Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3858 0 pikir 17 Tamyz, 2010 saghat 09:44

Serik Ábdireshúly. QR Premier-ministri Kәrim Mәsimovke A sh y q h a t

Kәrim Mәsimov, QR Premier-ministri:

«Men memlekettik tildi damytugha basty nazar audarghym keledi. Qazaqstanda qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele.

Qazaqstan - tәuelsiz memleket, sondyqtan bizge memlekettik tildi damytu asa qajet.»

(Arqalyq pedagogika institutynda aitylghan sóz. 09.07.2010j).

Qazaqparat agettigining sayty.

Asa mәrtebeli Premier-ministr!

Sizding qúzyrynyzdyng pәrmendiligi men jogharylyghyn moyynday әri qúrmettey otyryp, Sizding jogharyda aitqan uәjinizge tanyrqay әri jabyrqay otyryp, sausaqtarymdy kompiuter teruishterine tiygizuge mәjbýrmin.

Tanyrqatqan әri jabyrqatqan birinshi sebep, Sizding «Men memlekettik tildi damytugha basty nazar audarghym keledi.» deuiniz! Osy uәjinizge oray, Sizge amalsyz týrde myna saualdardy qoygha tura keledi:

- «...basty nazar audarghym keledi.» degen tileginiz Siz premier bolghan kýnnen bastap nege tuyndamady?

- Sizge kәzirgi qúzyrly lauazym búiyrghan birshama merzim memlekettik tildi damytugha basty nazar audarugha jetkiliksiz bolyp keldi me?

- «...qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele» bolsa, búghan deyin oghan nazarynyzdy nege audarmay keldiniz?

Kәrim Mәsimov, QR Premier-ministri:

«Men memlekettik tildi damytugha basty nazar audarghym keledi. Qazaqstanda qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele.

Qazaqstan - tәuelsiz memleket, sondyqtan bizge memlekettik tildi damytu asa qajet.»

(Arqalyq pedagogika institutynda aitylghan sóz. 09.07.2010j).

Qazaqparat agettigining sayty.

Asa mәrtebeli Premier-ministr!

Sizding qúzyrynyzdyng pәrmendiligi men jogharylyghyn moyynday әri qúrmettey otyryp, Sizding jogharyda aitqan uәjinizge tanyrqay әri jabyrqay otyryp, sausaqtarymdy kompiuter teruishterine tiygizuge mәjbýrmin.

Tanyrqatqan әri jabyrqatqan birinshi sebep, Sizding «Men memlekettik tildi damytugha basty nazar audarghym keledi.» deuiniz! Osy uәjinizge oray, Sizge amalsyz týrde myna saualdardy qoygha tura keledi:

- «...basty nazar audarghym keledi.» degen tileginiz Siz premier bolghan kýnnen bastap nege tuyndamady?

- Sizge kәzirgi qúzyrly lauazym búiyrghan birshama merzim memlekettik tildi damytugha basty nazar audarugha jetkiliksiz bolyp keldi me?

- «...qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele» bolsa, búghan deyin oghan nazarynyzdy nege audarmay keldiniz?

- Búl niyetti ýkimet basy retinde endi qashan jәne qanday naqty әreketke úlastyrmaqsyz?

 

Tanyrqatqan әri jabyrqatqan ekinshi sebep, Sizding «Qazaqstanda qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele.» deuiniz! Osy uәjinizge oray mynaday saualdar ózinen ózi tuyndaydy:

- Sizding oiynyzsha, sonda, qazaq tilin qazaqtardyng otanynda damytu kýrdeli bolyp, Mongholiyada damytu onay ma?

- «Qazaq tilin damytu» degen tirkeske qanday úghymdy syighyzyp otyrsyz, qazaq tili damymay qalghan til me?

- Ivrit tilin tiriltudi qolgha alghanda, Izraildyq ýkimet basynyng ony «óte kýrdeli mәsele» dep baghalaghan payymy men uәji bar ma?

- Atalmysh mәseleni «óte kýrdeli mәsele» dep baghalaytynday, búl uәjinizdi qanday jaytqa negizdep aittynyz: mәseleni sheshuge qarsy ýlken kýsh bar ma bolmasa mәseleni sheshuge búghan deyin júmsalghan orasan әleuet pen resurs nәtiyjesiz boldy ma, әlde qazaq tili qyruar mәselelerding toghysqan týiini me?

