Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dep jatyr 5868 0 pikir 3 Mausym, 2016 saghat 12:49

GERMANIYa «GENOSIYD» DEP MOYYNDAP JATYR. BIZ ÁLI KÝNGE RESEYGE JALTAQTAP OTYRMYZ

Germaniya Bundestagy aisoliutti dauyspen 1915 jylghy Osman imperiyasynyng armyandargha qarsy «qyrghynyn» genosid dep moyyndau turaly rezolusiyany qabyldady. Búl turaly «euronews.com» jazady.

FGR Bundestagy qarauyna úsynylghan «Armyan genosiydi» turaly qújatty Týrkiyanyng narazylyghana qaramastan, deputattar  absoliutti basym dauyspen qabyldap jibergen. Búl qújatty moyyndaugha jalghyz deputat qarsy dauys berse, taghy bir deputat qalys qalypty.

Osynyng aldynda Týrkiya biyligi atalghan rezolusiyany qabyldaugha narazylyq bildirip, 101 jyl búrynghy soghysta armyan sarbazdary ghana emes, sonymen qatar týrik azamattarynyng da qaza tapqanyn eskertken. Sonday-aq, eger Bundestag atalghan qújatty qabyldaytyn bolsa, Germaniya men Týrkiya qarym-qatynastary ushyghuy mýmkin ekendigin aitqan.

Týrkiya premier-ministri Binialy Yyldyrym:

-Búl Týrkiya men Germaniya qarym-qatynasy syngha týsetin kezeng bolmaq. Qazirgi tanda Germaniyada 3,5 million etnikalyq týrik túryp jatyr. Búl azamattar óz kezeginde Germaniya ekonomikasyna aitarlyqtay ýles qosyp keledi. Eger atalghan rezolusiyany qabyldaytyn bolsa, Týrkiya Berlindegi elshini qaytaryp alatyn bolady.

Sonday-aq, Týrkiya preziydenti Tayyp Erdoghan Germaniya kansleri Angela Merkelige arnayy habarlasyp, rezolusiyany moyyndamaugha shaqyrghan.

Keybir derekterde 1915 jyly Osman imperiyasy territoriyasynda 1,5 milliongha juyq armyan azamattary qyrylghan dep jazylady.

Qazirde dýniyejýzining kóptegen memleketteri Osman imperiyasy túsyndaghy armyan qyrghynyn genosid dep moyyndap ýlgergen. Sonyng ishinde Resey, Fransiya, Shveysariya, Shvesiya, Italiya, Beligiya, Braziliya men qatar 29 memleket armyan qyrghynyn genosid dep moyyndaghan.

Tipti, Fransiya men Shveysariyada «armyan genosiydin» teriske shygharghan azamat qylmystyq jauapkershilikke tartylady eken.

Týiin: Qazaq júrty 31-mamyr kýni sayasy qughan sýrgin jәne ashtyq qúrbandaryn eske aldy. Ókinishke oray, HH ghasyrda aldyndaghy asyn tartyp alyp, qazaqty qasaqana qyrghan Kenes ýkimetining qatygezdigine әli qúqyqtyq bagha berilmey kele jatyr. 1932 jyldary ashtyqtyng qarsanynda qazaqtyng sany 7 millionnan assa, 1933 jylghy ashtyqtan keyin 2 millionnan az bolghan. Demek, qazaq halqy ózining 70-80 payyzynan aiyryldy. Búny «genosiyd» «etnosiyd» dese de negiz bar. Kýni býginde asharshylyq dep halyqaralyq dengeyde moyyndatuymyz kerek edi. Sonday-aq, respessiyagha 130 mynnan astam qazaq úshyrady, onyng 25 myny oqqa úshqan. Álihan Bókeyhanov, Jýsipbek Aymauytov, Túrar Rysqúlov, Maghjan Júmabaev. Olardyng kóbining qany qayda tógilgeni, qabiri qayda qalghany belgisiz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

                                               

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5553