Hikayat

Qalaqtay qara bala qaryndasyn eki-ýsh saghattay oinatty da:

- Tәte, - dedi tór aldynda qús jastyqqa kómilip, teledidargha tesile qarap jatqan etjendi qarasúr әielge aqyryn dybystap.

- Iә - ә... y... y - y... – Kelinshek til qatugha da yqylassyz, jaq ashqysy joq tipti.

- Sabaqqa dayyndalsam rúqsat pa?!. – Dauystaugha da jasqanady. Qatty sóilegeni ýshin talay tayaq jegen.

- Áy, jetimek! Anannan aiyrghan men emes! Balasyn tastap, baygha tiyip nesi bar bayghústyn?!. Obaly – kókek shesheng men ynjyq әkene!

- Apaydan úyat!.. – Balanyng kózi botalady.

- Kimnen?

- Múghalimnen.

- Ne qyl deydi?

- Sabaq súraghanda jauap bere almay.

- Sodan.

- Eki qoydy.

- Qayteyin eki alsan! Ministr bolamyn deysing be?! Teksiz әkeden qaybir úrpaq órbiydi?!

Rauannyng ashuy keldi. «Ne degen kerisqúmar?! Jan adamdy mensinbeydi? Sonau-sonau alystaghy, kerek dese kórmegen, bilmeytin,  tanymaytyn anamdy, ynjyq bolsa da birge túryp jatqan әkemdi nege syrtynan ghaybattaydy?!. Solay etuge bola ma eken?!.»

- Áy, jýgirmek! Tymyrayyp, nege ýndemey qaldyn, a?!

- Shygharyp jiberedi.

- Qaydan?

- Mektepten.

- Doghar sózdi! Janyng barda jyldam kiyin! Aghash jar, kómir kirgiz! Kirin ju ana bópennin! Osy júmystardy atqarsan, sonyra, biz úiqygha jatqanda oqisyng sabaghyndy. Úqtyng ba?!

- Maqúl, tәte.

On siltese de ótpeytin, jýzi túqyl baltamen myqshyndap, qara terge týsip aghash jardy әuelde. Sonan song peshting kýlin tazalap, ot jaqty. Endi kir juyp otyr. Álsiz,  nәzik qoldarymen mytyp-mytyp qoyady. Sonynda taza sugha shayyp, auladaghy kerme jipke aparyp jaydy. Tәtesining tapsyrmasyn әli jetkenshe tiyanaqtap, ertengi sabaghyna dayyndalayyn dep búryshtaghy alasa ýstelge jayghasa bergende kishkentay qyz jylap qoya berdi. Qarasúr әiel:

- Qara ana balagha! – dedi basyn kóterip.

- Qazir, tәte!

- Jyldam!

Emshek emgisi keldi me, әlde bir jeri auyrdy ma, qúitaqanday qyz uanar emes. Sasyp, salbyraghan Rauan on ailyq sәbiydi kóterip anasyna alyp kelgen. Tәtti úiqygha enip bara jatqan әiel atyp túrdy da, balanyng qolynan nәresteni júlyp aldy.

- Áy, jetimek! Qarashy, ә! Bes miynót myzghyp alayyn dep edim... Kóre qaldyng ba jantayghanymdy... Uay, jetpegir-ay!..

- Uanbasa qaytemin. – Bala múrny astynan mingirledi.

- Qu jýgirmek! Kórseteyin sóz qaytarghandy! – Doly әiel úldyng jaghynan tartyp jiberdi. Ol azday býiirden bir tepti.

Núrbol ishin ústap, býktetilip otyra ketti. Dybys shygharudan qorqyp, kemsendep  túnshygha óksidi. Keudesi bir qúshaq, alqam-salqam qarasúr әiel:

- Qol kóterdi dep әkene aitsan, kók shybyn ýimeletem kózine! – dedi tepsinip.

- Tәte-e! Tә-te-e! Úrmanyzshy-y! Aytpaymyn eshkimge-e!..

Ógey sheshening qaharynan qaymyqqan bala jylauyn tyidy.

 

                                         * * *

Týn ishindegi qatty-qatty  tarsyldan ýy ishindegiler týgel oyanghan.  Etjendi  әiel kiyinip  jatyp sóilep jýr:

- Áy-әi! Kim bolsang da aqyryn!  Qiratasyng esikti!..

Daladaghy kisi ýstin-ýstin qaghady.

- Shagha ma, qúday-au! Qazir ashamyn. Qazir-r. Bir mýinet-t...

Jol-jónekey ydys ayaq pa, bos shelek pe, qanghyr-qúnghyr etkize attap-búttaghan әiel esik ilgegin ashqanda engezerdey er adamnyng auzynan qolqa qabatyn sasyq iyis mýnkip qoya berdi.

- Shylbyryndy sýiretip jetting be?!.

- Jetpegende-e, qayda baram?!

Ýy degen aty. Kire beristegi tar dәlizben japsarlas jalqy bólme. Onyng ózi bes-alty adam jinalsa, ainalugha kelmeydi. Emshektegi sәbiymen qosqanda tórt jannyng as ishetin de, jatatyn da jeri osy.

- Rauan úiyqtap jatyr ma?!

- Úiyqtamaghanda-a! Týnning bir uaghyna sheyin otyra ma tosyp. Men de seni kýte-kýte sharshap, jatyp qalghanmyn.

Ákesi keyde ashy sugha qyzyp, kónildi keletini bar. Sonda ghana balasy esine týsetin siyaqty. Ózge uaqta Rauangha qatysy joq janday jaq ashpaytyny týsiniksiz. Bala әkesin siyrek kóredi. Ol júmystan kelgende úiyqtap jatady, tanerteng oyanghanda әkesi aldaqashan ketip qalady.

- Neghyp otyrsyn? Tamaq ishesing be? – dedi qarasúr әiel yqylassyz.

- Ishpeymin. Ashanadan auqattanghanmyn.

- Endeshe, demal.

Boyy sorayghan erkekting kisige suyq qaraytyn ýlkendeu qonyr kózinde jәne týksiygen qabaghynda ózgeshe qataldyq bar. Qonqaq múrny kóz, qabaghyna ýilespeydi. Qulyghy  qat-qabat shaypau әielding aldynda jylangha arbalghan kójektey qybyjyqtap, sózderi pyshyrap qalady. Kýieuining búl minezin jaqsy biletin qarasúr kelinshek qay kezde de basymdyq tanytyp, tәkapparlanyp ketedi.

Rauannnyng әkesine erkelegisi keldi. Biraq, onyng eljirep túrghany shamaly. Nege sonsha salqyn? Álde, kishkentayynan ata-әjesining bauyrynda ósip, tughan әkege jat boldy ma? 

Aduyndy shesheden kórgen qorlyghyn, keyde sabaghyn qaraugha uaqyty jetpey, dayyndyqsyz mektepke baratynyn aitqysy keledi. Biraq olay etse, kýni erteng әkesi ýide joqta tayaq jeytinin oilap  ýndemeydi.

Kenet balanyng qúlaghy eleng etti.

- Qoghaday úlyndy kele sala izdep... Qyzyndy nege súramaysyn?!

- Ilik izdep qaytesin! Ózim de jetisip jýrgenim joq. Jana bastyq tyqyldaghan bireu. Taghy da jol jýrmekshimin.

- Qashan?

- Erten.

