Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Mәiekti 5676 0 pikir 3 Mausym, 2016 saghat 14:47

SERGEY KULAGIYN: JER - MENING BIZNESIM

Jer reformasy jónindegi komissiyanyng alghashqy kóshpeli otyrysy Aqmola oblysynyng ortalyghy Kókshetauda ótip jatyr.

Otyrys barysynda sóz alghan aimaq azamattary jerding sheteldik azamattargha jalgha beriluine, satyluyna qarsy ekenderin aitty. Kerisinshe, jerdi el azamattaryna berip, Ýkimet subsidiya, qarjylandyru mәselesin dúrys jolgha qoysa, jerdi óz azamattarymyz da iygeredi dedi.

Sóz kezegi jer reformasy jónindegi komissiya mýshelerine berilip, Janúzaq Ákim Aqmola oblysynyng әkimi Sergey Kulagiynge әleumettik jelilerde sóz bolghan qytay investorlarymen jerdi jalgha beru jónindegi mәselening anyq-qanyghyn aitsanyz dedi. Sergey Kulagin bolsa, óz turaly әleumettik jelide neshe týrli sóz aitylyp jatatyn, al qytay investorlary kezdesude jer turaly mýldem әngime bolmaghanyn, investorlarmen arada Kókshetau qalasy jylu jýiesine investisiya salu jóninde әngime bolghanyn aita kelip, «Kulagin qytay investorlaryna jer beruge kelisim jasady» degen habarlar kezekti ótirik dedi.

Odan keyin sóz alghan sayasattanushy Aydos Sarym da Kulaginge onyng iyeliginde myndaghan gektar jer bar ekeni, iri jer iyelenushi ekeni turaly qoghamdy jii aitylyp jýrgen әngimege osy sәtti paydalanyp, ózi jauap beruin súrady.

Sergey Kulagiyn, Aqmola oblysynyng әkimi:

- IYә, búl turaly bilemin. IYeligimdegi jerding bәri iygerilip, Qazaqstan ekonomikasyna júmys istep jatyr. Memlekettik qyzmette bolmaghan kezderimde bizneske kettim. Jermen ainalystym. Jer - mening biznesim boldy. Keyin ministr bolugha shaqyrghan kezde biznesti, iyeligimdegi jerlerdi óz jaqyndarymnyng atyna beruge, solardyng ainalysuyna rúqsat súradym. Otbasym jәne tuystarymnyng paydalanyp otyrghan auyl sharuashylyq jerlerining kólemi 80 myng gektar.

Aydos Sarym búdan bólek Qazaqstan azamattaryna 10 sottyq tegin jer beriledi degen qauesetpen Almaty qalasy Alatau audany әkimdigining aldyna jinalyp jatqan azamattarmen qala әkimshiligi, qoghamdyq kenes mýsheleri týsindiru júmystaryn jýrgizip jatqanyn aityp, komissiya tóraghasyna osy on sottyq jer mәselesine qatysty Ýkimettik dengeyde naqty mehanizmderi, joldary bekitilmeyinshe, búl mәseleni uaqytsha toqtata túrugha pәrmen berudi oilastyrudy aitty. Óitkeni, on sottyq jer alu mәselesin bireuler әdeyi qozdyryp otyru mýmkin әri búl konfilkt oshaghy bolyp ketu qaupi bar ekenin eskertti. Sonday-aq, sayasattanushy komissiya qúramyna baylanysty da óz pikirin bildirdi.

Aydos Sarym, sayasattanushy:

- Komissiya qúramynan shyghyp ketken azamattar bar. Solarmen qayta sóilessek, bolmasa janaghy azamat aitqanday, komissiyagha oralmandardan da azamattardy tartu jaghyn qarastyruymyz kerek. Jәne jer mәselesindegi ashyqtyqqa baylanysty jerding jәne onyng naqty statusy, jaghdayy turaly karta jasap, kadastrlyq nómirlerimen kimning iyeliginde qansha jer bar ekenin týgel kórsetip, tizim jasau júmystaryn iske asyrudy taghy da aitqym keledi.

Múhtar Tayjan, ekonomist:

- Mitingige shyqqan azamattardy quadalaudy toqtatudy taghy da súraymyn. Jәne ol azamattar jóninde negizsiz pikir aitpasanyzdar. Sebebi, olar jau emes, bizding elding azamattary, patriottary. Kezinde mitingige shyghugha rúqsat súrap, ótinish jazghan adamnyng biri menmin. Mine, kórip otyrsyzdar, komissiya qúrylyp, birlesip júmys istep jatyrmyz. Azamattardy qudalaghansha, osynday dialogtar arqyly mәselelerdi sheshelik.

Núra Matay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560