pysyq, ómir sýruding tәsilin kýndik jerden boljaytyn ysqayaq epti jandar edi. Sol Asan osy kezde audandyq oqu bóliminde mengerushi eken. Álgindey eptiligining arqasy boluy kerek, әskerge alynbaghan. Biz saz keship, soldat bolyp jýrgende, minekey, bir mekemening tóbesine qodiyp shyqqan da alghan.

Sol Asangha keldim, jaghdayymdy aittym.

Ol kezde múghalimning de, basqa da qyzmetkerlerding de jetispeytin uaqyty. Asan meni quanyp qarsy aldy. Eki sózge kelmesten orta mektepke әdebiyetten sabaq beruge qolyma búiryq jazyp berdi.

Osyndaghy orta mektepte bizben birge Ghaysha atty qyz oqyghan edi. Bayqaghan bolarsyn, budannyng kóbi súlu keledi ghoy. Ghayshanyng әkesi qazaq ta, sheshesi tatar - túghyn, Ekeuining ortasynan kiyikting laghynday bop, móldirep týsken de qalghan. Oi, súludyng súluy edi – ay! Orta boyly tolyqsha, dene degenin appaq, kóz degening botanyng kózindey. Audandaghy sylqym jas bozbalalar kóshege shyqsa, Ghayshanyng jolyn bógep, jýrgizbeytin. Institut bitirip kelgen jas jigit múghalimder sabaq oqytyp túryp, Ghayshadan kezderin ala almaytyn. Súlulyq, әdemilik turasynda sóz bolghanda, Ghayshany mysalgha alatyn. Biz, Ghayshamen birge oqityn er balalar, odan aulaq jýrip, ol ýshin birimizben birimiz qyryq pyshaqpyz. Ghayshany birimizden birimiz qyzghanamyz.

Sol Ghaysha súlu ol - daghy osy kýni orta mektepte múghalim eken. Taghdyr meni onymen taghy әkelip toqaylastyrdy — qyzmettes etti. Ghaysha әli kýieuge tiymegen, naghyz kemeline kelip, tolghan shaghy. Búryn, mektepte oqyp jýrgen kezde, ara qatynasymyz tәp-tәuir jyly bolatyn. Sýiem, kýiem degen sózder, әriyne, aitylghan joq - ty, biraq kózqarasymyzdan birimizdi birimiz ish tartqandyq sezilip, bayqalyp túratyn.

Ghaysha jalpy, minezdi, ónerli de qyz edi. Kórkemóner ýiirmesine qatysyp, әn aitatyn, by biyleytin. Tamasha qazaqsha әnderdi tamyljytyp aitqanda, tyndaushy júrt jibermey, qol soghyp, túryp alatyn.

Soghystyng aldy, el arasynda oiyn - sauyq molayghan kez edi ghoy. Qazir endi onyng biri de joq tym - tyrys. Oqta - tekte ana ýi, myna ýige sumang etip qara qaghaz kelip qalady, sonda ghana tóbelerine jay týskendey shúrqan bolyp jatady.

Degenmen jastar jýrgen jer ýn-týnsiz bolsyn ba? Múghalimder tós - baylau deytin әdet tauyp alypty. Qazirgidey qystygýni, kolhozdaghy qarbalas júmys tynshyp, sayabyr bolghan kezde, keyde bir jeti, keyde eki jetide bir ýige jinalyp, kónilderin solay kóteredi eken. Kesh әbden tarar kezde sol kýngi soyylghan maldyng pisken tósin layyq kórgen taghy bir adamgha baylap jiberedi. Búl oghan: kelesi tamashany sen jasaysyng degen sóz. Óstip, kezek qualap kete barady. Býkil qysqy әri ermek, әri kónil kóteru.

Tós baylaudyng belsendi bir mýshesi mening Asan dosym eken. Endi mine men de qatysatyn boldym. Bәri derlik ózimizding auyldyng jigit - qyzdary, jatsynatyn orta emes.

