Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 6329 0 pikir 3 Mausym, 2016 saghat 21:43

JANÚZAQ ÁKIM: "QAZANGhA DEYIN ÝKIMET JER MÁSELESIN ShEShUI KEREK"

Jer reformasy turaly komissiyanyng tórtinshi otyrysy Kókshetauda ótti. Jerligikti halyq ókilderimen kezdesu formatynda ótken komissiya otyrysynda Jer kodeksindegi kóptegen tetikter talqygha salynyp, ónirdegi auyl sharuashylyghymen ainalsatyn aghayynnyng talap-tilekteri qarastyryldy. Oblys әkimi Sergey Kulagin myrzadan bastap Jer komissiyasynyng aldynda olar aghynan jarylyp, aitarlaryn býgip qalmady.

Jer reformasy turaly komissiyanyng mýshesi Janúzaq Ákim myrza komissiya otyrysynan keyin arnayy uaqyt bólip, «Abai.kz» portalyna súhbat bergen edi.

 

- Janúzaq agha, býgin Jer reformasy turaly komissiyanyng tórtinshi otyrysy ótti. Kókshetaudaghy otyrystyng aldynghy otyrystan aiyrmashylyghy qanday boldy? Qanday tyng mәseleler kóterildi?

- Biz býgingi otyrysqa kelgende dәl osynday bolady dep oilamadyq. Jalpy alghanda býgingi otyrys mazmúndy ótti dep oilaymyn. Barlyq qoghamdyq úiymdar, ardagerler, auylsharuashylyghy mamandary, basqa da jergilikti halyq ókilderi qatysty. Bir ereksheligi úiymdastyru alqasy ónirdegi audandarmen onlayn baylanys ornatyp qoyghan eken. Aqmola oblysy audandaryndaghy halyq jer mәselesine enjar qaramaytyndyqtaryn kórsetti. Tórt saghat boyy ózderining talap-tilekterin aityp, bastan-ayaq komissiya otyrysyna belsendi týrde atsalysyp otyrdy.

- Ádette búnday kezdesuler jattandy ssenariy boyynsha ótushi edi...

- Ras aitasyz, osyghan deyin kórip jýrgenimizdey, múnday jiyndar birsaryndy, ish pystyrarlyqtay jaghdayda ótushi edi. Biraq, komissiyanyng ekinshi jәne ýshinshi otyrystarynda múny naqtylap aityp, úiymdastarushylargha eskerttik. Oblystargha shyqqanda әkimshilikting ainalasynan adamdar jinap әkelip,  jasandy kezdesu bolmasyn degen naqty talap qoydyq. Biz әueli jergilikti halyqpen kezdesuimiz kerek. Olardyng oi-pikirlerin bilu manyzdy tetik bolyp tabylady. Preziydent pәrmen berip, moratoriy jariyalaghannan keyin, parlament deputattary oblys-oblystargha týsindiru júmystaryna shyqty ghoy. Sol bayaghysha, әkimdikting tóniregindegi adamdardy, mektep múghalimderin jinap alyp, eski ssenariy boyynsha kezdesu ótkizgen bolyp qaytyp jatty ghoy. Ras, kýlkili boldy, kóbi jasandy boldy. Biz birden eskerttik. Búl joly әkimdik bsqa ýdeden shyqty dep aita alamyn.

- Býgingi otyrysqa komissiyanyng qansha mýshesi qatysty?

- Tolyq bolghanda, songhy otyrysta 67 adam qatysqan, ekinshi otyrysta da 66 adam boldy, al birinshi otyrysta 72 adam qatysqan edi. Endi ol tolyq dep sanalady ghoy. Jarmahan Túyaqbay  shetelge emdeluge ketti. Sosyn Maqsat Núrypbay men Zәuresh Battalova birinshi otyrystan keyin mýshelikten shyghyp ketti. Endi qazir tórt adam joq. Al mynau, aimaqtargha shyghuda, onyng barlyghy baruy mindetti emes. Onda sol aimaqtyng tynys-tirshiligimen etene tanys, sol aimaqtan saylanghan azamattar men júmys tobynyng tóraghalary qatyssa bolady.  Áuelde 28 adam josparlanghan eken, sonyng barlyghy qatysty. Sosyn oblystardan da jinalghan eken.

Osy otyrys kezinde kónilimizden shyqqany – komissiya otyrysyna jinalghandar, qatysqandar bastan-ayaq qazaq tilinde sóiledi. Jiyn tolyqtay qazaq tilinde ótti.

- Janúzaq agha, býgingi otyrysqa Aqmola oblysynyng әkimi, Qazaqstandaghy alyp jer iyelenushi - Sergey Kulagin myrza da qatysqan eken. Otyrys barysynda әkim myrzanyng qytaylyq kompaniyamen kelesim jasasqandyghy turaly sóz qozghaldy ma? Aqmola oblysy elimizdegi eng iri astyqty alqapty iyelenip jatqandyghy belgili. Kulagin myrza búl turaly ne dedi? Shiyrek ghasyrdan beri sheshilmey kele jatqan mәselelerdi qalay sheshpek eken?

