Shúghyl  jolgha jinaldy. Búl bóten qalada et-jaqyn tanystary bolmasa da,  kurstastaryn qúlaghdar etuge tiyis qoy eng qúryghanda. Al qúlaghdar etkende ne aitady, ayaq astynan elde joq  «ertegi» oilap taba ma? Jәne onysyna myna júrt ilansa jaqsy. Anasyn «o dýniyege atandyrugha» bolar edi. Salmaqty dәlel. Biraq jýregi daualap, onday qiyanatqa qalay dәti barady. Erteng shyndyqtyng beti ashylghan tústa sol «batyldyghy ýshin» bireulerding teris qaraghany bylay túrsyn, Qarasaydyng tóbesi anadaydan kóringennen at-tondaryn ala qashpastaryna kim kepil; sóitip týpting týbinde «anasyna jany ashymaghan satqyn» retinde dos-jarannan týgel aiyrylyp, shóldegi japyraqsyz jiyde aghashynday jalghyz qalmasyna kim kepil. Ýn-týnsiz joghalyp ketu taghy ynghaysyz. Onyng ýstine Qarasay keudesin sýiretip, songhy kurske әreng túyaq iliktirgen kópting biri bolsa sóz bar ma! Oqu ozaty. Eki-ýsh kýnnen song diplom qorghau qarbalasy bastalady. Uniyversiytet oqytushylary kópke ýlgi bolsyn dep, aldymen Qarasaydy «oqqa baylaytyndary» belgili. Saqtyq ta qorlyq joq. Osyndayda ministrlikting jauapty departamentinen jyltyraq papkini qoltyqqa qysqan әldekimning symday tartylyp, bop-boz óni odan әri súrlanyp,  dýniyeni tirep túrghanday shirene basyp, dәl diplom qorghaytyn kýni sap ete qalatynyn qaytersin. Ókil, ókilderge óstip oilamaghan tústan top ete týsken jarasady. Mine, sondayda «biz oqytqan bolashaq mamandy kórip alynyz» dep úyalmay-qyzarmay Qarasaydy algha ozdyryp, arqasynan qaqpas pa!

Al sol Qarasay, kópting ýmitin aqtaydy dep ýkilep jýrgen Qarasay aidyn-kýnning amanynda jer betinen ýshtigóili joghalyp ketse qaydan izdeydi, izdegende qaydan tabady? Jataqhananyng quys-qoltyghyn timiskilegennen ne shyghady. Tapqan tabysty bireulermen bólise almay, boq dýniyege ashkózdene qarap, aqyry býgingi kýnning basty «jyry» – kózbe-kóz qastandyqtyng qúrbany boldy-au deyin deseniz, Qarasaydyng alqyn-júlqyn biznespen ainalysqany shamaly. Qarabayyr tirshilikting qúly, birtogha, azyn-aulaq qarajatpen kýn kórgen qarapayym student. Týrme tónirekteuding de reti joq. Kózge kórinbeytin jyryndy toptyng namysyn jyrtyp, týn jamylyp qala syrtynda, onashada kýsh synasatyndardyng da sapynan emes. Auruhanalardy da adaqtap shyghugha bolar edi, biraq Qarasaydyng jýrek soghysy ornyqty.  Naghyz tepse temir ýzetin der shaghy.