- Qansha uaqytqa?

- Kýzge sheyin.

- Barmaghanda qaytesin?! Barasyng da.

- Biylghy enbek demalysymdy alghanym joq. Rauan tórteumiz el jaqqa shyqsaq  dep edim.

- Qyzyng seni kórmey-aq ósip keledi. Jýrgisi keledi. Qolynan jetekteseng tәi-tәy basatyn týri bar. Ákening balagha jaqyndyghy jezdedey deushi edi...  Áy, múz ghoy jýregin, múz!

- Qúitaqanday ghana aqbotamdy nege saghynbayyn, nege oilamayyn?! Ekeui de birdey men ýshin!

- Úshpaqqa jetkizer úlyn! Bir qolymdy eki ete almay, bir jaghynan Janargha qarap, bir jaghynan tamaq istep jýrgende, qol úshyn da bermeydi! – Qarasúr әielding dauysy pәseyip, ayaq astynan juasy qaldy.

- Shyn aityp otyrsyng ba?!

- Shyn emey.

- Jaraydy, ózim sóilesem.

- Onymen qoymay. – Qarasúr әiel birdeneni byqsytty. – Ámiyanymnan aqsha joghalyp. Rauangha aitsam azar-bezer.

- Mýmkin emes.

- Qolynyng sumaqaylyghyn qoymasa, quyp jiberem ýiden! Aytpady deme!

Tәtesining ótirigine yzasy kelgen bala ornynan atyp túrdy.

- Áke, senbeniz! – Balanyng kózi  jasaurady.  - Ótirik bәri! Ótirik!..

Qarasúr әiel sasty. Úiyqtap jatyr dep oilasa.

- Bala bolmaghyr, bәle! Áne-e, esitting be?! Ýlken kisige  jala jauyp! Kórseteyin kimning suayt ekenin! – Shaypau әiel Rauannyng jaghynan bir tartty.

- Jә, sabyr saqta! Býlingen dәnene joq! - Ákesi jylaghan balasyn júbatyp, qarasúr әieldi sabasyna әzer týsirdi.

 

                                         * * *

Tal-terekter gýldegen shuaqty kóktem.

Rauan ýige qaytyp keledi. Kirpish zauyty atalatyn qala manyndaghy búl auyldyng batys jaghyn sayajaylar qalashyghy alyp jatyr. Mektep pen ýilerining arasy nedәuir jer. Keminde jarty saghattay jýredi. Ayandap, ózimen-ózi onasha qalghan jaqsy. Nebir tәtti qiyalgha shomady. Osyndayda atasy men әjesi aldan shygha kelse, shirkin! Ou, qanday baqyt desenshi!.. Álginde ghana quanyp kele jatqan balanyng kónili qúlazyp sala berdi.

Atasy men әjesi barda múng iyektedi me?! Qayau shaldy ma qabaghyn?!.

- Ata-әje, estiysinder me?! Saghyndym-au senderdi?! Saghyndym-m!..

Qalyng oigha qamalghan balany daryldaghan traktor dauysy bóldi. Jer qaraysa osy, qayshylasqan jenil mashinalar, motosiklder, traktorlar qaptaydy. Biri sayajaygha kep júmys istese, endi bireuleri arly-berli oiqastap, bos jýretin siyaqty.

Balanyng әkesi alysqa-a, Aqtau qalasyna attanbaq... Issapargha! Ýsh aigha baqanday! «Ýsh ay degenimiz, toqsan kýn, tipti úza-a-q qoy! Jazghy kanikulgha shyghamyz erten. Ákem, kýzding basynda biraq orala ma, sonda?!»

Qit etse núqyp qaludy, úryp qaludy әdetke ainaldyrghan qarasúr әielden zәresi úshady.  Baratyn jeri joq, әtten! Ou, әkesine erip, nege ketpeydi birge?! Jer kóru, el kóru jaqsy ghoy! Qayda-an?! Kim tyndar búnyng mún-zaryn?!

 

                                         *  *  *

Dóngelek kózderi túnjyraghan bala besinshi synypqa ekpindiler qatarynda kóshti. Búl quanyshyn bólisetin de eshkimi joq. Ishi tar, qyzghanshaq әielge bәribir! Balanyng jaqsy oqyghanyn, maqtau estigenin qaytsin! Tamaghy toq, úiqysy qansa bolghany! Qyzyna qaraytyn, ýy ishining ony-múny júmystaryn tap-túinaqtay atqaratyn «malayy» bar! Kók sandyqqa qaraudan  jalyqpas, әste.

Ýige taqaghanda bayqady, esikte qara qúlyp túr. Bir jaqqa ketken shyghar, kýte túrayyn dep auladaghy aghash sәkige jayghasty. Azdan song ishi pysty. Qarny ashty. Kýnshuaqqa maujyraghan bala sómkesin jastanyp jata qalghan. Kózi ilinip ketti sәlden son. Oyanghanda qaranghylyq týsip keledi eken. Tәtesi әli joq. Kimnen súraydy? Jón silteytin kisi de tabylmas. Kórshiler kýndiz júmysta. Keybireuinde eshkim túrmaydy. Á-ә, әnebir kisige barayynshy. Sol kisining aldynghy kýngi qylyghy qyzyq. Ýilerining qasynan ótip bara jatqanda, shan-shúng aighaydy estip moyyn búrsa, shal kempirin quyp jýr. Qolynda tayaq. O, toba! Ýlkender de tóbelesedi eken ghoy dep tanqalghan. Eresek adamdar nege eki sóileydi? Nege ótirik aitady?.

«Ákemning jol jýrip ketkeni me? Maghan nege jolyqpady? Álde asyghys boldy ma?! Tәtem qayda jýr? Býgin ýige oralmasa, qayda baram?!.»

 Boyyn ýrey biyledi. Esikti tartyp kórdi. Miz baghar emes. Búzyp ishke ense, tәtesinen tayaq jeydi. Jәne emen esikti ashugha әli kelmes. Oilanyp otyrdy-otyrdy da, qalagha tartty. Mektep qasyndaghy ayaldamadan № 14 avtobusqa mindi. Búl marshruttyng temir jol vokzalyna baratynyn biledi.

Vokzalgha jetken bala bir kese shәy men eki samsa satyp alyp jýregin jalghady. Ákesi ótkende bir myng tenge bergen. Júmsamay jýrgeni ondy boldy. «Qarnym ashsa,  taghy jermin...» Qalghan aqshasyn múqiyat orap, qaltasyna saldy.

Úiqysy keldi. Ýige qaytayyn dese, týn ishi. Avtobus jýrmeydi. Týneuge tura tura kelip túr. Vokzaldyng ekinshi qabatyndaghy oryndyqtardyn  birine kelip jantayghan.

- Áy, múnda neghyp jatyrsyn? Túr ornynnan! – degen dauystan oyansa,  kokardasy qoqyrayghan polisiya túr.

- Jatugha bolmaytynyn bilesing be?

- Bilem-m.

- Bilsen, marsh-sh!

Bir jaqsysy, polisiya kóp tergegen joq. Bala vokzaldan shygha sala jýgirdi.

 

                                           * * *

Týnergen aspan, sebezdep jaughan janbyrdan uaqytty boljau qiyn. Týs tayaghan siyaqty.

