IYә, kóp adamdy «mynaday ystyq kýnde as-susyz bir ay boyy qalay ash jýremin?» deytin súraqtyn  mazalaytyny anyq. Al bir jaghynan, Allagha únamdy amal jasap, sauap ta alghynyz keledi. Sonymen, búl tyghyryqtan qalay shyghugha bolady?

Birinshiden, siz oraza ústaytyn jalghyz adam emessiz

Búl orazany sizge deyin de million adam ústaghan jәne Alla qalasa, sizden keyin de qanshama adam jalghastyrady. Jәne olardyng bәri de búl aidy óte jaqsy nәtiyjemen ótkerdi. Biri nәpsisin tizgindep, ózgelermen qarym-qatynasyn, minezin týzep alsa, endi biri bilim dengeyin jetildirip, ruhany quat, azyq aldy. Sonymen birge, oraza - bir ay boyy ash jýru degen sóz emes. Bar bolghany siz kýndiz ishetin tamaqtarynyzdy endi týnde ishetin bolasyz.

Ekinshiden, orazanyng qúndylyqtary, Alla aldyndaghy dәrejesi turaly tolyghyraq biluge asyghynyz, jii eske alynyz

Alla Taghala qúdsy hadiste: «Adamzattyng barlyq amaly ózi ýshin, al ústaghan orazasy Men ýshin, onyng sauabyn Ózim beremin. Óitkeni ol Mening razalyghym ýshin tang atqannan kýn batqangha deyin taghamnan, ishimdikterden jәne jynystyq qatynastan bas tartty» - deydi (Búhari, Musliym).  Olay bolsa, orazanyng qúndylyqtary, Alla aldyndaghy dәrejesi turaly tolyghyraq biluge asyghynyz, jii eske alynyz.

Búl sizding orazagha degen qúlshynysynyzdy arttyrady. «Biyl ústamay-aq qoyayyn, kelesi jyl bar ghoy» degen sekildi oy kelse, quylghan shaytannan Allagha syiynynyz (Áuzu billәhy miynәsh-shaytoniyr-rojiiym»). Sebebi, adamdy qúlshylyqtan tosu, azghyru – laghyneti shaytannyng isi.

3. «Biyl oraza ystyq merzimge týsip túr ghoy, әi, shyday almaymyn-au» degen oy maza bermey jatyr ma?

Ghalymdar adamnyng qarnynda óz denesin 2 tәulik boyy alyp jýruge jetkilikti dengeyde tamaq bolatynyn dәleldegen. Osy tústa "onda nege adamnyng qarny ashady?" degen zandy súraq tuady. Rasynda, nege? Esterinizde me, әlgi itke jasalghan tәjiriybe bar edi ghoy.

Kýnde bir kәndenge jýieli týrde bir uaqytta tamaq beriledi. Birde itting tamaghyn tesip, ishine týtik salady da, kýnde dәl sol uaqytta beretin tamaqty әkelmey qoyady. Sol kezde it typyrshyp, mazasyzdana bastaydy. Al әlgi týtikten sól tamshylaydy.

Yaghny adam belgili dengeyde bir uaqytta jýieli týrde tamaqtanyp ýirenip qalghandyqtan, qarny ash bolmasa da, asqazanyna sól bólinip, ol migha qarnynyng ashqandyghy turaly jalghan aqparat beredi eken.

Demek, adam ashyghyp bara jatqandyghynan emes, eng әueli jýieli keletin tamaqtyng kelmey qalghandyghynan qinalady. Eng bastysy, «tamaq ishuim kerek edi» degen oy ashtyqqa shydatpaydy eken. Esinizde bolsyn! Alla Taghala adamgha shamasy kelmeytin nәrseni jýktemeydi!

4. Oraza tútpaugha ózindi aldap, týrli sebep pen syltau tauyp alu op-onay

Mysaly, «keshke deyin júmysta otyramyn, ash bolsam, basym istemey qalady» deytin syltaular bar. Kofe iship, mandayyng jipsip otyrghanda da basyng istemeytin uaqyttar bolady.

On saghat úiyqtap túrsang da, miyng men-zeng bolyp jýretin kezder bolady. IYә, adam balasynyng syltauy bitpeydi, al kelesi orazagha aman jetemiz be, joq pa? Ony Alla biledi...

5. Birneshe jyl boyy Ramazan orazasyn ústap jýrgen bilimdi, saliqaly kisilermen súhbat qúrynyz

Kenes súranyz. Tipti, orazany bir ret qana jәne biyl birinshi ret tútqaly otyrghan adamdarmen de pikir alysynyz.

6. Islam sizdin, bizding oiymyzdan, kónil qalauymyzdan túrmaydy

Búl әlemderding Rabbysynyng dini bolghandyqtan, nening dúrys, nening búrys ekendigin IYesi ghana sheshedi. Alla Taghala Qúranda: «Allanyng tura jolynsyz kónil qúmarlyghyna ergennen ótken adasushy bar ma?» («Qasas» sýresi, 50-ayat), «(Ey, Múhammed!) Sodan keyin seni iste (dinde) sharighat jolyna saldyq. Endi soghan er jәne bilmeytinderding kónil qúmarlyghyna erme» («Jәsiya» sýresi, 18-ayat), - deydi.  Sol sebepti, derek kózderi kórsetilgen, senimdi kitaptardan orazany dúrys tútudyng joldarymen tanysynyz, meshit imamyna baryp, kenes súranyz.