Tós baylaudyng jәne bir mýshesi Ghaysha. Boyjetken Ghaysha súlu. Bayqasam, Asan Ghayshanyng sonyna ónmendep týsip alghan. Ghaysha oghan onsha kóp iylikpeytin, boyyn tik ústaytyn tәrizdi. Asannan góri maghan degen iltipaty moldau, menimenen ýiir-shýiir tez sóilese ketedi, meni kórip, jýzi jaynap sala beredi.

Biraq jalpy top ýshin Asannyng salmaghy menen góri auyrlau, óitkeni ol bәrimizding bastyghymyz. Sondyqtan bedeldileu. Sauyq keshte Asangha oryn tórden úsynylady, alghash qúiylghan rumka onyng aldyna qoyylady. Ádeyi basshylyqqa, tórde otyrugha jaratylghanday Asan ózin keremet manghaz ústaydy, sózdi әlde kimderge eliktep oilap, kesek etip sóileuge tyrysyp túrady.

Soghys araq sharapty da qúrtyp jibergen, onaylyqpen tabylmaydy. Dýkenge aghash bóshkemen, zubrovka degen sarghysh ashy araq әkelinedi. Ishetinimiz sol jәne qoldan ashytqan qoymaljyng qant syra.

Álgi zubrovka aqshagha jәne satylmaydy, astyqqa, kartopqa satylady.

Sauyq keshke jinalatyndardyng kópshiligi jastar bolghandyqtan oiyn-sauyq jaghy mol bolady. Jartybay deytin qyly kóz garmonshymyz bar. Qyza kele býkil denesimen búlghandap, ózi de garmoni bolyp ketedi. Manday aldy biyshimiz Ghaysha, әsirese, jeke biydi odan myqty biyleytin adam joq. Ayaqty tars-tars teuip biylegende, taqtay edendi opyryp, tesip jibere jazdaydy. Kóilegining qysqalau eteginen appaq aq sany jarq-jarq etip kórinip, typ-tyghyz tolyq keudesi dirdek qaghyp, eki beti alaulap elirip biylegende sol ýiding bar shanyn aspangha shygharady.

Ekeu bolyp biyleytinder tipti az. Asan biyleydi. Ol biyge әmende Ghayshany shaqyrady. Men biyden maqúrymmyn. Asannyng Ghayshany qúshaghyna qysyp, taqalyp alyp, shyr kóbelek ainalyp alyp biylegenine ishim qyz-qyz qaynaydy. Osyghan deyin ýirenbegenimdi ózimning eng zor kemshiligim dep sanaymyn.

«Erinbegen etikshi, úyalmaghan ólenshi bolady» deydi qazaq. Asan bayaghyda, mektepte oqyp jýrgende, by kórse, bilsin-bilmesin, qoyyp ketetin. Biyshi qyzdardyng sonynan qalmaytyn ýiret dep. Áne, sonyng paydasyn kórip jýr osy kýni. Men bolsam Asanday emes, búiyghymyn, kónilim qalap túrghan nәrsening ózine ayaghymdy tartynyp әzer basam. Sóitip, júrttan keyin qalyp qoyghanymdy sonyra bir-aq bilip, ókinip jýrem.

* * *

Tós baylaudyng kezegi bir kýni Asangha keldi. Shaqyrdy bәrimizdi: qoy soyghan, jaqsylap dayyndalghan. Auyl qonaghynyng syryn ózing bilesing — laq etip birden kele qalmaydy bәri. Ýzdik-sozdyq bop, ýy iyesin biraz tostyryp jinaludy ózderine dәreje kóredi. Shaqyrylghan qonaqtar jarym-jartylap qana jinalghan kez.

— Kel, shahmat oinay túrayyq — dedi Asan maghan.

Ekeumiz shahmat oinaugha kiristik.

Soghysqa deyin mektepte shahmat ýiirmesi bolghan. Oghan Asan da, men de qatysatynbyz. Tәuir oiynshylardyng qatarynda ekeumiz de barmyz. Odan beri arada eki-ýsh jylday uaqyt ótip ketti...