- IYsh-a-i-y!  - Tona bastady. Ári qarny ash. Kitaptar men dәpterlerin salghan sómkesin tasalau jerge jasyrghan. Ony arqalap jýru de jýk. Ári bireu-mireu nazar audaryp, oqushy neghyp jýr deui mýmkin.

Kәuәp pisirip jatqan dýngirshekti tónirektep biraz jýrdi. Qara búrysh qosylghan et iyisi tәbet ashyp, múryn jarady. Aqsham bolsa dep qiyaldap túrghanda jyltyr bet satushy:

- Ne qylghan jansyn?! Ket auasha! - dep iyterip qalghany. Ayaghy shalynysyp qúlap týsti. Ýsti-basyn qaghyp túra bergende, janaghy semiz kisi jaghasynan ala ketti:

- Neghyp jýrsing deymin?

- Anamnan adasyp... – Ótirik aitty amalsyzdan.

- Osydan qaytyp kelsen, ayaghyndy syndyram qanghyrghan neme!

Bala bazar aulasynan shygha bere qystyghyp jylap qoya berdi. «Qanghyrghan!» Qanday dóreki sóz!? Rasynda, bos sendelip jýrgen birde-bir bala kórinbeydi. Bәrining әke-shesheleri qasynda. Búl ghana jalghyz! Japadan jalghyz!..

 

                                         * * *

Bazar manynda sәuletti meshit bar. Qos múnarasynan  kýnine neshe mәrte azan dauysy estiledi. Tynday berging keledi jýrek úiytqan әuezdi. Nendey siqyry bar?! Qyzyl kirpishten órilgen keng qorshaudyng qaqpasy aldynda qoldaryn jayyp әielder otyr. Týrleri úsqynsyz, kiyimderi jyrtyq-jamau olardan kisi qorqatyn. Arly-berli ótken adamdardyng keybireui tiyn-teben qaldyryp ketedi. Tilenshilerding auyzdary jybyrlap alghys aitady.

Bala qayyrshylardyng qasynan kemi on ret ótken shyghar. Baryp túra qalugha kýsh-jigeri jetpeydi. Qayyr tileu qanday jaman?! Qaytse bolady?! Arba iyterip, jýk tasyp jýrgen balalarmen sóilesken. Kәsipterining jay-japsaryn súraghan. Eshqaysysy jónderin aitpaydy. Ózine-ózi renjip túrghanda, úzyn boyly, sary bala týsindirip berdi. Arbany jalgha alady eken. Kepilge bir myng tenge tóleysin. Keshke sheyin tapqandary tamaqtarynan azghana artylady. Bazar әkimshiligi shamalary jetpeydii dep kishkentay balalardy jolatpaydy. Olargha keregi ýlken jigitter. Mening osynda naghashy agham bar, sonyng arqasynda kýnde bir arbagha iyelik jasaymyn. Áytpese, manaylatpaydy dedi Ýsenmin dep ózin tanystyrghan sary bala.

Tilenshilerdi taghy tónirektedi. Sol-aq eken, ortada otyrghan tyrtyq bet, jalaq erin shúbar kelinshek:

- Áy, qatyndar! Bayqandar! Adam tanysam, ana bala úry! – dedi әngirlep. Dauysy múnday ashy bolar ma?!

- Kimdi aitasyn? – dedi bet-jýzin әjim torlaghan qara kempir.

- Anysyn andyp jýr. – Shúbar әiel Rauandy kórsetti.

- Áy úl! Tayyp túr janyng barynda! Qarashy, úry ittey timiskilenuin! - Bet-auzy myj-myj  shegir kóz әiel aiqaygha basty.

Qara bala qayyrshylardyng qasyna búl kýni jolay almady.

 

                                         * * *

Ózge amaly qalmaghan ol erteninde, meshit aldyndaghy  qayyrshylardyng qataryna kep túra qaldy. Bir jaqsysy keshe attandap, jer-jebirine jetken әielder әli kelmepti. Ázirshe eshkim qughan joq.

          - Ana balany qarashy, obal-ay! – Artyna búrylghan orta jastardaghy әiel sómkesinen jýz tengelik eki sólkebay shygharyp, qalpaghyna tastady.

          - Rahmet! – dedi Rauan quanyp. – Rahmet, tәte!

          «Qanday jaqsy adam! Ózgeler de osy kisidey bolsa ghoy!..»

          Qos býiiri qampighan ýlken sómke kótergen qaratory kelinshek algha ozynqyrap bara jatqan kýieuin kidirtti.

- Sәl ayaldashy Sәlimgerei-y...

- Ne boldy?

- Sadaqa bereyin.

- Kimge?

- Ibay-ay, úyalyp túr.

- Kimdi aitasyn? – dedi kýieui.

- An-ou shettegi úldy aitam.

- Emesheng ýzilip túrady eken! Qayyrshy ataulyny ayay bersen, ózing mýsirkenip qalasyn.

- Jaqsy sóz – jarym yrys. Týzu sóilesenshi. 

- Búlargha bar ghoy. senim joq. Mýlәiimsuin.

- Qoysanshy sókpey.

- Jetesiz nemening әke-sheshesi qayda? Nege betimen jibergen?!.

Búl sóz balanyn  jýregin qaryp ótti. Kózine jas tyghyldy.

                                      * * *

Sadaqa súrau qiyndady. Keyingi kezde meshed tәjikter órip jýr. Ózderi sonday ólermen, jansebil. Ásirese úsaq balalary. Kir-qojalaq bashpaylary jylt-jylt etip, ayaqtaryna eski shәrkey ile salyp, jalanbas jýre beredi. Ata-analary ýiretse kerek:

- Alla razy bolsyn! Sauap ýshin, sadaqa beriniz, - dep qazaqsha sayraghanda kisining jýikesin bosatady. Meshitke bettegen adamdardyng aldy-artyn orap attatpaydy. Búl tirlikterine etteri әbden ólip ketken siyaqty. Polisiyalar kýnine qansha qusa da, jarty saghat óter-ótpesten andyzdap jetip-jetip keledi.

Rauan ýirenshikti ornyna kelgende tәjik balalar shalghayyna orala ketti.

- Malichiyk! – degen dauysqa búrylsa, kózderi baqyrayghan aryq qyz qarap túr. Týsi qanday suyq. Seskenip qaldy. Sezdirmeui kerek. Azar bolsa jabylyp úrar.

- Áy, bala! – dedi tyryly aryq qyz qazaqshagha kóship.

- Qúlaghym sende.

- Myna aumaq bizding jer.

- Kim aitty?!

- Eki aidan beri osyndamyz! – Qyz tayap keldi. – Senbesen, ana kisilerden súra.

- Bizding ornymyz, - dedi qalqan qúlaq, tәshtek bala da dauysyn kóterip.

- Aulaq jýr! – Kózderi túzday domalanghan úl júdyryghyn týiip shekisuge bel baylaghan siyaqty. «Tóbeleser edim... Átten, tórteu!.. Osylar-aq túra bersinshi. Qoy, keteyin...»

 Bala Respublika danghylyndaghy ayaldamadan № 3 avtobusqa minip, «Samal» shaghyn audanynan týsip qaldy. Syrty sarymen boyalghan toghyz-on qabatty túrghyn ýilerding qatarynda, Esil ózenining jaghalauynda «Ramstor» sauda ortalyghy bar. Ótkende kelip, keshke sheyin eki myng tenge tapqan. Múnda qatynaytyndar  ylghy «krutoy» kisiler. Astyndaghy avtomashinalary da «Toyota», «Mersedes», «Leksus», tauday «Lan-kruzer» djipter. Bazardaghyday úsaq-týiek emes, múndaghy kisiler tek qaghaz aqsha tastaydy.