7. Nashar әdetterinizdi tastaugha bel buynyz

Ghaybat, ósek-ótirik aitu sekildi nashar qasiyetterdi birtindep jenuge tyrysynyz. Payghambarymyz (oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn): «Oraza kezinde kim ótirik aituyn jәne ótirikti amalgha asyruyn toqtatpaytyn bolsa, onday adamnyng tamaghy men susynynan bas tartqanynyng Alla ýshin qajeti joq» (Búhariy). «Senderden bireu oraza bolghan kýni jaman sózder aitpasyn, dausyn kótermesin. Al, eger bireu ony balaghattasa, nemese tóbeleskisi kelse ondaygha: «Rasynda, men orazamyn!», - desin» degen (Búhari, Musliym).

Jәne tamaq pen susynnan bas tartyp, kýnәdan alystamaghan adamgha: «Bәlkim oraza ústaushy ózining orazasynan tek ashtyq pen shóldi ghana alar» degen eken. Búl – asqazannyng ghana emes, oidyn, kózdin, tildin, qúlaqtyng orazasy ekenin úmytpanyz.

8. Kýn tәrtibinizdi birtindep ózgerte bastanyz

Sebebi, búl aida kýn tәrtibiniz kýrt ózgeredi. Tamaqty basqa uaqytta iship, erte oyanasyz. Asqazanynyzdy tanerteng edәuir tamaq jeuge ýiretiniz. Erte túrudy әdetke ainaldyrynyz. Búryn-sondy dýniyelik sharualarynyz kóp bolsa, ruhany jattyghulargha oryn bosatu kerek bolady. Teledidar men ghalamtorda otyrudy sýishilerden bolsanyz, osy bastan shekara qoya biliniz.

9. Auru-syrqatynyz bolsa, dәrigerge qaralynyz

Qajetti em-domdy qabyldanyz. Alla Taghala bekitken qúlshylyqtar adam balasyna qiyndyq tudyrudy maqsat etpeydi. Orazanyng densaulyghynyzgha oryn toltyra almastay zarar tiygizbeytinine kóz jetkiziniz. Al eger aitarlyqtay qauip joq bolsa, Allagha tәuekel etiniz. Bәlkim osy qúlshylyghynyz syrqattan aiyghuynyzgha sebep bolar.

10. Temeki shegetin bolsanyz, Ramazan – búl әdepsizdikten arylugha kómektesetin úly mýmkindik

Osy bastan әreket jasanyz. Ýnemi saghyz shaynaushylardan bolsanyz, múnynyzdy da jayyna qaldyrghanynyz abzal.

11.  Eger әdetinizge ainalghan bolsa, dýisenbi, beysenbi kýnderding orazasyn әri qaray jalghastyrynyz

12. Namazynyzgha bekem bolynyz

Nәpil namazdarynyzdy, týngi namazdarynyzdy jiyilete bastanyz. Áli de bes uaqyt namazdy tolyqtyra almay jýrseniz, sauaptar eselenetin Ramazannan keyinge qaldyrmanyz. Sonda siz namazynyzben, orazanyzben Allagha jaqyndap, kól-kósir sauapqa kenelesiz! Meshitke bas súghudy da úmytpanyz (er adamdargha). Sebebi, keyin jamaghat namazgha, tarauyq namazgha  daghdylanuynyz onaygha soghady.

13. Kýn sayyn Qúrandy qolgha alynyz

Tәjuidti mengermegen bolsanyz da, maghynalyq audarmasyna kóz jýgirtiniz. Aytpaqshy, nege osy aidan bastap tәjuidti ýirenbeske? Árbir әrpi ýshin on sauap berilip, sauaptar eselenetin úly Kitapty oqu rasynda keremet !

14. Arnayy dúghalardy jattanyz

Ramazan – dúgha aiy bolghandyqtan, Qúran men sýnnette keletin dúghalardy jattay beriniz.

15. Oraza ústauynyzgha qarsylyq tanytatyndardyng bolatyndyghyna dayyn bolynyz

Ádette, janashyr adamdar sizding densaulyghynyzdy, aptap ystyqta qinalatyndyghynyzdy oilap qarsy kelip jatady. Alayda, siz barynsha sabyr saqtap, orazanyng qasiyetterin, negizgi maqsatyn jәne onyng densaulyqqa paydasyn jetkiziniz. Bir kezderi óziniz de bilmestikpen olar sekildi oilaghan ediniz... Endi, mine, olargha da týsindiretin kezek keldi!

Kenesterimiz kәdenizge jarasyn! Meyirimdi Alla ústaghan orazalarynyzdy qabyl etip, kýnәlarynyzdy keshirsin!

Derekkózi: Nur.kz 

Abai.kz