Astanada «Qazaqstanda jasalghan. Halyq markasy» degen dýken ashyldy. Onda tek qana otandyq ónimder satylady. Ony ashqan – 21 jastaghy student Rahima Ghazizova. Isker qyzdyng esimi  TOP GENERATION Group oqu ortalyghy arqyly da bilimge qúshtar jastardyng arasynda jaqsy tanys. Juyqta London uniyversiytetine (University College London) menedjment salasy boyynsha magistraturada  oqugha grant útyp aldy. Sonday-aq, əlemnin ýzdik bestigine kiretin Madridting biznes uniyversiytetine emtihan tapsyryp jýrgen Rahima 30 myng ýmitkerding arasynda matematika boyynsha ýzdik ýshtikting qatarynan tabylypty. Biz Rahimamen arnayy jolyghyp, tanysyp qayttyq.

Úlan: Rahima, jetistigindi estip quanyp jatyrmyz. Studentke sabaqpen qatar biznesti alyp jýru qiyn emes pe?

Rahima:  Rahmet. Qazirgi kezde QazÚU-dyng 4-kursynda oqyp jýrmin. 2-kurstan bastap iskerlik jobalarmen ainalysa bastadym. Kəsipkerlikke qyzyghatyn adamdardy jinap, jetistikke jetken jandardy shaqyryp, leksiyalaryn tyndaytyn orta qalyptastyrdym. Yaghni, əleumettik toptyng lady club-yn qúrdym. Oghan tanymal dizayner, marketolog, diyetologtardy shaqyrdym. Oghan qyzyqqan qyzdardyng bəri tegin qatysty. Shaqyrghan qonaqtarym qyzdargha «ýy jaghdayynda qalay əsem bolyp jýruge bolady nemese az aqshamen zamanaui, ədemi kiyinuge bola ma?»  degen siyaqty kenester beretin. Qanday jattyghu jasap, qanday diyeta ústanu kerektigin aitatyn. Qyzdardyng óz-ózderin jetildiruine  kenesterin ayamaytyn. Halida Əjighúlova degen qazaqtyng myqty qyzy bar.  Oxford-ta oqyghan. BÚÚ-da júmys istegen. Halidanyng leksiyasy arqyly talay qyzdyng kózqarasy, dýniyetanymy ózgerdi.

2-kursta halyqaralyq  IELTS emtihanyna dayyndala bastadym. Dayyndyq barysynda ózdigimnen oqyp jýrgen baghdarlamamnyng tiyimdi ekenin týsinip, kóz jetkizdim. Tap sol kezde jaqsy bir isker qyzdy jolyqtyryp qaldym. Sol ekeumiz aqyldasyp, IELTS-qa dayyndaytyn oqu ortalyghyn ashudy úighardyq. TOP GENERATION Group degen oqu ortalyghy arqyly ózimning jeke kəsibimdi bastadym.

Búghan deyin istegen sharualarymdy, yaghny kəsipkerlermen oy bólisu júmystaryn ózim ýshin tegin úiymdastyryp túrdym. Birdene ýireneyin dedim. TOP GENERATION Group arqyly tabys taba bastadym. Aqsha tabu, adamdardy úiymdastyryp, basqaru onay emes, əriyne. Maghan bəri qyzyqty boldy. 2015 jyl ayaqtalarda ótkenime esep bersem, bilim salasynda birshama sharualar jasaghan ekenmin. Jastargha tegin sheberlik sabaqtaryn da jii ótkizdim. Auyldan kelgen qyzdargha qatty kómekteskim keldi. Olardyng qalalyq qyzdargha qaraghanda mýmkindikteri az. Shet tilderin jaqsy mengermegen, IELTS-tyng ne ekenin bile bermeydi. Auyldyng qyzdary qalanyn qyzdarynday ózderine ýlken maqsat qoya almaydy. Mysaly, men de Semeyden keldim. Semeyde jýrgende, QazÚU-gha oqugha týsu men ýshin ýlken jetistik bolatyn. Almatygha kelgende qala qyzdarynyng QazÚU-gha týsui bizdikindey ýlken jetistik emes ekenin týsindim. Olar odan da myqty oqu oryndaryna týsuge úmtylady eken. Sóitip, óz basymnan ótken problemany TOP GENERATION Group arqyly jýzege asyrghym keldi. Ol jaghynan, az da bolsa, maqsatym oryndalghan siyaqty.