Bizding shahmat oinaghanymyzdy tamashalap, qarap túrghandardyng arasynda Ghaysha da bar. Ol maghan bolysyp, anany alay jýr dep, kenes berip qoyady. Mening útuymdy qalaytyny kómeyinen belgili.

Asangha búl únamaydy, aitpay jayyna túr degendey bolyp, ol Ghayshagha syzdanyp qarap qoyady. Ghaysha biraq tyndamaydy, men útsam qolyn shapalaqtap quanady. Asandy bir týrli keleke etkendey bolady.

Men Asangha bir ret mat qoyayyn. Eki ret mat qoyayyn. Mine, endi eregisip, ekeumiz ýshinshi ret oinap otyrmyz. Yza bolghany sonsha, Asanda súr qalmaghan, eki betining jýni ýrpiyip, qabaghyn qars týiip alghan. Birese astynghy ernin, birese ýstingi erinin qymqyryp tisteley beredi.

Masqara bolghanda men ony ýshinshi ret útayyn.

Dәl osy kezde Asan kýtpegen oqys minez kórsetti. Shahmat taqtasyn ýstindegi figuralarymen qosa aldynan syryp tastap, úshyp týregeldi. Súq qolyn mening keudeme qadap túryp:

— Men senimen billiardta kezdesem! — dedi. Sony aitty da, ol kisi óltirgen adamday qap-qara bop, syrtqa shyghyp ketti.

Men otyrghan kýiimshe qaldym. Asannan múnday minez shyghady dep, tipti de kýtken joq edim.

Basqa múghalimder de bir sәt jym-jyrt boldy, kemtarsyng dep, qor sanap aitqany-au? "Sen endi mýgedek, jarym-jansyn! Nemenege mәz bolasyn? Shahmattan útqanynmen endi sening ómirde útylar da, qatardan shyghyp qalar da kezing kóp! Sony bilip qoy" dep, mýgedektigimdi betime basyp, qorlaghany ghoy.

Asandy men de basqalar da tap osylay úqqan edik, jәne dәl úqqan edik. Júrttyng әuelgi sәtte tym-tyrys tyna qaluy da sodan bolatyn.

Qorlanghanda men jaman qorlandym. Ornymnan túryp, ketip qalayyn dep bir oiladym da, ketpedim. Ózimdi ózim tejep, shydap baqtym.

Jasy ýlken bireuler ynghaysyzdyq jaghdaydy juyp-shayghan bolyp jatyr:

— Osy balalar qyzyq, oiyngha da sonsha kýiip-pisedi.

— Qúrdas emes pe? Qúrdas bolghan song búlar ayamay qaljyndasady. Birining biri kóniline kelip qalar-au demeydi.

* * *

Soghystyng aldynda osyndaghy audandyq klubqa shary ýlken әdemi billiard alyp kelgen. Sonyng basy-qasynan ketpey, qyzyghyp oinaushylardyng biri men edim de, biri Asan edi. Shahmat sekildi onda da, kóbine kep, teng týsetinbiz: birde Asan útady, birde men útam.

Sol billiard qazir de bar eken. Men әskerden kelgeli beri jigitterding duyldap oinap jatqanyn birneshe ret kórgem. Qastaryna baryp, bir kezde ózim de tәuir oinaghanym esime týsip ishim qyz-qyz qaynap, qarap ta túrgham.

Ádemi billiard búl kezde tozyp bitipti. Sharynyng kóbi ketilip, synyp, qojyr-qojyr bolypty. Key sharlar mýldem joghalghan, ornyna basqa bóten sharlar qosylghan. Ádemi tórt kii bolushy edi, búl kýnde eki ghana kiyding sholtighan tamtyghy qalghan.

Asannyng әlginde aitqan «Men senimen billiardta kezdesem» degen sózi óneshime sýiek bolyp keptelip túrghan da qalghan. Kýndiz-týni oilaymyn, tynysh taba almaymyn.

Sodan beri ol da ýnsiz.

Kelip, aghat ketken bir auyz sózim ýshin keshir dep, juyp-shayar týri bayqalmaydy.