Syrtqy esikting aldyna kep qolyn jayyp túra qalghan. Áne-e, bir agha búryldy! Ol oqtau jútqanday, basyn kekjitken kýii qasynan óte shyqty.  Odan song qanshama kisi ótti. Birde-bireui balagha nazar audarghan joq. Yzdighan, siresken qalyptarynda ótip jatyr-ótip jatyr.

Shaqshighan ystyq kýn shekesin tesip barady. Jýz metrdey jerde tәtti toqash, ystyq nan, samsa satatyn «Dәulet» dýngirshegi payda bolypty. Quanyp, jetip bardy. Qasy-kózin sýrmelegen tolyq әiel kezektegi kisilerge sauda jasap jatyr. Shyny әinekten ystyq samsa men janadan pisken bәlishterdi kórip silekeyi shúbyrdy. Sol mezet ishegi shúryldap qoya berdi. Birazdan song dýngirshek aldy bos qaldy. Satushy әiel ary búrylghan kezde bir toqashty jyp etkizip, aldy-artyna qaramay zytyp berdi.

- Áketti! Úrlady! – dedi balanyng qylyghyn kórgen orys  әieli aiqay salyp.

Artyna búrylsa satushy óksheley quyp keledi eken. Balanyng ayaqtary qatty zatqa soghylyp ekbetinen týsti. Eki qoly men tizeleri uday ashydy.

- Túr ornynnan!

Basyn kóterse, satushy. «Jetken jerim osy shyghar! Polisiyagha tapsyrady,  bolmasa tayaqtaydy...»

- Qatty jyghyldyng ba?!. - Búl jolghy dauys jyly estildi.

Qos alaqany men ayaqtary shydatpay auyryp bara jatsa da, syr bermey tistenip, jigerlenip ornynan sozalanday túrdy.

- Qoryqpa, balam!

Qolynan úshyp ketken toqashty enkeyip aldy.

- Maghan iles.

- Qayda-a?

- Kioskige barayyq.

Satushy әiel ystyq shәy berip, tamaqqa toyghyzdy. Sonan song әngimege tartty.

- Atym Rauan deding be?

- IYә.

- Jasyng neshede?

- On ekidemin.

- Nege úrlyq jasadyn?

- Qarnym ashty.

- Súrap almadyng ba?

Bala ýnsiz otyr. «Súraghanda, bere qalatynday...»

- Esinde bolsyn, eshqashan ótirik aitpa.

- Elding bәri sizdey emes.

- Onyng ras! Biraq aqiqat qymbat!

- Onday sózdi bәri aitady.

- Ata-anang qayda?

- Ekeui de auru, әri júmyssyz. Jarymjan әkemning bolymsyz zeynetaqysy kýndelikti azyq-týlikten aspaydy. Qayyr tilep, qolqabys jasaymyn men. – Aytqan ótirigine balanyng ózi de ilandy. «Masqara-a! Úyat bolsa da, qalay-qalay qiystyrdym!»

- Búnyng úrlyq ekenin bilesing be?

- Bilem, biraq, birinshi ret.

- Bәribir! Úrlyqtyng aty úrlyq!

- Ádeyi istegen joqpyn, ózim de bilmey qaldym.

Satushy balany ayady.

- Jaman әdetten aulaq bol, – dedi analyq jýregi ezilip.

- Maqúl, tәte.

- Qarnyng ashsa, kelip túr! Úyalma! Mә, mynany ala ghoy!

- Keregi joq.

- Qolymdy qaytarma! 

Satushy qaltasyna orauly qaghaz qystyrdy. Dýngirshekten úzay bere qarasa, eki myng tenge.

 

                                         * * *

Ótkende tyghyp ketken sómkesi ornynda joq. «Apyrym-ay, kimge kerek boldy eken?» Ary qarady, beri qarady. Biraq oghan onsha keyigen joq. Áne-e, № 14 avtobus kep toqtady. Búl marshruttaghy «MAN» avtobusy, qashan kórseng jolaushylargha toly jýredi. Rauan elmen birge ishke úmtyldy. Aqyry ayaghy ilikti-au! Búl mezet, qalalyqtardyng júmystan shyghatyn keshki sәtine túspa-tús kelipti. Ayaldama sayyn toqtaghan avtobus balanyng poselkesine jetkenshe biraz uaqyt ótti.

Qas qarayyp, qaranghylyq týsken. Rauan alandap, qorqynqyrap ýige jaqyndaghanda, qatty-qatty estilgen muzyka ýnimen  aiqaylay sóilegen dauystardy qúlaghy shaldy. Tәtesi búl joqta basqa jaqqa kóship ketken be? Álde, ózge kóshede jýrminbe dep oilady. Adasatynday jóni joq. Sol, óz ýileri. Taldy kóshesi № 37 degen jazulardy kórgen balanyng jýregi ornyna týsti. Syrtqy qaqpanyng esigin aqyryn ashyp ýy ainaldy. Japyraqtary jayqalghan alma aghashynyng tasasyna kep terezeden ishke ýnilgen. Dóngelek ýstel ainalasynda ýsh-tórt әiel men eki erkek otyr. Aldarynda araqtan bosaghan qúmyralar. Jartylay jelingen quyrdaq, turalghan nan, Sprayt, Koka-Kola susyndary.

- Araq tausyldy ma? – dedi, shashyn sarygha boyaghan kórkem kelinshek bos bótelkelerdi teksere qarap.

- Manadan iship jatyrmyz, iship jatyrmyz. Alty qúmyra bosatyppyz, - dedi temeki shegip otyrghan, erkek pishindi qara әiel. Shylymynyng týtinin auzynan saqina pishinde shygharyp qoyady.

- Osy toyghanymyz jeter! – Búl tәtesining dauysy. – Erteng de kýn bar. Kórshi ýidegi  kishkentay qyzym qanday halde eken?

- Endi ishsek, tochno masayamyz, - Qyzyl shash әielding sózine domalanghan erkek qarsylyq bildirdi: - Jarty jәshik syra bar, - dep,  buyndary bylq-sylq ete ornynan әreng túrdy. Sodan song dәlizge shyghyp, ýsh-tórt bótelke syra әkelip ýstelge tizdi.

- Oi-bay! Araq pen syra aralassa, ne bolatynyn bilesinder me? – Qara kózildirikti, kelinshek sayray jóneldi: - Jalpamyzdan týsemiz!.. Meni tyndasandar, qoyayyq! Syra, tanerteng bas jazugha taptyrmaytyn susyn.

Rauan tәtesin kórdi. Shashyn búiralap, ernin shiyedey qyzylgha boyap, ýstine jasyl kofta kiyipti. Qúlaghyndaghy jarty aigha úqsaghan altyn syrghalary elektr jaryghymen jarq-júrq etedi. Qasyndaghy kýjban qara er adammen bastary týiisip,  qyzu súhbatqa kirisipti. Bir kezde ana kisi qúshaqtap, betinen sýiip aldy. Tәtesi erkekting qúshaghyna enip barady. «Úyat-ay!..»