- Býgingi otyrystyng taghy bir ereksheligi de osy boldy.  Kezdesuge kelgen halyq erkin súraqtar qoyyp, oilaryn býkpesiz jetkizdi. Adamdar súraqtaryn tóte qoydy. Mysaly, sol  Kulaginning ózine kýrdeli degen ýsh súraq qoyyldy. Onyng birinshisi – qytaylyq kompaniyamen kelisimge kelip, 300 myng gektar jerdi bergeli jatqany. Sodan keyin, qazirgi tanda Kulaginning menshigindegi jer telimderi turaly boldy. Ákim Kulagin myrza da býkpesiz jauaptar berip, oiyn jasyrmaugha tyrysty. Jauaptan jaltaryp, qashqaqtau degen bolghan joq. Búl jerde dialogtyng sәtti shyqqany - bizding әkim-qaralardyng demokratiyalylyqqa etteri ýirenip kele jatqandyghy. Biz oilaghanbyz, jiyn oryssha bolyp kete me dep. Joq olay emes, kókshelikterding sergektigin kórdik. Óte jaqsy úsynystar aityldy, talaptar qoyyldy.

- Siz komissiya otyrysynda Kulagin myrzagha «qytaylyq kompaniyagha 300 myng gektar jer bermeksiz be?» dep tóte súraq qoydynyz...

- Ol endi - kәsipker ghoy. Ózi «80 myng gektar jerim bar. Men jaqsy egem, payda da tauyp otyrmyn» dep otyr. Búl jerde jaghay әr týrli... Bireuler 1 gektardy iygere almauy mýmkin. Endi bireu 100 gektardan payda tauyp otyr.  Dúrys aitasyz, men súraq qoyyp, «qytaylyq kompaniyagha 25 jylgha jalgha 300 myng gektar jer berem depsiz. Sony týsindirip beriniz» degende ol: «Ras, olar keldi. Biz Aqmola oblysynda 600 myng dollargha jylu elektr stansiyasyn salu jәne zauyt salugha kelisim jasastyq. Biraq, eshqanday da jerdi jalgha beru mәselesi kóterilgen joq. Ol shyndyqqa janaspaytyn jalghan aqparat» dedi. Endi anau oblystaghy adamdar da búl mәselege ýn qosa ma dep edim, biraq eshbiri ýn shygharghan joq.

- Kulaigin myrzanyng ózi bastaghan latifundisterding úrda-jyqtyqqa salynyp, qúnarly jerlerge iyelik etip jýrgeni de kýn tәrtibindegi mәselelerding biri edi...

- Negizgi osy ónirdegi kóterilgen mәsele – jayylym jerlerining týitkilderi boldy. Sheshilmegen mәseleler, tetikter kóp eken. Búl jerde kóptegen alyp sharuaqojalyq iyeleri, iri fermerler, osy jerdegi anau siz aityp otyrghan oligarhtar, latifundister auyldyng ózin qaldyryp, ainalasyndaghy týgel jerlerin alyp alypty. Alyp qana qoymay, ony bankterge nesiyege qoyyp jibergen eken. Sol mәselelerge qatysty birneshe súraq qoyyldy. Jer komissiyasynda búl mәselelerdi de mindetti týrde qarastyratyn bolamyz.

Ras, jerdi ózimizding azamattargha satu mәselesi de býgingi komissiya otyrysynda talqygha salyndy. 25 jyl, 49 jylgha deyin jalgha beru eski jýie boyynsha jýrgizilip keledi ghoy. Múnda kýrdelenip túrghany -  jerdi azamattargha satu. Mysaly, osy ónirlerde búrynnan fermerlikpen ainalysyp kele jatqan irili-úsaqty sharuaqojalyqtary janaghy jerlerdi alghylary kelip otyr. Osy uaqytqa deyin 100 million gektar auylsharuashylyq jerlerining 1,3 payyzy jekemenshike satyp alynghan. Olar  endi ne isteydi? Sondyqtan, biz  oilaghanday, anau moratoriydegidey, ýsh-tórt súraq qana emes, kóptegen mәseleler shyghyp jatyr.

- Qanday?

- Mysaly, tensizdik bar.  Qostanaydaghy Rozinsk degende 880 myng gektar jer bar eken. Kýrdeli mәselelerding shyghuynyng sebebi -  jer mәselesimen biz 1995 jylghy reformadan keyin (anau sovhoz, kolhozdardy taratqannan keyin) naqty ainalyspaghan ekenbiz. Túryp qalghan, reforma jýrgizilmegen.  Sodan keyin taghy bir mәsele – 2003 jyly Jer kodeksi qabyldandy ghoy. Sol boyynsha jer alatyn kisilerge, qalalyqtargha - 10 sotkiden, auyldyqtargha - 25 sotkiden, sosyn baqsha ósirip, sayajaymen ainalysam degen azamattargha 12 - sotkiden berilui kerek edi. Negizi búl mәsele boyynsha bizding anau ziyaly qauym ókilderi, qoghamdyq úiymdar bar, birlesip, Ýkimetke talap qoyghan edik. Qazan aiyna deyin osy mәseleler sheshilui tiyis.  Bizding talabymyzda kóterilgen mәseleler Konstitusiyada bekitilip qoyghan. Endi sony qolgha alyp, qazan aiyna deyin sheshpeytin bolsa, Ýkimetke senimsizdik tanytu arqyly otstavkagha ketiruimiz kerek. 