Týnimen dónbekship úiyqtay almady. Qyzyl kirpishten qalanghan jataqhananyng syry ketken emen esigi ómiri jabylmaydy. Sart-súrt, bireu kirip, bireu shyghyp jatady. Temir kereuetti syqyrlatyp úshyp týregeldi. Janyndaghylar ólip qalghanday shyrt úiqyda. «Osylardy da dos, joldas deydi-au!» Ishinen ashulanyp, aiqaygha basqysy kelip, kelip túrdy da óz-ózin әzer tejedi. Qarasaydyng kesheli-beri qabaghy týiilip, tiri janmen sheshilip sóilespey tomagha-túiyq kýige týskendigin nege angharmaydy búl sorlylar?! Álde ózgening qayghysynda sharuam ne, ózim aman bolsam bolghany deytin sezimsiz týisik, sirә, mynalardyng da jan-dýniyesin jaulap alghannan sau ma?! Ou, Qarasay... Qarasaydyng jýregi, bitim-bolmysy erekshe jaratylghan ba sonda? Tyrnaqtay kir-qoqysty kótere almay mort synatyn tanghy shyqqa shomylghan  gýl qauyzy bar-au... Qarasay ózin soghan úqsatar ma edi osy joly. Álde iynening jasuynday shan-tozangha kirpidey jiyrylatyn ýlbiregen aq maqta... Nemese, ózining júmyrtqasy bolmasa da terek basyndaghy úyagha kerilip-sozylyp, mysyqtabandap jyljyghan jylandy kórse auagha ilinip qalghan qara noqattay qanattaryn damylsyz qaghyp, bezekteytin boz torghay... Jә-jә, múnyng bәri móldiregen poeziya. Sirә, múnday túnyqtyqty bastarynan ótkizip alghan sekildi ghoy bayaghyda. Endigisi ónsheng proza. Auyr, anau-mynaugha iylikpeydi. Ózine ghana esep beredi, ózimen-ózi ghana syrlasady jәne meni ayaq astynan jarylqap tastar-au dep ózgelerden de raqym dәmetpeydi. Ne, ne deydi-ey, Qarasaydyng myna sandyraghy ne sandyraq?! Ózine tiyesili bazarlyqtan qúr qalghan bala sekildi nege búrtiyady? Múnysymen ne aitpaq, neni týsindirmek? Eh, myna úiqydan ólgen «sbolyshtardyn» biri Qarasay keshken qasiretke dushar bolsa (qoyshy, bolmay-aq qoysyn) búl jýregin qolyna alyp, sol sәtte solay qaray dedektep jýgirer edi ghoy; bir nәrsege bәlendey qorghan bola almasa da, onyng jan jarasyn býtindey jazyp jiberuge qauqary jetpese de, óbektep, asty-ýstine týsip, sonyng janynan tabylar edi ghoy. Sózben demese de birdeme aitar edi ghoy. Áyteuir ýnsiz qalmaydy.

Al mynalar... Qarasaydyng astan-kesteng jan әlemin týsinuge tym orashalaq. Maqúrym. Músylman balasy bop birining selt etetin týri bayqalmaydy. Qarasay sonda ótken dәuir shenberinen shygha almay jýrgen, әli kýnge deyin kitap sózine senetin, әli kýnge deyin jata-jastanyp kitap oqityn, al kókirekti solq etkizetin oqys oqighagha tap  kelgende jylap jiberuden da tayynbaytyn bolbyr, ómirge iykemsiz jandardyng sortynan ba?! Solay ma? Jo-joq, múnynyz Qarasaydyng namysyna tiyetin әri kórer kózge qiyanatqa iytermeleytin jala! Qarasay da óletin jerin biledi. Ótkir, әldekimning myljynyn kótere almaydy, týptep kelgende basynan sóz asyrmaydy. Soghan oray bireuge de esesin jibermeydi. Qaysar, kerekti jerinde qynyr, birbetkey. Osy joly... osy jolghy osaldyghyn ózi de týsine almady. Bireulerden jyly sóz estisem deydi. Jyly sóz. Ala qúiyn doly jelge dushar bolghan qayran dýniye-ay, minekey, osy kýnderi adamgha kerektining bәri tónireginde tolyp túr. Kóniling soqqangha qamshy sala ber. Tek bir ghana nәrse jetispeydi, jýrek jibiterlik qayran jyly sóz, qay tozannyng astyna qaldyng túnshyghyp?!

Myna topastardyng birining býiirin týrtip jiberip, bastan ótken oqighanyng bәrin ózi bayandap bersin be. Sodan birnәrse ónse... bir týrli, aitudan tartynbas-au, biraq bir eresen kýsh ayaq-qolyn  baylap-matap, ilgeri qaray attatpaydy. Bir týrli... bireuding jәdigói, ishinde jylanqaraghy joq qúr syldyr ayanyshyn súrap alatyn sekildi túla boyy dir ete týsedi. Odan góri «óligin kórsetpey», qayda joghalghandyghyn da sezdirmey, osy týnnen qalmay qarasyn batyrghany abzal. Kýiip bara jatsa diplomdy bir jetiden keyin qorghar, kelesi jylgha qaldyrsa da ózderi biledi.