Bala búrylyp ketti. Múnysy qalay? «Bóten adammen nege qúshaqtasady?!.»

Rauan alma aghashynyng tasasynan shegindi de, auladan shygha jýgirdi.

 

 

                                     * * *       

Barmaghan jeri joq. Balasynyp, eshkim júmysqa almaydy. Ýstindegi júpyny kiyimine qarap mýsirkeydi. Kónili jýdep kele jatqanda mәshiyne juatyn oryngha balalar kerek degen qúlaqtandyru oqydy. Súray-súray, «Avtomoyka» degen jerge keldi. Qojayyny orta jastardaghy jigit aghasy kelisimin berdi.

- Kanikul kezinde tabys tapqyng keldi ghoy. Talabyng dúrys, - dedi Núrboldyng bas-ayaghyn shola qarap.

- IYә, agha.

- Áueli birer kýn ýiren. Ana aghalarynnyng mәshiyneni qalay juatynyn kór. Sonan son, kirisesin.

- Rahmet, agha!

- Múndaghy júmys keshki ongha deyin. Aptasyna bir kýn demalys beremin. Demalghyng kelmese, qosymsha aqsha tóleymin.  Ýiing qay kóshede?

- Qaladan alystau túrushy edim... Osynda qonsam bola ma?

- Qonsam deysing be? Ýige qaytudy alyssynyp túrsyn-au, shamasy.

- IYә.

- Onda rúqsat.

- Aylyghym qansha bolady, aitynyzshy?

- Tapqan aqshannyng otyz payyzyn alasyn. Týski as tegin.   Keshki jәne tanertengi tamaq óz esebinnen. Kýzetshiligine kýnine ýsh jýz tenge tóleymin. Kelistik pe?

- Kelistim, agha!

 

                                        * * *

 Júmysqa ornalasqanyna jiyrma kýn boldy. Alghashqy kýnderi rezenke shlangiden atqylaghan sudyng ekpini eki qolyn kótertpey tastady. Etikten ótken suyq su ayaghyn tondyryp jiberedi. Oghan da birte-birte kóndikti. Biyik mashinanyng tóbesin juu qiyn. Temirden jasalghan saty aghashty qoyyp shyqpasa boyy jetpeydi. Bir joly ayaghy tayyp, qúlap týsti. Ong jambasy isip, aqsandap jýrdi de birte-birte jazyldy.

Qasyndaghy ýlken úldar әbden mashyqtanyp alghan. Kelgen mәshiyneni jyldam juyp tastaydy. Beken esimdi kók kóz bala ógey әkesinen kórgen qorlyghyn әngimelep qoyady. Biraz aqsha tapsa, Almatydaghy naghashy aghasyna ketpekshi. Ózi kәmeletke jetpey, tóbeleskeni ýshin temir tordyng arjaghyn da kórip qaytypty. Ara-túra ondaghy hikayalaryn da jyr qylyp aitady.

Rauannyng kýndik tabysy bir myng tenge. Sonynda alamyn dep avtojughysh iyesi - Almat aghasynyng seyfine saqtatyp qoydy. Bir jaqsysy qonatyn jer izdemeydi. Týngi saghat on birde avtojughysh jabylady. Ýlken úldar ýilerine qaytady. Kýni boyghy júmystan sharshaghan Núrbol tósegin salyp jatyp qalady. Jastyqqa basy tiyisimen qor ete týsedi.

Qatty úiyqtap ketken eken, bezildegen esik qonyrauynan oyansa týn ortasy. Sonyng arasynsha Rauan jatqan bólmening terezesi qaghyldy.

- Kim búl? – dedi dybystap.

- Ash esikti! – Ózimsine sóilegenine qaraghanda tanys kisi. Balanyng esine týn ishinde esik ashpa degen qojayynnyng sózi týsti. Áytpese, maghan habarlas dep qalta telefonynyng nómirin bergen.

- Ash deymin! Jyldam, bol!..

Rauan Almat aghasyna habarlaspaq edi, syrttaghy dauys taghy estildi.

- Men ghoy, Bekenmin.

Bala esik ashty. Oghan  ilesip bóten eki jigit endi.

- Úiqyng qanday qatty. Qaghyp túrmyz, qaghyp túrmyz.

- Seni keledi dep kim oilaghan.

- Qojayynnyng tapsyrysy. Ana tórt dóngelekti әkel dep júmsady.

- Maghan eshtene aitqan joq. Qazir habarlasayyn.

- Senbey túrsyng ba? Mazalama shefti... Qazir jolgha shyqpaqshy...

- Týn ishinde me?

- Onda túrghan ne bar.

- Ózing jauap berseng qarsylyghym joq.

- Oghan qam jeme! Ótirik aityp ne kórindi?! Al jigitter mashinany jaqyndatyndar! 

Ýsh jigit Almat qojayynnyng saqtaugha qoyghan «Land Kruzer» djiypinin  su jana dóngelekterin tiyep, ketip qaldy. Rauannyng oiyna kýdik endi. Beken nege sonsha asyghys? Týn ishinde jýrgeni qalay? Shiykilik joq pa sonynda?! Nede bolsa tanerteng aiqyndalady.

Erteninde tórt dóngelek úrlanghany belgili boldy. Qojayyn Bekenge esh ótinish aitpaghan. Rauannyng anqaulyghyn paydalanghan jylpos jigit aldap soghypty.

- Bilesing be, baghasynyng qansha túratynyn? – dedi qojayyn ashulanyp. – Olar titanik dóngelekter!

- Bilmeymin.

- Tórt myng dollar!

- Olardyng ótirikti shynday qiystyrghanyn qaydan bileyin.

- Qazirden bossyn. Seyftegi jiyrma myng tengendi bermeymin!

-   Agha, mening ne jazyghym bar?! Senip qaldym ghoy! Aytynyzshy?!  Senuge de bolmay ma adamgha!

-   Sol súmyraydyng súiyqtyghyn sezip edim. Qara basyp, qapyda qalghanymdy qarashy! Qayda barady deysin, qazir milisiyagha habarlaymyn. Al sen, múrnyng búzylmay túrghanda tabanyndy jaltyrat!.. Beken ekeuing kelisip alghan shygharsyndar! Kim biledi senderdi!

- Aghatay, mening úrlyqqa týk te qatysym  joq!

- Joghal boqmúryn! Endi bir sóz aitsan, itshe tepkileymin!

 

                                                    * * *

 Kesheden as ishpegendikten  qarny ash. Tanertengi eki bәlish júmyryna júq bolmady. Asqazanyn aldap, kolonkadan aghyzyp  su ishti. Qarny syzdaghansha simirdi. Qúr su nәr emes eken. Kózi qarauytyp, basy ainalghan ol eki samsa alyp jedi. Et qosylghan as boyyna bolmashy bolsa da quat berdi. Managhyday emes, manaygha sergek qarap qoyady. Ákesi Aqtaugha aman-esen jetti me eken? Tәtesi izdemey jatyr ghoy. Biraq izdegende ne isteydi?  Ýiden ketip qalghanym dúrys bolmady. Álde qaytyp barsam ba?! Oiy osy túsqa bayyrqalaghan sәtte tәtesining ótkendegi óreskel qylyghy elestep, qarasúr әieldi jek kórdi. Nege olay jasady? Álde... tughan kýnin toylaghan týri me? Oilap otyrsa, tәtesi jayly jarytymdy eshtene bilmeydi eken. Qarasúr әiel balagha әu bastan dúrys qaraghan joq. Júldyzy jaraspady. Ong qabaghyn bermedi. Bastapqyda tamaqty qalay bolsa solay jeysing dep tiyisti. Odan týnde nege qoryldaysyn, Janardy shoshytasyng dep kinә taqty. Kýl shygharyp, pesh jaghu, kishkentay qyzdy baghu ýirenshikti jaghdaygha ainalsa da, jaqtyrmady. Birneshe ret ayamay úrdy. Otyrghany opaq, túrghany sopaq boldy ghoy...