- Búl uәjiniz ózinizge tiyesili me, әlde ony ghylymy saraptama men monitoring nәtiyjesi kórsetti me?

 

Tanyrqatqan әri jabyrqatqan ýshinshi sebep, Sizding «Qazaqstan - tәuelsiz memleket, sondyqtan bizge memlekettik tildi damytu asa qajet.» deuiniz! Búdan tuatyn súraqtar:

- Tatarstan tәuelsiz el bolmasa da, tatar tilin damytudan bas tartyp otyr ma?

- Qazaq tilin damytu sharalary, Qazaqstan Kenes odaghy qúramynda bolghanda, qolgha alynbady ma? Endeshe Tilbilim instituty sekildi qúrylymdar men jýzdegen ghylymiy-lingvistikalyq ónimder qaydan shyqty?

- «...sondyqtan bizge memlekettik tildi damytu asa qajet» deumen kimning kózin jetkizginiz kelip otyr, Qazaqstan tәueldi bolghanda, qazaq tili qúrityn tilderding qataryna sózsiz jatugha tiyis pe edi?

 

Qúrmetti premier myrza!

Siz uәjdep otyrghan «Qazaqstanda qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele.» degen payym shyn mәninde qaydan tuyndap otyr? degen saualgha óz jauabymdy bere keteyin.  Búl - qazaqstandyq memlekettik organdar men úiymdardyng memleketting basty ruhany sipatyna qazaqy mazmún beruge nemqúrayly qarauynan jәne olardyng basshylarynyng búny memlekettik ishki sayasattyng mәiegi ekendigi men qazaq últynyng tәuelsizdigi onyng tilinen kórinis tabatynyn sezinbeuinen; mәseleni aiqyndap, naqty sheshuding ornyna, jaydaq ta kókezu nasihatpen qútyludan tuyndap otyrghan «kýrdeli mәsele». Búghan songhy birneshe jyl boyy qazaq ýkimetin basqaryp kelgen Sizding de qatysynyz bar!

Siz basqaryp otyrghan ýkimet  «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2001-2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» atalghan saghyzday sozylghan qauqarsyz da búldyr qújattyng qazaq tilin damytugha qanday qatysy baryn qaraugha talpynghan emes. Maqsaty men kýtiler nәtiyjesi anyqtalmaghan, jauapsyz múnday qújattardyng bolmashy mәselelerdi qordalandyryp, oghan asa kýrdeli sipat beretinin Sizding ýkimetke qarasty organdar eskergen emes. Tipti, onjyldyq búl programmanyng óz múratyna qanshalyqty jetkenin saralaytyn isker de bilikti saraptyng joqtyghy óz aldyna, endi sodan aiyrmasy az, merzimi de sonday taghy da onjyldyq programmasymaq tuyndaghaly otyr. Óitkeni, basqasyn bylay qoyghanda, «Memlekettik tildi damytu jónindegi memlekettik komissiya» atalatyn Siz basqaryp otyrghan ýkimetting janyndaghy qúrylym memlekettik tildi damytugha dәrmendi de pәrmendi qújat әzirleuge qauqarsyz, isker mamandar men bilikti sarapshylardan qúralmaghan! Elding til sayasatyna naqty yqpaly bolarlyq tetikke ainalmasa da, osy sayasatqa qatysy bar qoghamdaghy intellektualdyq kýshterding biligi men úsynysyn júmyldyra da, ony iske asyra da almay otyr.

Osy jayttyng kórinisi retinde memlekettik tildi bilu dengeyin anyqtaytyn QAZTEST jýiesi 2006-2008 jyldar aralyghynda qalyptasyp, qoldanysqa әzir bolghanyna qaramastan, әli kýnge mindetin atqarugha kirise almay keledi, sebep - onyng mindetin zandandyratyn eng bolmasa ýkimet qaulysy qabyldanbastan, týrli syltaulardyng shanyna kómilip, qoghamda oghan degen san aluan saualdar tughyzuda. Atalghan osy jayttardyng ózi mәselening kýrdeliligi neden tuyndap otyrghanyn úqtyrmay ma, premier myrza?

 

Qúrmetti Kәrim Qajymhanúly!