Tangha deyin kóz ilmeydi eken, endeshe bekerge jan qinaudyng qajeti ne. Syrtqa shyghyp kishkene boy jazghany jón bolar. Ýstól ýstindegi qalayy shәinekting suyq shayyn úrtyn toltyryp bir jútty, eki jútty. Týn. Aua syzdy. Ótkinshi jauynnyng iyisi sezile me qalay. Tónirek typ-tynysh. Jataqhananyng tórtinshi qabatyndaghy shetki terezeden әldekimderding týsiniksiz masayraghan dauystary estiledi. Sirә, bireuding tughan kýnin toyla jatqan bolar. Tórtinshi qabatta filosoftar túrady. Ónsheng myqtynyng balalary. Týn qonyr salqyn  jayly bolsa da kostumining jaghasyn kóterip, jataqhanadan әrirek alystaghandy jón kórdi. Jolay úshyrasqan bireuden bir tal shylym súrap aldy. Onysyn aqyryna deyin shege almady, qaqalyp-shashalyp mazasy ketti. Kishkene jylghanyng jaghasyna jetip, qoy tasqa qúiryghyn qoydy. Aryq kózi arshylmaghan-dy, sondyqtan taudan qúlap aryndap aghatyn túnyq sudyng da kókiregi sherge toly. Qoqys kedergilerden iytinip-súghynyp ótem dep-aq sharshaghan, dinkelegen. Al bylayghy tirlikting qaghanaghy qaryq, saghanaghy saryq, soghan bola jýike júqartyp jatqandar joqtyng qasy.

«Siz, Qarasay myrza, nege býitip mazasyz kýy keshesiz, a?!» – Arshylmaghan aryqtan qysylyp-qymtyrylyp aqqan túma búlaqtyng kómeyi saldyr-gýldir.

«Súraysyz, nesine súraysyz? Múndayda ishtey úghysqangha ne jetsin!»

«Men de tabighattyng tól perzentimin ghoy. Bәlkim, mening jәrdemim tiyer».

«IYә, mening janymdy adamdar týsinip bolyp, endi sen qalyp edin?»

«Adamdar, adamdar deysiz, ә!.. Qazir týn ishi, abyr-sabyr alysta. Osyndayda ishtegi sherdi aqtaryp, bir jenildenip qalynyz, jýrekke jýk týsirmey!».

«Jýrekke jýk týsireyin dep jýrgen kim bar. Búl oqystan jabysqan kesel. Mine, sodan beri basym bir jaqta, ayaghym bir jaqta. Keude sýiretken qúr sýldemin».

«Siz sekildi nar jigitke býitip mýjilu jaraspaydy».

«Jarasym tilegen jayym joq. Biraq jýregim alyp-úshyp bir jamandyqty sezedi».

«E, týsinikti, týsinikti... mahabbat dertine shaldyqtym dep, ashyq aitpaymysyz salghannan. Mahabbat... ýirenshikti әuen ghoy it jegir!»

«Men ýshin ol ýirenshikti әuen emes. Ómirim  túiyqqa tirelgen tәrizdi kesheli-beri».

«Sýiikting ajaldan aman ghoy, әiteuir?!»

«Ajal. Ajal qúshpasa da soghan jaqyn. Biyl Aqjarqyn ekeumiz kýzge salym shanyraq qúrugha uәde baylasqanbyz. Ol meni sýiedi. Búl jәy sóz emes. Ekeumizding aramyzdaghy mahabbat sezimin men bәribir jerine jetkize aita almas em. Tilim jetpeydi. Bir-birimizge mektep partasynan ghashyqpyz. Qos aqqu tәrizdi edik. Ol biyl oblys ortalyghyndaghy meduchiliysheni ýzdik bitirgen. Joldamamen Qyzylqúmnyng qiyan shetindegi bir újymshargha júmysqa jiberipti. Mine, mening oqu bitiruime de bir ay qaldy. Erteng jiyn-terin ayaqtalady. Elding sharuadan qoly bosaydy. Kýzge salym ýilenemiz dep jýrgenbiz».

  «E sodan?»

  «Sozghalaqtaytyn nesi bar, sol újymshardyng esalandau bir traktoriysi Aqjarqyndy qúrbysynyng ýiinen týndeletip tysqa shyqqan mezette jenil mәshiynesimen basyp әketken».

  «Basyp әketken?».

  «IYә, auyl әri qaranghy ghoy. Keybir qyzdar osynday ospadarlyqtyng qúrbany bop kete barady. Keshe auyldaghy Túrsynbay dosym bolghan jaydy bastan-ayaq bayandaghan. Sharua osy».

  «Jә, týnilme de, kýrsinbe. Aqjarqyn barghan jerinen baqyt tapsyn. Kim-kimge de bala mahabbattyng qayghydan basqa bereri shamaly. Olardyng «bay bolyp, barsha múrattaryna» jetkenderi de shamaly. Siyrek, tipti sausaqpen sanarlyqtay. Siz de solardyng birisiz. Ótkenge salauat. Mahabbat jolyn qaytadan bastanyz. Týr-túlghasy kelisken әdemi jigitsiz. IYek qaqsang qyzdardyng ózi jetip keledi qasynyzgha. Tandau sizding jaghynyzda.  Basynyzdy kóteriniz, óz-ózinizge myqty bolynyz. Bógde oilardan arylynyz...»