Byltyrghy oqu jylynyng ekinshi toqsany ayaqtalar tústa qatty tayaq jep, ýiden qashyp ketken bolatyn. Onda eki kýnnen song synyp jetekshisi Janargýl apayynyng aralasuymen vokzaldan tabylghan.

Mektep әkimshiligi sol kýnnen bastap  balagha nazar audara bastady. Janargýl apayy ýige kep tәtesimen úzaq sóilesti. Ortalau ghana bilimi bar toghyshar, tonmoyyn әielding balany jek kóretinin sezgenimen, naqty dәleli joq edi.

Keyde balanyng jaghasy kirlep, kәstómining týimeleri ýzilgen kýide sabaqqa keletinin aitqanda qarasúr әiel bet baqtyrmady:

-         Ýi-bay, men ony tap-taza, múntazday etip kýnde kiyindirip jiberem. Alysyp-júlysyp týimelerin ýzetin, jeydesining jaghasyn kirletetin ózi ghoy.

Jas kelinshekting ýstindegi olpy-solpy, kir-qojalaq halatyna kózi týsken Janargýl múghalim, e-e, ózi de sappas eken-au, myna qyzyl kózge daua joq-au, sirә  dep oilady.

 

                               * * *

Kónili bosay týsti de, boyyn tez jiyp aldy. Qayda bararyn bilmey kele jatqanda úzyn boyly aqsary úl kezdese ketti.

- Kel tanysayyq, - dedi ol.

Rauan esimin aitty.

- Aqalaq degen kókenmin...

Balanyng kýlkisi keldi. «Aqalaq degen at bola ma?!.»

- Nege kýlgenindi aitayyn ba? – Beytanys bala qabaghyn týidi. Týri qorqynyshty ózinin. – Shynyn aitsam maghan da únamaydy. Metrkemde Aqtamberdi dep jazylghan. Balalar ýiinen asyrap alghan ata-anam osylay atap jýr. Áuelde ýirene almadym. Keyinnen qúlaghyma sinisti bolyp ketti. Eh-h, Rauan! Bilseng ghoy sen, ógey balanyng kýnin.

Aqalaqtyng tereng kýrsingenine Rauannyng kónili búzyldy. «Qaydan bileyin! Beker kýldim-au»,  - dep ókindi.

- Jә, jasyma! – Aqalaqtyng dausy jarqyn. – Er jeteyin әuelim! Múnda qalady deysing be?! Kóz kórmeytin, qúlaq estimeytin alysqa-a ketemin. Jana ómir bastaymyn! Jә, ol bólek әngime! Shynymdy aitsam, senimen  jolyqqanyma quanyp túrmyn. Sebebin sezgen shygharsyn.

- Eptep sezemin.

- «Dosy joqpen syrlas, dosy joqpen syilas» degen tәmsildi kim aitqanyn bilesing be?

- Joq.

- Abay babamyz.

- Kitapty kóp oqisyng ba?

- Oqymasang oy toqyraydy. Sol ýshin de kitap oqudy sýiemin. Óleng jazatyn da әdetim bar. «Dýniyede jalghyz qalghan adam – adamnyng ólgeni» degen  danyshpan Abay.  

Rauan tәjiriybeli ústazdan dәris tyndaghanday әserde. Úzyn boyly aqsary úldyng zerdesine tang qaldy.

- Adam dos tanday bilui kerek! Ol jaghynan azdap tәjiriybem bar... Seni syrtynnan biraz uaqyt  baqyladym. Meshit aldynda qayyr tilegenindi kórgenmin... Tәjik balalardyng ishtarlyq jasap, quyp jibergenin de bilemin...

Rauannyng jýregi eljiredi. Tughan aghasymen  jolyqqanday sezimge bólendi.

- Jasyn  neshede?

- On ekidemin.

- Al men jaqynda on altygha tolamyn.  Kel, dos bolayyq!

- Bolsaq bolayyq.

- Mektepte oqisyng ba?

- IYә.

- Azar aittyng ghoy.

Rauan ne desin. Ógey sheshening qaharynan qaymyghyp, ýiden ketip qaldym  dese ilana ma? Bir kórgen kisige, bar syryn aqtara salu da úyat.

- Jaraydy, jeke basynnyng jaghdayyn qazbalap qayteyin. Býgin maghan serik bol. Qayyr tileu jaqsy emes! Mýgedek, qorghansyz bolsang birsәri!  Asymyzdy adaldan tabayyq! «Saqalyn satqan kәriden, enbegin satqan bala artyq» degen taghy Abay hәkim.

-  Ózing Abaydy jatqa biledi ekensin.

- Bilim  búlaghy – kitapta jatyr. Kitap – ainymas dosyn,  kitap aqylshyn!

- Aqshany adaldan tabayyq deysin! Men juyrda avtojughysh ornynda júmys istep edim... alashaq aqshamdy bermey qoydy...

- Ne ýshin?

- Mәshiyne dóngelekterin úrlaugha qatystyng dep.

- Adamnyng aqysyn jeu – kýnagha jatady! Nege qudy?

- Ol úzaq әngime. Jә, aqshany adaldan qalay tabamyz?

- Temir-tersek ótkizemiz. Qazir naryq zamany. Enbek etseng dalada qalmaysyn! Mynany qara! – Aqalaq jan qaltasynan alaqanday bloknot shyghardy. – Aluminning 1 kelisi 90 tenge. Mystyng 1 kelisi 700 tenge. Kórding be, qymbat! Men ótkende 10 kilogram mys ótkizip, jeti myng tenge alghanmyn. Jez – 300 tenge, qola – 250 tenge, al tot baspaytyn nerjaveykanyng qúny 150 tenge.

Eki bala sol kýni keshke sheyin qalanyng soltýstik-batys jaghyndaghy, kezinde temir-beton zauyty bolghan jerden nedәuir temir jinady. Sol manaydaghy qabyldaytyn oryngha aparyp, bes myng tengege ótkizip, arzanqol ashanadan toyghandarynsha tamaq ishti.

Balalar qoshtasty. Aqalaq ýiine, Rauan Shanhay bazary jaqtaghy túraghyna ketti.

Qara balanyng kónili astan-kesten. Aqsary úlgha bauyr basyp qalypty. 

 

                                   * * *

Úiqysynan oyansa, týs kórip jatyr eken. Bir top bala asyr sala oinap jýr. O, toba! Bir kezde qasyndaghy úldar an-qúsqa ainalypty. Qasqyr, ai, týlki, búlan, kózderi dóngelengen japalaqtar, mýiizderi sereygen búghylar, domalandaghan suyrlar, tiynәmdәi-tiynәmdәy tyshqandar!.. Álgi an-qústardyng bәri adamsha sóileydi. Balany bastyq etip saylap, taghdyr-talaylaryn tapsyryp jatyr... «Týs týlkining boghy, deytin atasy... Qyzyq-q...»