Úlan: Al otandyq ónimderding dýkenin ashu iydeyasy qaydan keldi?

Rahima: Adam bir jetistikke jetse, toqtap qalmau kerek. Ýnemi izdenis ýstinde jýrgen jaqsy. Jazghy demalysta Astanagha barghan bolatynmyn. Ata-anam sonda túrady. Astanada ərtýrli adamdarmen kezdestim. IT jobamen, memlekettik basqarumen, auyl sharuashylyghy ónimderin shygharumen ainalysatyn adamdarmen sóilestim. Sonda bizding ishki saudamyzdyng ahualy məz emes ekenin anghardym. «Ózimizding ekonomikamyzdy kóteru ýshin ne isteuge bolady?» dep oilandym. Elimizde otandyq azyq-týlikterdi ghana satatyn dýken joq ekeni belgili. Kóp oilanbay, osy isti qolgha alugha təuekel ettim. Búl Elbasymyzdyng da tapsyrmasy bolatyn. Biraq, maghan deyin ony eshkim orynday qoymapty.

Úlan: Sonda sizding dýkende ne bar, ne joq?

Rahima: Bizde azyq-týlikting bəri bar. Et, sýt, ún ónimderining barlyghyn tabasyz. Balyq, jýgeri, búrshaq konservileri de ózimizden shyghady. Shashqa arnalghan susabyn, balizam, juynatyn geli, sabyndar bar. Barlyghy da sapaly, ədemi qaptalghan. IYisteri de santýrli. Ókinishke qaray, biz ózimizde óndirilip jatqan tauarlardy bile bermeymiz. Óitkeni, bizde marketing dúrys júmys istemeydi. Osy problemany sheshuge septigim tiyse ghoy deymin. «Evita», «Avrora» degen siyaqty kosmetikalyq ónimder shygharylyp jatyr elimizde. Sapasy joghary. Qymbat ta emes. Shetelding qymbat kosmetikalaryn satyp alghansha, otandyq taza ónimderdi nege tútynbasqa? Aqshany jelge úshyrmay, ózimizdegi bardy baghalauymyz  kerek.

Úlan: Óziniz otandyq ónimderdi tútynasyz ba?

Rahima: IYə, ózim tek qana qazaqstandyq azyq-týlikti paydalanamyn. Óitkeni, sapasyna senemin. Kosmetikalyq zattarym da ózimizdiki. Qazaqstandyq kiyimderdi kiygim keledi. Biraq, ynghaylysy siyrek. Kóbine tym últtyq qylyp jiberedi nemese kýndelikti kiige qolaysyz bolyp  keledi.

Úlan: Dýkeniniz Astanada qay jerde ornalasqan?

Rahima: Sauda jasaugha qolayly jerde ornalasqan. Túrghyn ýy kesheni kóp ýilerding arasyndamyz (Qoshqarbaev kóshesi, 41. M.Júmabaev kóshesining qiylysy). Qarapayym túrghyndargha qoljetimdi, baryp túrugha ynghayly dep oilaymyn.

Úlan: Kəsibiniz qalay jýrip jatyr? Shyghynyn aqtap jatyr ma?

Rahima: Ə degennen bəri keremet bola ketpeydi. Shyghynymyzdy aqtap jatyrmyz. Dýkenning ashylghanyna endi eki ay bolady. Aqpannan bastap iske qostyq, biraq arnayy ashyluyn nauryz aiynda jasadyq. Satylym kýnnen-kýnge ósip keledi.

Úlan: Ol jerde qansha adam júmys isteydi?

Rahima: 14 adam júmys isteydi. Onyng 12-si qyzdar. Qyzdardy qoldau – mening missiyam (kýlip). Otandyq ónimderden dýken ashudy tap qazirgi uaqytta jýzege asyru kerek dep oiladym. Múny bireu isteu kerek qoy. Kim birinshi bir isti bastasa, sonyng qolynda jenis tuy bolady dep jatady. Eshkim istemegen isti bastaghym keldi. Bala kezden birinshi boludy qalaytynmyn. Sol da əser etken bolar. Mysaly, «Magnum» siyaqty dýkender jelisin ashsam, ony mening aldymda bireu istep ketken. Al mening bastap otyrghan isim  últtyq erekshelik, últqa janashyrlyq dep oilaymyn.  Kim biledi, keyin men ómirden ótken song «qazaqstandyq ónimder dýkenin alghash ashqan Rahima» dep eske alatyn shyghar (kýlip).