«Men senimen billiardta kezdesem!» Jәne nygharlap, súq qolyn keudeme qadap túryp aitty–au! Ant etkendey shegelep, barsha júrtqa estirtip, sert etip aitty.

Olay bolsa, nege kezdespeske?!

Soghystan jalghyz qolmen qaytqandardyng talayyn men bilem. Solardyng keybiri eki qol atqaratyn júmystyng kóbin isteydi: at erttep minedi, aghash ta jarady. «Komiytern» kolhozynda Ysqaq deytin sholaq bar, ol tipti jalghyz qolmen kókpar da tartady. Billiard sonda, sodan qiyn bolyp pa?

Topar deytin zavklubymyz bar, kóksau. Kóksaulyghyna qaramastan, araqty tabylsa, shelektep ishedi. Sol Topardyng kónilin taptym da klubtyng kiltin alyp aldym. Klub bizding ýige jap-jaqyn, kóshening arghy betinde ghana. Kýnde keshqúrym jalghyz ózim kelem de, esik-terezeni bitep tastap, shamdy jaghyp, jalghyz qolmen billiard oinaugha jattygham. Áuelgi kezde, shynyn aitsam, qiyndau boldy, ýirenbegen adam kiydi bir qolmen jóndep ústay da almaydy eken. Bara-bara tóseleyin dedim. Eng kem degende kýnine eki saghat jattygham. Odan da kóp oinap, ýnemi tik jýruden eki ayaghym syrqyrap, ýige qaljyrap qashar kezderim az bolmaydy. Qolym ertenine kótertpey qalady. Onyng ýstine klub jәne suyq, ot jóndep jaghylmaydy. Palitodan góri ynghaylyraq bolsyn dep, ýstime maqtaly qalyng fufayka kiyip baram.

Sonymen qoyshy, bas - ayaghy eki jetining ishinde billiardty bir qolmen erkin oinaytyn halge jettim.

Bayaghy sol tós baylau, qashan jaz shyghyp, taramayynsha ol toqtamaydy. Bir kýni sauyq keshin ótkizu kezegi maghan keldi, yaghny tós maghan baylandy. Jaqsy. Júrt qatarly mening de bir duman istep beruge shamam keledi.

Men júrtty әdeyi demalys kýnge kýndizgi saghat birde shaqyrdym. Múghalimder bireulep, ekeulep kele bastady. Olar asyqpasa, men de asyqpaymyn. Jasalyp dayyn túrghan dastarhan әli kórinbeydi.

Júrttyng bas-ayaghy týgel kelgen shaqta qonaqtaryma asa sypayy ýnmen:

— Sizder keshirinizder, — dedim, — apam jalghyzgilikti bolyp, asty ýlgere almay jatqan kórinedi. Qazir dastarqan jasalghansha odan da klub jaqqa baryp azyraq billiard oinap keleyik. Anada Asannyng "senimen billiardta kezdesem" degen serti bar edi, sózi jerde qalmasyn.

— Nesi bar, oinasaq, oinaymyz, — dep Acan kýlip, mening sózimdi oiyngha ainaldyryp, ilip әketti.

Anadaghy uaqighadan keyin ol menimen tosyrqap jóndi sóilespeytin.

Qonaghymnyng bәrin ertip, klubqa keldim. Kilt qaltamda, ashtym. Billiardty tazalap sýrtip, tayaqtaryn jóndep dayyndap qoygham.

Asannyng jýzinde cezim tuyp qaldy.

— Al tandaghan kiyindi – dedim. Aldy,

— Búz.

— Sen búz.

Maqúl. Kiydi billiardtyng erneuinen sýiep túrayyn da, sharlardyng qaq mandayynan ayamay perip kelip qalayyn. Tym-tyraqay boldy, bir shar búryshtaghy tesikke zyp ete qaldy. Jәne biri dayaras boldy.

Asan múny kýtpegen menen. Eki kózi atyzday boldy. Dayarasty jәne salyp qaldym.