- Kókshetaulyq halyq jerdi sheteldikterge satugha nemese jalgha beru mәselesine qalay qaraydy eken?

- Búl - tórtinshi otyrys qoy. Komissiya júmystary jýielenip keledi. Býgin jiyngha qatysqandar jerdi sheteldikterge jalgha beruge naqty qarsy ekendikterin ashyp aitty. Komissiya júmysyna atsalysqan kókshelikter jerdi sheteldikterge jalgha beruge týbegeyli qarsy ekendikterin tikeley aitty. Búl óte manyzdy dep oilaymyn.  Óitkeni, jer taghdyryna bey-jay qaramaytyn әrbir azamat ózining talap-tilekterin bizge ashyq, naqty aitulary kerek. El belsendi boluy kerek. Úiyqtap qalmauy kerek. Óitkeni, әli esh nәrse sheshilip bitken joq. Búl talqylau dengeyindegi júmystar ghana ghoy. Mәsele tolyq sheshimin tappayynsha, qogham  belsendiligi bәsendemeui kerek. Búl - әli bastamasy ghana. 25 jylda sheshilmegen dýniyelerdi 5 aidyng ishinde bir jýiege keltiru óte kýrdeli. Sondyqtan búl mәselege qogham bolyp belsendilik tanytuymyz kerek.

- Búl mәselege kelgende sizding ústanymyzyz qanday? Býgingi otyrystan ne týidiniz?

- Eng bastysy - býgingi otyrystan týigenimiz, halyq jerdi Qytay men Reseyge jalgha beruge týbegeyli qarsy. Sosyn býgingi otyrysqa qatysqan halyq ókilderi men auylsharuashylyq mamandary eger sol jerlerge jana tehnologiyalar әkelip, investisiya qarastyratyn bolsa, ol jerlerdi batystyq kompaniyalargha jalgha beruge bolady degen pikirler aitty. Búl - negizi dúrys oilardyng biri. Sebebi biz: Qazaqstanmen ortaq shekarasy bar elderge jerdi satugha da jalgha beruge de bolmaydy. Al eger alys Europa elderi sekildi bizben mýlde shekaralaspaytyn memleketterden kompaniyalar birlesip kelip, jalgha ghana alyp, júmys istese, olargha qarsylyq bolmauy kerek dep aitqan edik. Onyng ózinde jerdi әueli 10 jylgha ghana beru kerek. 5 jyl júmys istep kóredi. Eger jerding qúnarlylyghyn tómendetip, ulap, kýtim jasamay, bekitiletin talaptargha sәikes júmys jýrgizbese, onda 5 jyldan son, Ýkimet ol jerlerdi qaytaryp alugha qúqyly boluy kerek.

- Jerdi sheteldikterge jalgha beru... Kenirek týsindire ketseniz...

- Endi statistikagha qarasanyz, 2003 jyldan beri sheteldikter tek 1 payyz ghana jerdi jalgha alghan eken. Onyng ózi Arab Emiraty men taghy bir el, olar bar bolghany 2000 gektar jerdi alyp otyr. Odan basqa eshbir sheteldik kompaniya jerdi jalgha almaghan. Biz aityp otyrmyz ghoy, shekaralas memleketterding birde-berine jerdi beruge bolmaydy. Al janaghyday eldermen júmys jasaugha bolady. Talap boyynsha olar jana tehnologiyalar, qarjy әkelui tiyis. Auylsharuashylyghyna jana tehnologiyalar әkelinbey biz auylsharuashylyghyn damytamyz degenimiz bekershilik bolady. Mysaly, qazir bizdegi auylsharuashylyghyndaghy 43 payyz halyq el ekonomikasynyng 4,7 payyzyn ghana qúrap otyr. Búl Sәbet odaghy kezimen salystyrghanda 10 esege týsip ketken. Enbek ónimdiligi azayyp otyr. Búl bizde auylsharuashylyghyna kóp kónil bólinbegendigin kórsetedi. Sosyn, jasalghan baghdarlamalar kóp bolghanymen, biraq onyng ishinde ekonomikalyq mehanizm joq, naryqtyq tetikter qarastyrylmaghan, jana tehnologiya degen mýlde joq. Enbek ónimdiligin arttyru tipti eskerilmegen.  Sonday-aq, menedjment mәselesinde jýie sol Sәbet ókimeti kezindegi qalypta qalyp qoyghan. Sondyqtan damyghan eldermen júmys jýrgizuge qarsy bolmauymyz kerek.

- Jaqsy agha, uaqyt bólip súhbat bergeninizge rahmet!

- Sizderge de rahmet! Isterinizge sәttilik!

Súhbattasqan - Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5558