Úlan: Algha qaray úmtylushylyq bala kezden boyynyzgha singen qasiyet siyaqty…

Rahima: Anamnyng aitqanyn eki etpeytin bala boldym, əli de sondaymyn. Ata-anama riza bolatynym, olar meni ylghy jaqsy mektepterde oqytty. 7-synypqa deyin qarapayym liyseyde oqydym. 8-synypta ekonomikalyq liyseyge týstim. Semeydegi eng myqty mektepterding biri edi. Óskemenge kóshkennen keyin sol qaladaghy Nazarbaev ziyatkerlik mektebine oqugha týstim. 1-synyptan 11-synypqa deyin starosta boldym. Qay mektepke auyssam da, solay boldy. Orys tili, aghylshyn tili, himiya, matematika pənderinen olimpiadalargha qatysyp, ghylymy jobalarmen ainalystym.

Úlan: Otbasynyzda sizden basqa kəsipkerlikpen ainalysatyndar bar ma?

Rahima: Anam osy salada qyzmet etedi. Biraq, jeke kəsipker emes, kompaniyada isteydi. Anam karierasyn jasap jýrgen adam.  Maghan ýlgi bolatyn adam – sol kisi. Ol óte qaysar əyel. Ylghy qarap otyryp, anam siyaqty bolsam eken deymin.

Úlan: Bayqauymsha, birneshe tildi erkin mengergensiz…

Rahima: Ózim shetel filologiyasynda oqimyn. Orys, aghylshyn, fransuz tilderinde erkin sóilep, jazamyn. Qytay tili men qazaq tilinde aqyryndap sóilep jýrmin. Shynyn aitsam, qazaqsha jaqsy sóiley almaytynyma qatty úyalamyn… Oiymdy jetkize almay qalamyn ba dep qorqamyn. Semeyde,

Óskemende kóbi oryssha sóileydi. Almatygha kelgende adamdardyng basym bóligi qazaqsha sóilep jýr eken. Sonda qalayda ana tilimdi ýirenu kerektigin týsindim. Qazir ýide əjemmen birge túramyn. Bərin qazaqsha aitugha tyrysyp jýrmin.

Úlan: Rahima, sizdi jaqynda Londongha oqugha ketedi dep estidik…

Rahima: Londongha jəne Madrid uniyversiytetine oqugha tapsyrghanmyn. London uniyversiytetining nətiyjesi shyqty. Shaqyrtu aldym. Biraq, ózim Ispaniyagha oqugha týsudi qatty qalaghanmyn. Óitkeni, ol oqu orny  biznesti oqytatyn  əlemdegi  ýzdik 5 uniyversiytetting qatarynda. 2 kýn búryn Madrid uniyversiytetining manyzdy nətiyjesi shyqty. Əlem boyynsha 120 myng adam tapsyryp, onyng 30 myny matematika turyna deyin ótipti. Sonyng ishinde en ýzdik nətiyje kórsetken ýshtikke iligippin.

Úlan: Bərekeldi! Qúttyqtaymyz! Endi Madrid uniyversiytetine joldama aldynyz ghoy?

Rahima: Əzirge «týstim» dep aita almaymyn. 5-aynalymgha jiberdi, yaghny menimen súhbat jýrgizedi. Eger súhbattan ótsem, Madrid uniyversiytetinin magistraturasynda  oqimyn. Búghan deyin qazaqstandyqtardyng arasynda 2 adam sol uniyversiytette bilim alghan eken.

Úlan: Siz siyaqty jetistikke jetu ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?