Dala samaladay jaryq! Itterding ýnderi semgen.  Tym-tyrys! Qanday tymyq týn! 

Bar dausymen aiqaylaghysy keldi balanyn. Biraq dausy shyqpaydy! Tamaghyna әldebirdene keptelip qalghanday. Jýregi alqymyna tyghylyp dýrsildey soqty.

- Apyr-ay, osynday appaq týn bolady eken-au!

Ózimen-ózi sóilesken ol aspangha kóz tikti. Dóngelek ay kýlimsiregendey, tildeskendey kórindi.

- Ei, Ay! Estiymising meni?! Sen jerdegi tirshilik iyelerine, sonau kókten, dәl tóbeden qarap túrsyng ghoy! Aytshy, bilsen?! Ata-anam bola túra, nege  meni syrtqa tebedi?!  Tәtem, nege jek kóredi?! Bar jazyghym, odan tumaghandyghym ba? Álim kelgenshe, aitqanyn istep jýrmin ghoy...  Ómir nege kýrdeli?! Ómir nege kónilsiz?!.

- Ata-әje, saghyndym ghoy senderdi-i!..

Jylu trassasy ótetin  juan qúbyr ýstinen domalandap jerge týsti. Ózi lashyq ataghan «kýrkesine»  jetip, qalyndap jayghan karton-qaghazdargha qisaya ketti kýpәikesin jamylyp. Kózi iliner emes, kirpigi aiqasar  emes.

Qara balanyng kóz aldyna ata-әjesining bauyryndaghy baqytty shaqtary elestep, tizbektelip ótip jatty.

 

                              * * *

- Shýu, januar! Áyt, shýu!

Qara shal qolyndaghy bojysyn qaghyp qalyp edi, tortóbel  at jele jóneldi.

Jayymen terbelgen arbada shalqadan jatqan, arman jetegine berilgen balanyng qiyaly kók aspanda qalyqtaghan qyran qústan da әri shyghandap ketkendey.

Kýnning jyly shuaghy pysynatyp jiberdi. Qaryqqan janaryn eriksiz júmghan. Qanday raqat! Óstip jýre berse, jýre berse toqtamay, jerding shetine jetuge bola ma eken?!

- Áy, Rauan-jan-n! Rauan-n!

Atasynyng dausyn estise de, estimegendey jata bergen.

Kishkentay Rauandy qara shal qasynan  әste qaldyrghan emes. Oghan bala da әbden bauyr basqan. Al әjesining nemeresi dese shygharda jany bólek.

Kýndegiden erte túrghan qara shal, qamsyz tanghy úiqy qúshaghynda jatqan nemeresin oyatpay-aq attanbaq edi, Rauan oyanyp ketti. Búny kórgen  әjesi balanyng shәiin bergenshe nedәuir uaqyt ótti.

Dauys kóteru daghdysynda joq әjesi zilsiz sóilep qoyady:

- Qarshaday balany ertpey-aq, jýrip ketpeding be, shal-au!

Ájesi sýiikti nemeresin ainalyp-tolghanyp jýr:

- Basynnan kýn ótip ketpesin. Kókjaydaqqa jetken song arbanyng kólenkesinde dem al!  Shildening kýni ashy bolady! Áy, otaghasy-au! Júmysqa jegip qoyma balany! Qarny ashyp qalmasyn! – deydi qayta-qayta tabystap.

 

                               * * * 

 Ótkende bala dostarymen oinap jýrgen. Búzater Bilәl Rauanmen apash-qúpash aiqasa ketti. Qara bala tentek nemeni jambasqa ala bere alyp úrghan. Sotqar Bilәl jenilgenine tas-talqan ashulanyp, namysyna tie sóiledi:

- Áke-shesheng joq senin! – dedi týieden týskendey.

- Kim aitty?

- Sening anang basqa adamgha tiyip ketken! Sen ata-әjenning balasy emessin!

- Qaydan bilesin?

- Kәri kempir-shaldyng kishkentay balasy bolushy ma edi?!.

 Bilәl aitqan әngime  sodan beri miynan shyghar emes.

Qalghyp bara jatqan Rauan qara shaldyng әuezdi әnine elitti. «Atamnyng dausy qanday әdemi! Qanday súlu! Ataqty әnshilerden qay jeri kem, a?!..»

            Taulardyng qiya-qiya qiyasy edim,

            Saylardyng mal jemeytin miyasy edim.

            Otyrardyng jaylauy-ay,

            Ómirding bar ma baylauy-ay!..

Saghynyshqa toly әsem әnderdi әuelete úza-aq aitty qara shal. Bir kezde atasynyng әni kilt ýzildi de, artyna búrylghan:

- Rauan-n! Rauan-jan-n! Jatyrsyng ba, әli?!

- N-nn... – Kirpikterin qimyldatpay, erkelep ong qyryna audarylyp týsti.

- Bәse-bәse, nege ýndemeydi desem. Úiyqtay ghoy qúlynym! Úiyqta!

Bala sәl ótpey shynynda úiyqtap ketti.

 

                               * * * 

 Shal men bala jypyrlap júldyzdar kórine bastaghan shaqta auylgha qaytty.  Arba dóngelekterining syqyrynan ózge, kól manynan qúrbaqalardyng qúryly, shegirtkelerding shyryly ghana estiledi. Mang dala beyne tynys alghanday tym-tyrys. IYisi búrqyraghan jas shópting ýstinde, shalqadan jatqan bala qapelimde esine әldene týskendey qara shalgha tótesinen súraq qoydy:

- Ata-a, at-au! Birnәrse súrasam bola ma?

- Súra, qúlynym.

-  Osy menin  әke-sheshem qayda?

- Sen bizding kenjemizsin.

- Shyn aitasyz ba?

- Ótirik aityp nem bar.

- Jiyenghazy aghanyng Bilәli, әke-shesheng joq dedi maghan.

«Estipti, estipti-au, aqyry! Apyrym-ay, osy júrttyng balasy da ósekshi!..  Tynysh jýrmey me?!. Ángime tughyzugha qúmar!..»

- Qúday búiyrsa, ýlkeyip qaldyn! Jasyrghanmen bola ma?!.  Anyghynda, sen mening tughan nemeremsin! Shesheng bes-alty jyl búryn basqa kisige túrmysqa shyqqan. Al óz әken,  qazir Astanada túrady. Biz ony sening aghang dep sendirdik.  Jazghyrma bizdi botam-m!

Atasynyng dausy dirildep shyqqanday.

«Apyrym-ay! Nege ghana súradym?! Nege-e?!. »

Balanyng et jýregi ezildi. Bir qaraghanda, qayyspas qara shaldyn,  sýiikti atasynyn,  qamqor atasynyn,  kózderi jasaurap, iyegi kemsendep keledi eken.

 

                                  * * *

Taghdyr jazuyna kim arasha túrar?! Atasy men әjesi, aralaryna nebәri bir apta salyp, birinen song biri qaytys boldy. Bәrinen de balagha auyr tiydi. Áuelgide qara-qúrym kóp kisilermen jýrip, eshtenening bayybyna bara qoyghan joq.