Qarasay búlaq basynan úshyp túrdy da, alqynyp jataqhanagha qaray jýgirdi. Esik ashyq. Eski divanda bylq-sylq etip, ashylyp-shashylyp kýzetshi orys kempiri jatyr. Jol sómkesin iyghyna asty da, aeroportqa jetkizetin jedel taksiyge tapsyrys berdi.

                                                           HHH

Qaraqúmnyng iyin ortasyndaghy újymshardyng oi-shúqyry Qarasaygha búrynnan tanys. Audandyq gazette eki jyl qatarynan óndiristik tәjiriybeden ótkende búl ónirdi armansyz aralaghan. San týrli taqyrypta maqalalar jazghan. Keyipkerlerining deni osynda. Ózi qúralpy jigittermen әli kýnge deyin habarlasyp túrady. Olar Qarasaydy keremet qalamger retinde baghalaydy, jazghandarynyng ayaq-qolyn jerge tiygizbey maqtaydy. Áriyne, Qarasay eptep qysylady. Auyl adamdarynyng keng peyilderine ishtey riza bop, artyq aitylghan pikirlerin ýnsiz qabyldaghanymen kónil týkpirindegi tarazy key tústaryna kelispeydi.  Ondayda nazaryn tómen salyp, janarymen jer shúqidy.

IYin tiresken qúm belderding talayyn artqa tastap, laqsa avtobus taqyr jerding shandaghyn bir búrq etkizip, auyl syrtyndaghy jaydaq beketke toqtaghan sәtte Qarasay bireu eteginen ústap qalatynday, alqyn-júlqyn aldynghy esikten atyp shyqty. Bireuler Qarasaydy shynymen tanydy ma, әlde әldekimdermen shatastyryp túrdy ma, әiteuir, bolar-bolmas jyly qabaq tanytqan sekildi ishara bildirip edi, «sambrero» shilәpisin kóz aldyna memildete kiygen Qarasay tiri jandy elemedi. Óni sústy. Ótken jyly osy auyldyng jyly-júmsaghyna túmsyghyn tyghyp, ýlkenimen de, kishisimen de jylyúshyray amandasyp, bireulerding bilmek bolghan tosyn súraqtaryna barynsha tolyqqandy jauap berip, arasyna ózining de «tegin taz» emestigin, erten-býgin uniyversiytetti «qyzyl diplommen» bitirgeli túrghandyghyn synalay kirgizip, «әdepti, jigitting súltany» deytin әdemi lebizderge kenirdektegen Qarasay býgin mýlde bóten adam. Tiri adammen tildeskisi joq. Tipti byltyr irgetasy qalanghan ortalyq klub shatyrynyng aq qanyltyrmen jabylghanyna, su múnarasynyng eki iyininen dem alyp, tynymsyz júmys istep túrghanyna, qúm ishindegi búiyghy auyldyng joghary jaqtargha aryzdanyp jýrip, «Aq búlaq» baghdarlamasyna osy tayauda ghana qol iliktirgenderine pysqyryp qarasa ne deysiz! Bóten, Qarasaygha bәri bóten. Búrynghy Qarasay shynymen búrynghy Qarasay bolsa, qara dýrsindeu alghashqy maqalasyna keyipker bolghan әri ózimen týiedey qúrdas shaghyn  sehtyng iyesi Dosbergenning otbasy jaghdayyn súrastyryp bilmes pe edi-au; kelinshegining ayaghy auyr edi, aman-esen bosansa dosyn túnghysh perzentining dýniyege keluimen qúttyqtaugha asyqpas pa edi. Orta mektepting әdebiyet pәninen sabaq beretin jas múghalim Altynay Soltýstik Qazaqstannyng tumasy bolghandyqtan suly-nuly jerden song mynaday qúm suyrghan ónirge ýiirenise almay jýrgenin, bir-eki jylgha shydasa shydap, shydamasa kelgen izimen keri qaytugha bel bughandyghyn... búryn-sondy tanys-bilistigi bolmasa da Qarasaydy qara tútyp, әri bir uniyversiytetting týlegi bolghan son, bar syryn armansyz atqarghandyghyn kim úmytar. Qarasay úmyta alar ma. Onyng ýstine Altynaydyng túla boyyndy iship-jep, qarasy qalyng ýlken kózderin audaryp-tónkerip, әldeneden shólirkep yndyny qúryghanday, kishkene emeurin tanytsang qúshaghyna qúlay ketkeli túrghan elden erekshe ystyq-yqylasyn kim úmytar. So joly Qarasay da ózinshe qamqorsyghan, ózinshe sheshensingen. Anau aitqanday ómirlik tәjiriybesi bolmasa da, kóbine kitaptan oqyghan oqighalardy qoilatyp, biraz-biraz aqyl ýiretken. Qayda sol ýrip auyzgha salghanday Altynay súlu?!