Siz premier retinde atalmysh kýrdeli mәselening bayybyn týsinuge tyrystynyz ba? Tyryssanyz, mynaday qarapayym mәselelerge kóziniz jetken bolar edi! Sizding ýkimetinizding keybir mýsheleri óz qaltasynan aqsha shygharghanday, auyz toltyryp, memlekettik tildi damytugha bes milliard tenge bólingenin aitudan tanbaydy. Alayda, sol milliardtar qayda, qashan bólingeni jәne odan qay nәtiyje alynghany nege aitylmaydy? Ayta alasyz ba, respublikalyq budjetting qay baby boyynsha qay jobagha sol bes milliard tenge memlekettik tildi damytugha qashan bólingenin? Bólinse, atalmysh sala boyynsha mәseleni enseru bes qadamgha algha jyljydy ma? Joq!

Óitkeni, memlekettik tildi damytugha bólingen qarjy men memlekettik qyzmetkerlerding qajetin óteuge, jelbuaz nasihat sharalar men nәtiyjesiz otyrystargha bólingen qarjy shatasqan týrde aitylyp jýr. Milliondaghan memleket qarjysy memlekettik qyzmet atqarugha dayyndyqsyz kelgen qyzmetshilerge qazaq tilin ýiretuge negizsiz bólinip otyr jәne onyng tiyimdiligin tekserip otyrghan ýkimet joq. Bizding elden basqa әlemning bir de bir elinen, memleket isin memlekettik tildi almastyratyn ózge tilde jýrgizetin, halyqpen shet tilde qatynasatyn bir de bir organdy da, lauazymdyny da, qyzmetshini de taba almaysyz, premier myrza!

Búl jayt Sizge de qatysty. Sizding ýkimet otyrysyn eshbir shet tilde jýrgizuge qaqynyz joq! Qasynyzgha tilmash pen til ýiretushini otyrghyzsanyz da, ministrlermen, әkimdermen mәslihatty qazaqsha jýrgizuiniz kerek! Óitkeni, búl memlekettik sayasy prinsiyp! Onday prinsipsiz eshbir memleket ózining sayasiy-ruhany imidjin de, iydeologiyasyn da damyta almaydy, abyroyyn asqaqtatpaydy. Qysqasy, qazaq tilining resmy dengeydegi abyroyy men ayasyn óziniz bastap taryltyp otyrsyz, oghan ministrleriniz ben әkimderiniz ózderining mol ýlesin qosyp otyr! Búl jayt ta, Siz ataghan kýrdelilikting bir tinin juandatyp túrghan nәrse emes pe?

Endi kәzir әzirlenip jatqan kezekti onjyldyqqa arnalghan baghdarlamagha oralayyq. Búl baghdarlamanyng tújyrymdamasy qoghamgha jariyalanbaghandyqtan, onyng maqsatynyng da aiqyndyghyna shýbәmiz bar. Tipti, «qazaq tilin damytu» degen tirkesting ózi de sonday búldyr qadamdardan tuyndaghan bualdyr úghym bolyp tabylady. Sonda búl baghdarlama tildi qay jaghynan damytpaq? Qysqasy, naqty mәsele aiqyndalyp, anyq súraq qoyylmayynsha, eshbir mәsele sheshilmeytinin óziniz jaqsy bilesiz. Demek, mәselening kýrdeliligi de sol nyq qadam men aiqyn oidyng әreketke úlaspauynda emes pe, premier myrza?

Álgi aitugha jeleu bolyp jýrgen milliardtar da sonday búldyr iske júmsalyp, qúmgha singen suday bolyp jatqan qarajat emes pe? Tipti, memlekettik tilding qoldanym ortasy barynsha tarylghan memlekettik dәlizderde ógey tildi ana tili etken azamattargha qazaq tilining grammatikasyn jyldar boyy oqytyp, jyl sayyn nәtiyjesiz qarjy júmsau qanday qisyngha jatady, sony súrastyrdynyz ba? Orystildi ortagha shyday almay, memlekettik tildi qoldana almay, memlekettik qyzmetten shyghyp ketken azamattardy bilesiz be?

Eldegi tauar ainalymyna qatysty jarnamalar men aqparattardyn, bizneske qatysty otyrystar men seminarlardyng barlyghy derlik ózge tilderde ótip, taralatynyn, sóitip, qazaqtildi azamattardyng qúqyghy ayaqasty bolyp otyrghanyn jaqsy bilesiz ghoy? Eng bolmasa, elge kiretin tútynym tauarlaryndaghy japsyrmalargha da til boyynsha importtyq talaptar nege qatar qoyylmaydy? Osylardy úiymdastyru men talap etu qanshalyqty kýrdeli? Osy jyldar ishinde atalmysh mәseleler boyynsha ýkimet ne istedi? Tiyisti týrde ýkimet sheshimin qabyldasanyz, «Qazaqstanda qazaq tilin damytu - óte kýrdeli mәsele» bolar ma edi?