Mening bir úryp, eki shar saluym qarap túrghandargha da ghajap әser etti. Keybiri tanyrqasyp, keybiri mәz bolysyp jatyr. Asannyng anadaghy sózi mening ishimde әli kýnge shemen bolyp jatyr dep, olar, mýmkin, oilamas. Degenmen kópshilikting tileui bir degennen men jaqqa audy. Ghaysha bastap meni maqtap, meni qolpashtaushylar kóbeyip ketti.

Asannyng ensesi taghy da týse bastady.

Birinshi oiyndy men úttym. Ekinshini Asan útty.

Mine endi ýshinshi — eng sheshushi oiyndy bastadyq. Qazir kim útsa, sol bәrin útqan bolady.

Men útuym kerek, qalay da. Óitkeni, sonynan Asangha myqtap túryp aitar sózim bar. Sol sóz aitylmayynsha tarqamaytyn, ketpeytin shemenim bar ishimde.

Oyyn eki jaqtan da asa saqtyqpen shiyelenisip bastaldy. Men bir shar salsam, Asan bir shar salady. Men ekeu, ol ekeu. Ýzengi talastyryp shapqan attar tәrizdimiz.

Sórege kim búryp jeter eken!

Men jeteu, Asan jeteu! Stol ýstinde qalghany eki-aq shar.

Jalghyz qoldyng aty jalghyz qol, kemshiligi bolady eken. Ana jaghalauda jatqan shardy myna jaghalaugha soghamyn dep mýlt jiberip aldym. Shtraf! Mende endi alty-aq shar qaldy.

Asannyng týiilip alghan qabaghy ashyla týsti. Oghan endi bir shar salsa, bolghany.

Men útu ýshin eki shar saluym kerek. Mindet auyr.

Biraq, jigerimdi jasytpaymyn. Qalay da útamyn dep, ishimnen tistenip, egese týsem.

Tesikke jaqyn jaghalauda eki shar jatyr. Syghymdap qatty úrsa, aldynghysy ketip qaluy ghajap emes. Úru kezek Asandiki. Kiyding ýshin ol tym úzaq barlap, sharlargha kóz qiyghymen oilana qaraydy. Úrar, úrmasyn bilmeydi.

Úrugha bel baylap, shýiile týsti. Mening janym múrnymnyng ýshine keldi.

Úrdy. Bir adamday syghyp, qatty-aq úrdy. Biraq shar týspedi. Tesikke keptelip, dayaras bolyp, túryp qaldy. Ózining úrghan shary anaday ashyqqa shyghyp ketti.

— Qap!—dep, sanyn úryp jatqandar bar.

Dayarasty salyp alu men ýshin op-onay. Ashyqqa shyqqan shardyng tóbe túsynan alyp, ónmendete perip qalyp em, ekeui birdey tesikke kýmp bergeni.

Birden segiz boldym. Úttym!

Júrt u-shu! Asan ekeumizding oiynymyz tek әzil ýshin emes ekenin olar mana-aq úqqan. Bizben birge kýizelip, әrkim ishterinen әr qaysymyzdyng tileuimizdi tilep túrghan. Ghaysha balasha mәz bolyp, mening kelip betimnen sýiip alsyn.

Ishimdegi bombam búrq etip birden jaryldy. Kiydi stol ýstine laqtyryp tastap, Asannyng betine tike qarap túryp:

— Opasyz! — dedim, — nemene, sen meni ómir boyy qor bolyp kem bolyp qalady dep oilap pa edin! Qatelesesin! Tórt mýshem týgel qyrqylghan kýnde de men saghan keudemdi bastyrmaymyn! Ar-namysymdy taptatpaymyn! Bar, osy toyghanynmen!

— Taghy ne aitasyn?

— Aytarym joq.

Asan lәm demedi, kiyindi de, kete bardy. Men oghan toqta dep aitqan joqpyn. Mine, mening jalghyz qolymmen billiardshy boluyma osynday bir jaghday sebep bolghan edi dep, Halel sózin ayaqtady.

Abai.kz