Qazir Qarasaydyng myna týrinen adam shoshyghanday. Egeudey jútqynshaghy arly-berli damylsyz jýgiredi. Qyrym etsiz qu jaghy jybyr-jybyr. Aptap ystyq tynysyn taryltty. Shólden qatalap týkirigin әzer jútty. Qayda barady? Manadan beri osy súraqtyng týbi bir aldan shygharyn sezse de, sonshalyq mәn bermegen-di. Aytqanday qayda barady? Sәlden song kesh batyp, qaranghy týsedi. Amalsyz keri búryldy. Su tartqysh múnaranyng kólenkesi әzirge adam-qaradan aman-dy. Shanqay týs. Jeydesining tamaq týimesin aghytyp, «sambrerosyn»  sheship, shang aralas tymyrsyq  auany әzer jútty. Jaryqtyqtyng suy múnshalyq múzday bolar ma?! Syldyr sumen taghy da qaryn qampaytty. Álgi әzirdegi kózsiz óshpendilikting alqymgha tirelgen qyzyl shoghy osydan song sәl bosansityn shyghar dep edi. Beker eken. Aptap ystyq astynda óli denedey qybyrsyz jatqan auyldy qoldan kelse órtep jibergisi keldi. Oghan nesine qinalady. Myna shetkeri qonystanghan qam kirpish ýiding qamys qorasyna bir tal sirinkeni tastap jiberseng bitti, jalandaghan órt odan әri eshkimnen kómek súramaydy. Úitqyp ala jóneledi. Biraq Qarasay odan úshpaqqa shygha qoya ma. Dalbasalaghan tirlik әnsheyin.

Dәl osy auyl... keshegi kýni Qarasaydyng tasqa basylghan shaldyr-shatpaghyna nysana bolghan osy auyl... minekey, múnyng myna dýniyedegi eng qymbat adamyn mazaq qylghanday, joq jerden basyna oramal salyp, zorlyq-zombylyqtyng kókesin kórsetse de, dәl osy tústa týk bilmegendey shaqyrayghan kýn astynda tymyrayyp súlyq jatyr. Órtep jiberer me edi dep tisin qayrady. Búl netken soraqylyq?! Aqjarqyn sekildi súlulardy qúrbandyqqa shala berse... Sonda, sonda deymin-au,  búl auyldyng aq-qarany ajyratugha qauqary jetetin aqsaqal-qarasaqaldary qayda qaraghan?! Álde olargha da bәribir me. Artynan alqynyp-júlqynyp joqtaushylar, izdeushiler kelip jatsa kórermiz, onday-onday kimning basynda bolmaghan, al alda-jalda is nasyrgha shapsa «bizding baladan bir kemshilik ketti, keshirim etinder» dep týk bolmaghanday tym-tyrys qala bere me?! Búl – Qarasaydyng әdildikke jýgingen syrtqy túlgha-bitimi ghoy. Al ishki әlemining qan jylap, qan qúsyp jatqandyghyn kim týsiner?! Búghan kelgende Qarasay tipti jalghyz edi. Aqjarqynnyng kireuke janaryna qalay qaraudyng da jón-josyghyn týsinbedi. Ishinen mýjilip, Aqjarqynnyng әli pәktiginen aiyrylmaghan qúlyn mýsinin әlgi auzy sasyq jaman traktoristin  araq pen temekiden bosamaytyn úrtyn tompaytyp, týnning bir uaghynda birnәrselerdi mingirlep, dobalday qolymen sipalauy mýmkin-au degendi eshbir aqylgha syighyza almady. Syighyza almaghany bylay túrsyn, sony oilasa osy túrghan jerde jyndanyp kete jazdaydy. Kózining aldy qarauytyp, Aqjarqyn kelin bop týsken ýiding qay tústa ekenin súrap bilip, әlgi basbúzar jaman traktoristi alqymnan alyp, buyndyra salghysy keledi. Ay-hay, óz qolymen buyndyryp, janyn jahanamgha jóneltse. Onyng qúny Aqjarqyn ekeuining aily týn astynda sýiisip, tilderi jetkenshe birine-biri tilegin jaldap, myna dýniyening bary men joghyn úmytyp, baqyt qúshaghynda balqyghan sәtterine tatyr ma?!.. Ol jyrdy aityp týgese alar ma?! Onyng ber jaghynda Aqjarqyn oquyn oidaghyday bitirgen son, osy tayauda bir mindetten qútylghanday, negizgisi – Qarasaydy saghynyp, sonyng qasynda bolghysy kelip, «Almatyny jalghyz ózing qyzyqtay beremisin» deytin qaljyndy bergi jaghymen ghana aityp, salyp úryp Ontýstik Astanagha jetip kelgendigin aitsanshy! Qarasay qúraq úshyp qarsy aldy. Qolynan kelgenshe әsem qalany aralatty, metrogha mingizdi, Kóktóbege shyqty. Jataqhanada Aqjarqynnyng kelu qúrmetine kishigirim toy jasady. Jora-joldastarymen tanystyrdy. Qyzdar jaghy Qarasaydyng eshkimge kóz salmaytyn ústamdylyghynyng týp tórkinin endi týsingendey, ózderinshe qayran qalysty. Aqjarqynnyng súlulyghyna da kónilderi toldy. Keshkilik... toy tarqar tústa... bólmelesteri ayaqtaryn úshynan basyp, azdap «qyzyp qalghandaryn» syltauratyp, ekeuin týni boyy onasha qaldyrghan. Sol týni ekeui de kirpik ilgen joq-ty. Kýldi, sýiisti; kýldi, sýiisti. Nebir shәrbat sózderding qaydan shyghyp jatqandyghyna qayran. Erkek, Qarasay erkektigin dәleldegisi kelgen-di so joly. Dóreki órkókirektikpen emes, eki jaqtyng kelisimimen. Dәlirek aitqanda Aqjarqynnyng rúqsatymen. Top-tolyq anardy  aymalaghan  alaqan yshqyrgha da talay mәrte «sapar» shekken-di.