Rahima: Men əli ózimdi ýlgi bolugha layyqty janmyn dep aita almaymyn. Maghan kóp enbektenu kerek. Kýni boyy ýide bostan-bos otyra almaytyn adammyn. Eng bastysy – qate jasasang da, birdene isteu kerek. «Osynym dúrys bola ma?» dep úzaq oilanyp, dym istemegennen góri qatelesip bolsa da, algha úmtylghan dúrys. Mening ústanymym – ərqashan əreket etu. Ərtýrli adamdarmen kezdesip, súhbattasa ber. Sonda ərqaysysynan birdene ýirenesin. Tegin sheberlik sabaqtary  kóp qazir. Onda aitylatyn aqparattardy jýzege asyru mindetti emes.

Jetistikke jetken adamdardyng əngimesin tyndaudyng ózi tynysyndy ashady. Jasóskinderge ózing úqsaghyn keletin adamdy tap der edim. Mysaly, mening úqsaghym keletin adamdarym ózgerip túrady. Mening kumiyrim – Halida Əjighúlova. Jogharyda aittym ol turaly. Qazir Halida Angliyada doktoranturada oqidy. Kýieui de sonda magistrant. Otbasymen – qyzy, enesi, bəri sonda.  Halida sonday qayyrymdy jan. Jastargha kóp kómektesedi. Sol siyaqty bolghym keledi. Didar Mardan degen jón silteushim bar.  Bilim salasynyng eksperti. Mýmkin feysbuk arqyly tanityn bolarsyz. Sosyn mening iydealdarym – anam men əpkem. Olar da ainalasyndaghylargha kómektesip jýretin jandar.

Əpkemnin  meyirimdiligin, nəziktigin, ashyqtyghyn boyyma sinirgim kelse, anamnyng qaysarlyghyn ýirensem deymin. Anam auru balalargha kóp kómektesedi. Jasóskinder ýide bir orynda otyrmasa deymin. Ərqashan jana nərseni biluge talpynsyn. Kem degende aiyna bir kitap oqu kerek.

Úlan: Shet tilin tez ýirenu ýshin neni basshylyqqa alghan dúrys?

Rahima: Qay saladan nətiyje kórgisi kelse, sol salada kóp enbektenu kerek. Basyna kitap qúlap ketip, bilimdi bop ketpeysin. Eshnərse qúrdan-qúr saghan kele salmaydy. Mysaly, men IELTS-qa dayyndalu ýshin tanghy 6-dan 10-gha deyin oqitynmyn. Uniyversiytetke baryp-kelgennen keyin taghy da 5-6 saghat emtihangha dayyndyq jasadym. Shet tilin ýirenu ýshin sol tilde muzyka tyndap, kino kóru kerektigin jii aitady. Shyn məninde olay emes. Bəri ýstirt bolyp qalady. Til oqyghanda bar zeyinmen tyndap, sóilep əri jazyp otyru manyzdy.

Úlan: Zamandastarynyzgha kóniliniz tola ma?

Rahima: Əriyne, kónilim tolady. Mysaly, mening tobymda 4 qyz oqidy. Bəri jaqsy ómir sýruge talpynyp jýr. Sonday-aq,  Diana Kulakeeva degen zamandasym bar. Óte myqty qyz. Ərtýrli əleumettik jobalarmen ainalysady. Óte belsendi. Oqu ortalyghyn ashqanda menimen seriktes bolghan Əygerim Temir degen qúrbym bar. Qazir TOP GENERATION Group-ta Əygerim qaldy. Onyng da iskerligine riza bolamyn.

Úlan: Oqudan basqa qanday ispen ainalysqan únaydy? Sportpen shúghyldanasyz ba? Qay sport týrine jankýiersiz?

Rahima: Bala kezde karatege qatystym. Yogamen kəsiby týrde ainalysqym keledi qazir. Anam bokspen shúghyldanady. Al, menboks qaraghandy únatamyn.

Gennadiy Golovkin – men ýshin kəsiby túrghyda da, adamgershilik túrghysynan da óte biyik jan. Bylay qarasanyz, onyng últy qazaq emes. Iliya Iliin ekeuine shetelden óz attarynan shyghugha qansha úsynys jasalyp jatqan bolar. Biraq, olar tughan jerine, Qazaqstangha adal. Sondyqtan, men sonday adamdardy qatty qúrmetteymin.

Úlan: Rahmet, Rahima! Jetistiginizben quanta beriniz!

Jadyra NARMAHANOVA

«Úlan», №12