Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 5079 0 pikir 15 Mausym, 2016 saghat 00:55

«JÝREKSIZ GhÚLAMALAR»

Men býgingi qazaqty týsine almay-aq qoydym...

Qazaq jayly sóz bola qalsa, «últaralyq tatulyqqa syna qaghyp jatyrsyz» dep dýr ete týsedi.

Jibi týzu sóz aitylsa, «múny kim qarjylandyryp otyr?» dep tiksine qalady.

Biylikti maqtasang «maqtadyn», dattasang «dattadyn» dep jýnindi júlyp jeuge dayyn túr.

Abyroyly bolam desen, til, din, dil jayly jaq ashpau kerek. Óitkeni, qoynyndaghy qatyngha senbeytin zaman tudy.

Qazaq qazir birine-biri masaday túmsyghyn salyp,  qanyn ishedi, ekinshisi ekinshisin ara bolyp shaghady, tipti biri eshbir kinәsiz adamnyng asyn shybynsha ylamaylap kete barady.

Óz últyn ózi mensineytin, ózining tegin ózi maqtan tútpaytyn «jýreksiz ghúlamalar» payda boldy.

Aqtóbedegi lankestik әreketten keyin taghy da bizding qoghamnyng abyroyyn japqan kóilek dar-dar jyrtyldy.

Eng alghashqy sózdi de qogham mýsheleri shegelep túryp aita saldy. «Atu kerek».

Eshkimge eshkim eshqanday tapsyrma bermese de qazir salafitterdi jazalau opperasiyasy bastalyp ketti.

Mine, qyzyq! Áleumettik jelilerde әrkimdi bir tabalap, «sen salafi, sen uahab» dep bir-birining ýstine «domalaq aryzdy» topyrlata bastady.

Osydan alty-jeti jyl búryn, sol salaftar men uahabtar sopylardy dәl osylay qanjyghasyna salyp edi.

Dýnie alma kezek degen teginde ras bolsa kerek...

Demek, sopy men salafqa tughan kýn býgingi tabalaushynyng da basyna kelui mýmkin ekenin joqqa shyghara almaysyz...

Býgingini qoyshy, kezinde birin-biri «halyq jauy» etken babalarymyzdyng kýii eske týsse, ómirden týnilesin...

Sol zaman qayta keldi.

Múnday kezde «jýreksiz ghúlamalar» pәtuasy tym qatal bolatyny ókinishti.

Álemge belgili ghalym Sayat Ybyraydy alty jylgha temir torgha toghytqan kýshter ózgelerdi de ayamasy haq.

Al, ol «ózgelerdin» bәri ekstremistik, ya terroristik dengeyge sharyqtap ketti me, joq pa? Jýreksiz ghúlamalar sony eskerse eken deysin.

Sebebi, qazir әrqaysymyzdyng eki tuyp, bir qalghanymyz saqalyn ósirip, balaghyn kesip tastap jýr. Olardyng bәrin jau dep bilsek, dosymyz kim bolmaq?

Biraq, aqiqatyn aitu kerek, elimizdegi salafitter qoghamdy del-sal kýige týsirdi. Últyghymyzgha qauip tóndirip, bәrimizdi biyik jardyng shetine shygharyp aldy. Endi mine, iyteredi. Sosyn joq bolamyz.

Bizdi, bizding ruhymyzdy, bizding senimimizdi «ólim jazasyna» kesken diny aghymdardy jazalaudyng tyng jolyn qalay tappaq kerek?

Daghauatshylar men sopylardyng basy týrmege toghytylghanmen, tilderi әli sayrap túrghan joq pa? Yaghni, salaftardyng basy qoldy bolsa da, jýrekteri «soghuyn» toqtatpasy haq.

Sondyqtan men aitqan jazalaudyng beybit jolyn (bәlkim zanmen shekteu, aghartushylyq, t.b) tabu qajet.

Ótkende bir lauazymdy qyzmette isteytin tanysym Siriyadaghy jihadtan qaytqandardy bizding qúzyrly organdar әuejaydan kýtip alyp, temir torgha toghytyp jatqanyn aitty. Olar Qazaqstan aumaghynda qylmys jasamaghandyqtan, týrli syltaular tauyp, jamap-jasqap qylmysty etken bolady-mys. Ári ketkeni tórt jyl, qalghany bir jarym, eki jyldy arqalap, «demalysqa» shyghyp jatqan kórinedi.

Endi mine, olardyng alghashqy legi ashumen bostandyq ala bastaydy.

Sol ashuly qauym jýrekteri uahabbizm dep soghatyndarmen birigip ketse ne bolmaq?

Oylanudyng ózi qorqynyshty...

Qanat Birlikúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1502
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5697