–       Sen nege asyghasyn,  aqymaghym, mendegining bәri seniki, seniki! Eger mýmkindik jasasan, sening shanyraghynnan pәk kýiimde attayyn. Odan keyin ne isteseng de ózing bil. Al ony kýte almaymyn, shydamaymyn desen, mine qasynda jatyrmyn ghoy...–dep Qarasaydy da sabasyna týsirgen.

«Jә, búl qyz bitkenge tәn ótirik qylymsu ghoy» dep oghash qylyqqa bara almady Qarasay. Aqjarqyndy sýiip-qúshyp qúlaghyna sybyrlady: «Sol kýnning keshikpegendigin tileymin».

Tiledi, tilegende qanday! Kәdimgi qyzghanghanyng qyzyl itke jem bolsynnyng keri. Endi ne isteydi? Tónirek qaranghylyq qúshaghynda. Osy qaranghylyq jýikesin jýndey týtedi-ay! Osy qaranghylyqta jaman traktorist Aqjarqynnyng kýn tiymegen abyroyyn saqtap, tar tósekte typ-tynysh jata ala ma? Ay, qaydam-au, qaydam?! Kýiip-janyp túla boyy dirildeydi. Alqynghan keudesin basugha sebep izdegendey, suyq sugha ýzdiksiz basyn tyghady.

Su múnarasynan su alugha kelgen tәmpish múryn qara bala «sambrero» astyndaghy shegir kózge tesilip qarady.

  –Sәlem qayda, nemene menimen birge týnep shyghyp pa en?!

  Kýs-kýs qolyn úsyndy.

  –Atyng kim?

  –Aydarbek.

  –Jaraysyn, Aydarbek,  al auylda ne janalyq? Býgin kino bola ma, әlde...

  –Kino bolmaydy.

  –Nege?

  –Kinomehanik Jarylqasyn kókem qalagha ketken.

  –Onyng ornyn basatyn adam joq pa?

  –Bar ghoy...

  –E, bәse...

  –Ásemkýl jeneshem... biraq ol býgin klubqa kele qoysa...

  –Nege, jospar oryndau kerek emes pe?

  –Jospar onsyz da oryndalady ghoy. Bizden eshkim aqsha súramaydy. Bәri tegin.

  –Kommunizm desenshi.

  –Bәrin keyin әkemizding ailyghynan ústaydy.

  –Jeneshenning qinalatyn týgi joq eken ghoy onda.

  –Nesine qinalady, bar-joghy bir saghat.

  –Sony aitam-au...

  –Ýlkenderge kinodan da basqa qyzyq kóp qoy. – Bala  jelkesin qasydy.

  –Mәselen?

  –Mәselen, býgin Sansyzbay kókemning tughan kýni. Barlyghy sol ýige jinalady.