Siz bir elding premieri retinde bizding eldegi memlekettik tildegi bilim beru jýiesi búdan on toghyz jyl búryn ydyraghan Kenes odaghynyng etnostyq sipatynan әli arylmaghanyn bilesiz be? Bizding elde qazaq, orys, ukraiyn, nemis, ózbek, úighyr t.t. etnostyq mektepter bolghanmen, memlekettik sipaty bar mektep pen balabaqsha joghyn angharasyz ba? On jeti jasqa kelgenshe aluan etnos tilderinde ghúmyr keship, ózderin ózge elding ókili sezinip kelgen adamgha qoldanym ayasy meylinshe tarylghan qazaq tilin ýiretuding asa kýrdeliligin eskeresiz be? Eldegi bilim beru men tәrbie salasyna memlekettik mazmún beru turasynda, sirә, ýkimettik otyrys boldy ma?

Premier myrza! Siz qazaq tilining qoldanym ayasyn qúraytyn aqparat kenistigining qay tilding paydasyna sheshilgenine nazar audaryp otyrsyz ba? Eldegi qazaqtildi BAQtyng ýlesinde nebәri 5-7% ghana aqparat ónimi tiyesili ekeninen habardarsyz ba? Endeshe mәselening kýrdeliligin halyqqa jangdyng qanshalyqty qisyny bar? Onyng barlyghy Siz basqaryp otyrghan eldegi basty memlekettik organ júmysynyng nәtiyjesi emes pe?!

 

Qúrmetti Kәrim Qajymhanúly!

Siz - әlemdegi týrki halyqtaryna tiyesili sanauly ýkimetting birin basqaryp otyrghan bauyrymsyz. Siz qazaq tilining týrki tilderining bay da irgeli leksikalyq qoryn qalyptastyrghan jәne grammatikalyq damuy jaghynan әlemdik dengeydegi aghylshyn tiline barynsha juyq, tabighy әleueti men iykemi zor Til ekenin jaqsy biluiniz kerek! Qazaq tilining damuy men taraluy barlyq týrki tilderining nyghangyna zor әleuet ekenin sezuiniz qajet! Endeshe mәseleni barynsha badyraytyp, aqtaludyng ornyna, Sizding búl saladaghy ýlesinizding tarihy manyzdy da mazmúndy әreketpen qamtylghany qisyndy emes pe? Siz premier retinde de, el azamaty esebinde de, qazaq tiline aiyryqsha ýles qosu missiyanyzdyng erekshe ekenin eskergeniniz jón. Elimizding túnghysh preziydentining bastamasymen qúrylghan Memlekettik tildi damytu qoghamdyq qory qarjylyq zәrulikke úshyrap otyr, Siz bastaghan shendiler toby ózderining jeke ýlesin búl tarapqa da salyp, azamattargha jekeley ýlgi kórsetui tiyis emes pe?!

Sizge búl ashyq hatty joldau arqyly jeke basynyzdy minep, abyroyynyzgha núqsan keltirudi oilaudan aulaqpyn. Degenmen de, qoghamda qalyptasqan kertartpa pikirler men jayttardan abay boludy eskertkim keldi.Biraq Sizge orasan tabighy jәne ekonomikalyq resursty basqaru búiyrghan, әlemdegi aumaghy jaghynan toghyzynshy oryndy iyelenip otyrghan tәuelsiz elding ýkimet basy retinde  memleketimizding iydeologiyalyq, lingvistikalyq  jәne ruhany nyshany bolyp tabylatyn memlekettik tili turasynda búlay aituynyz, jaraspaydy. Mәselening kólemin halyq baghalap, al Siz sony aiqyndau men sheshudi qolgha alsanyz - núr ýstine núr bolar edi.

Áriyne, birneshe ghasyr boyy bodandyqta bolghan tilding memlekettik mәrtebege jaratyluy kýrdeli jayttardy tuyndatyp, ony sheshu sәikes týrde ýlken әleuet pen resursty, janqiyarlyq әreketti kereksinetini belgili. Búl mәsele boyynsha atqarmaqshy isiniz ben niyetiniz jemisti bolar degen ýmit aralas tilek bildiremin.

Qúrmetpen, Serik Ábdireshúly.

QR azamaty.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5299