  –Araq ishe me?

  –Ishetin bolar.

  –Sening әkeng she?

  –Bilmeymin, olar kelgenshe biz úiyqtap qalamyz.

  –Sen ózing jón-josyq biletin dúrys azamat ekensin. – Su toly temir bóshkeni arbasymen kalonkanyng astyna jyljytty. – Toygha jastardyng bәri kele me?

  –Endi she...

  –Múghalimder de me?.. Altynay apayyng da toygha  keledi ghoy mindetti týrde.

Aydarbek Altynay apayyn alyp qashugha kelgen kýieu jigitpen múnara manynda kezdesip túrghanday, qimastyqpen be, әiteuir, irkilip baryp, keyingi súraqtargha kónilsizdeu jauap berdi.

  –Jaqynda auyldarynda dýrildegen toy bolypty.

–Á...ә, Saparbek kókemning kelinshek әkelgendegi toyyn aitamysyz?

–Saparbek traktor aiday ma?

–Aydaghan, qazir fermada.

–Siyr saua ma?

–Joq, sauylghan sýtti qalagha tasidy.

–Kelinshegin kórding be?

–Kórem ghoy. Ádemi deydi. Auylgha dәriger jetispeytin edi. Ájem Saparbek kókemdi  ylghy maqtaydy: «Áne, kelinshek alsang sonday kelinshek al» deydi.

–Dúrys-aq.

–Saparbekpen býgin toyda kezdesesing desenshi!..

Tәmpish qara eki donghalaqty arbany әreng iyterip, artyna búrylmastan yrghatylyp bara jatty.

                                              HHH

Keshting ortan belinen aua beytanys ýiding auyzghy bólmesine kirdi de, irkilmesten ilgeri ozdy. Auyldaghy toydyng kópke belgili kórinisi osynday: toy iyesining jaqyn-juyq aghayyndary, el syilaytyn qartang kisiler birinen-biri qalmay jattandy tilekterin josyltady da  dayyn tamaqtan auyz tiyse tiyip, tiymese osyghan da rizashylyqtaryn bildirip, jastargha bóget bolmayyq degendey, sypyrylyp syrtqa betteydi. Jastardyng osy sәtti asygha kýtkenderi qash-shan! Ýlkenderin syilaytyn, qúrmetteytinder sirә, osylarday-aq bolar. Ne degen shydamdylyq, ne degen kóregendik, qansha jerden óneshteri jybyrlasa da toy sәnin keltiretin «ashy sudy» dastarhangha jolatpaghan. Endi erkindik. Erkindikting әseri sonday, biraz uaqytty onsyzda bekerge ótkizdik-au deytinderding deni «samapaldan» siltenkirep te ýlgergenge úqsaydy. Ash ózekke týsken udyng barar jeri belgili, aldymen buyndy alady, sosyn migha shabady.

Bireudi bireu bayqamaytyn toydyng qyzghan shaghy. Búl auyl edenge qalyndatyp kórpeshe  tóseydi de, jalp etip jerge otyra ketedi. Dastarhandy  da kóldetip edenge jayady. Qoltyghynda qús jastyq, ayaghyndy qalay sozyp, qalay jantayamyn deseng de ózing bil. Júrttyng aldy bir myzghyp alghan-au synayy. Kópshiligi úiqyly-oyau, keybiri janyndaghy әielin tap jana kórgendey, tipti tanymay qalghanday irindegen kózin ashyp-júmyp, bir týrli tandanyspen qayta ýniledi. Kim bar, kim joqty týgendeytinder shamaly. Tamada tamaghy qarlyqqansha aiqaylap, әldekimderding aty-jónderin atap, tost beruding isharasyn jasaydy. Sosyn demin jútyp, biraz kýtedi. Tym-tyrys. Árekidik әrjer-әrjerden túnshyghyp estiletin jartykesh әuender. Tiri adam suyrylyp algha shyqpaghan son, tamada aiyzyn qandyryp  úrtyn toltyryp bir boqtaydy.

Qarasaygha da keregi osy edi. Dastarhan jiyegine tize býkkeni bolmasa, ainalasyndaghy apyn-gýping tirlikten tittey lәzzat ala almady. Asyqpay, «myna jigit qaydan kelgen» deytin «qauip-qaterdin» joqtyghyn tolyqtay sezingen song tereng dem alyp, jan-jaghyna jitilene kóz tikti. Aqjarqynnyng «super» kýieui әdemi kelinshegin elge kórsetip, bir maqtanyp qalu ýshin de osy mannan shang berip qalugha tiyis qoy. Sonda olar qay manda otyr? Álde әlden jaman ýiretpeyin, әieldi – bastan, әke-sheshesining shayyn qúiyp berse de, sonyng ózin olja kórip, әdeyi ýige qaldyryp ketti me. Jo-joq, olay boluy mýmkin emes, Qarasay senimdi týrde úshatyn býrkittey qanatyn qomdaydy. Izdegenge – súraghan, mynaday toydyng ýstinen týsirgen taghdyryna riza. Sirә, joly bolar... «Qaydasyn, Aqjarqyn?! Sonsha jerden iytim shyghyp, jaugha atylatyn jolbarystay japadan jalghyz týn qatyp jýrgen tirligimdi týsin! Sen maghan kereksin, mening múnan bylayghy ómirimning mәn-maghynasy saghan baylanysty, tek saghan! Jә-jә, býgin, dәl býgin mening búiymtayyma salghannan kelise ketpeytinindi  ishim sezedi. Ne ýshin artynnan alqynyp jetip kelgenimdi de sezip túrsyn. «Jýr, er sonymnan mandaygha jazghanyn kórermiz!» Aytqanday, búl ótinishting qajeti bola qoyar ma dәl osy jerge. Adal mahabbat ekeumizge ortaq emes pe?! Endeshe ony ótpeytin tauarday nege saudagha salamyz, nege qaqpaqyldaymyz?! Songhy kezdesudegi jýreging ýzilerdey aitqan sertinning bәri esimde: «men sendikpin, men sendikpin!» deytin ystyq-yqylasqa toly zarlyqqan ýning mening qúlaghymda sol kýii sayrap túr. Ony úmyta almaymyn, úmytqym da kelmeydi. Keudemnen bolar-bolmas qarsylyqpen keri iyterging keledi, ә?! «Mening bolyp, boyauym singen, Qarasay, qinama, taghdyrym osylay jazylsa ne shara. Kónemin-daghy bәrine. Al sen maghan qaraylama, artyna búrylma. Kirshiksiz mahabbatymyzdyng kuәsindey bolghan sol týnderdi jylay-jylay esime alyp, sening baqytty boluyna tilekshi bop, qala bereyin osy júrtta»... Bú sekildi ýirenshikti jarapazandy tyndaugha qúlaghym biteu. Tas keren. Kәne, kózime bir kórinshi, Aqjarqyn! Myna bir iyistengen tymyrsyq auadan túnshyghyp qalatynday qaldemin...»

As ýy jaqtaghy esik qayyrylysyna jasyrynghan Aqjarqyn әldebir týisikpen Qarasaydyng osynda ekendigin bayaghyda-aq bilip, bәrin kózben baqylap túrghan-dy. Kýieuine de araqty ýsti-ýstine ýstemeledi. O sorlynyng әbden esi shyqty, aradaghy kishigirim týsinbestik týitkili osymen sheshilgendey, eki kózi alaqtap, Aqjarqynnyng úsynghanyn úsynghanday qaghyp salyp, dobalday auzyn qúlaq týbine taqap, әldenelerdi týsiniksiz tilde úzaq-úzaq mingirleydi. Artynsha bireu әdeyi istegendey arzanqol araqqa shashaldy da demin әzer alyp, eki qol, eki ayaghyn tórt jaqqa jayyp jiberip, tas edenge súlap týsti.

                                                   HHH

Qarasay jazgha salym uniyversiytetti qyzyl diplommen tәmәmdady. Respublikalyq radiogha tilshi bop ornalasty. Aeroport jaqtaghy bir orystyng ýiin jalgha aldy. Aqjarqyn aman-esen túnghyshyn bosanghan. Qazir ekinshisine ayaghy auyr. Bәri oidaghyday, qashanghy qazaq ziyalylaryna tәn ómir-daghy bayaghy. Birine jetip, birine jetpese de, otbasynyng qústyng úyasynday auyzbirlikke, týsinistikke negizdelgen tirligin aitsanshy!

Qarasay ózimen-ózi onasha qalghanda shekesi torsyqtay, tәi-tәy basqan beykýnә sәbiyding boyynan an-au kózi kirtiyip, qalghyp-mýlgip, auzyna jýz gramm tiyse tyrapay asatyn traktorist jigitpen bir úqsastyqty kórip qalmas pe ekem dep ishinen kýmәndanady. Zәresi úshady. Biraq onysyn Aqjarqyngha sezdirgen emes, sezdirmeydi de. Ekinshi bala óziniki ghoy, odan keyingileri de óziniki bolmaq...

Abai.kz