          Qos kәriyanyng jetisi ótken kýni, júrt ayaghy basylghanda kórshi auylda túratyn әkesining aghasy, Astanadan kelgen óz әkesi, jaqyn kórshiler men auyl imamy onasha qaldy. Ýlkender jaghy tym-tyrys. Bir kezde tynyshtyqty әkesining aghasy búzdy:

          - Ómir degeniniz osy!.. Qúddy  kelisip alghanday, birinen song birining ketuin qarashy jalghannan. Jandary jәnnatta shalqysyn!..

          - Jazmysh! – Kórshi Mýbәrәk shal qaba saqalyn salalady.

          - Allagha shýkir, balalarynyng aldynda, kýn jylyda attandy... Búl tegindek  baqytty qaza. –  Auyl imamy Erghaly agha sóz bastady. - Endi qar týskenshe basyn kótersender bolghany. Ólim, marqúmdardyng sonynda qalghandargha ýlken syn әri jauapkershilik! Perzenttik paryzdaryndy adal atqardyndar qaraqtarym! O dýniyedegi adamnyng tirilerden tileytini – dúgha ghoy! Dúghagha toymaydy olar! Qúran oqiyn...

          - Oqynyz-oqynyz! - Otyrghandar qostay jóneldi.

          Erghaly imam qúran oqydy: «Aghýzu billyahy minash shayton iyr-rajiym! Bismillyahiyr-Rahmaniyr-Rahiym! Qúl hualla hu ahәdi. Alla hu issәmәdi, lәm yaliydi, uә-lәm yulә-әdi, uәlәm yakýllahu, kufuan ahadi...»

          Qayyra shәy ishildi. Jasy ýlken Mýbәrәk atanyng batasynan keyin qonaqtar jyldam tarasty.

          Ýide ýlken aghasynyng әieli - Álima jengesi, ýlken aghasy  men óz әkesi qalghan.

          - Rauan-jan, - dedi әkesining aghasy Jaqsybay. – Atang men әjenning qaytpas sapargha ketkenin bilesin. Ákeng - Astanada... Ekinshi ret ýilengen... Kishkentay qaryndasyng bar...  Jatyrqama!.. Bauyr basasyng әli...

          «Myna kisi ne deydi? Júmbaqtamay turasyn  aitpay ma?!»

- Endigi eng jaqynyng -  óz әken!

  Rauan  erteninde, әkesine erip Elordagha attandy.     

 

                                  * * *                                        

           Áldeneden shoshyp oyandy. Tonyp jatyr eken. Ýstine jamylghan eski palitosy ary-beri aunaghannan ysyrylyp, týsip qalypty. Enbektep baryp aldy. Azdan song boyy jylyna bastady.  Qaranghy týn. Ay kórinbeydi. Júldyzdar siyregen. Ár jer - әr jerden saqqúlaq  itterding ara-kidik ýrgen ýnderi qúmyghyp estiledi.

          Úiqysy shayday ashyldy. Birer saghattan song tang atady. Shanhay bazaryna ýlken-ýlken mәshiyneler jýk jetkize bastaydy. Arba iytergen júmysshylar qaptaydy. Olardyng aiqaylay sóilegen dauystarynan tynysh jatyp úiyqtau mýmkin emes. Kýnde solay.

          Jaz boyy mekendegen búl jerden maghyna kete bastaghanyn oilady. Qonatyn jer izdeui kerek. Tamyz aiynyng sonyna qaray týn suyta bastaydy. Jinaghan aqshasy on myng tengege jetpeydi. Oghan qystyq etik pen malaqay satyp alsa bolar edi.

          Bala bazar manyndaghy dәmhanadan orazasyn ashyp, temir-tersek jinaugha ketti. Qala shetindegi qoqystardyng arasynan tapqandaryn әkep ótkizgende jeti jýz tengege baghalandy.

          - Rauan, sen nemene jalqaulanyp barasyng ba, әlde basqa kәsip tapqansyng ba? – Qazaqshagha suday últy әzirbayjan Bayram agha antaryla qarady.

          - Bar oljam osy!

          - Oi-bu, balapan-ay! Qayteyin-n!

          Balajan Bayram aghanyng Rauandy ishtarta sóileytini bar. Ondayda balanyng jýregi eljirep, kónili bosaydy.

          - Kanikul da bitip barady... Jaqynda  jana oqu jyly bastalady, - dedi Bayram.

          - Agha, - dedi Rauan. – Qansha balanyz bar sizdin?

          - Ekeu.

          - Olar qazir qayda?

          - Tarazda túrady. Qúday búiyrsa, juyrda baryp qaytam. Balalarymnyng tapsyrghan ony-múny qaghaz-qalamdary men kiyim-keshekterin jetkizem.

          - Aty kim balalarynyzdyn?

          - Ýlkenim - Rafaeli, kishisi - Musliym.

          - Menen sәlem aitynyz.

          - Aytyp barayyn...

          - Agha, sau bolynyz!

          - Áy, Rauan sәl kidirshi... Al mynany.

          - Keregi joq.

          - Azyrqanyp túrsyng ba! Bes jýz tenge de aqsha. Bir auqattanuyna jetedi.

          Bayram agha balanyng qarsylasqanyna qaramay, qaltasyna salyp berdi.

 

                                      * * *

          Týn. Qala kóshelerindegi jýris-túrys  azayghan. Kóp úzamay júrt jata bastaydy. Kópten bayqap jýr. Meshitke jaqyn jerdegi kompiuter kluby tәulik boyyna júmys isteytin siyaqty. Esik syrtynda «24» degen jazu ilingen.

          Rauan týngi 11 kezinde kompiuter klubyna kelgende eshkim joq eken. Shegir kózdi eki orys qyzy otyr kire beriste.

          - Oinaugha kelding be? – dedi qyzdar.

          - Bir saghaty qansha?

          - Eki jýz tenge.

          - Týni boyy oinasam bola ma?

          - Meylin...

          - Onyng baghasy...

          - Alty jýz tenge berseng bolady.  

          Rauan aqsha tólep zalgha ótti. Shet jaqtaghy kompiuterdi iske qosty. Birazdan song boyy jylyndy.  Qayta-qayta esinep, úiqysy kele bastaghan song ýsh-tórt oryndyqty qatar qoyyp jata ketti.

                    

                                                * * *          

          Bes-alty kýn qatarynan temir-tersekti mol tapsyrdy. Biraz aqsha jinady.   Kiyim-keshek alugha, búrynghy ortalyq bazar qasyndaghy sauda ýiine kelgen. Mezgil týske taqau bolatyn. Meshit aulasy abyr-sabyr. Adam qarasy mol. Á-ә, kýn júma eken ghoy! Rauanl keyde júma namazy aldynda dalada túryp uaghyz tyndaytyn. Qos múnarasy alystan kórinetin Allanyng ýiine barghysy kelip búrylghan. Kýsheytkish reproduktordan imamnyng qonyr dausy sanqyldap estildi. 

          - Assalaumaghaleykum, qúrmetti jamaghat! – dedi imam. – Qasiyetti júma namazyna kelgen әr qadamdarynyz sauaptan bolsyn! Býgingi uaghyz-әngimemizding taqyryby – Ata-ananyng perzenti aldyndaghy jauapkershiligi turaly.

          Aysha anamyz aitady: «Birde Rasulallanyng qúzyryna beytanys adam kelip: «Sizderde jas sәby balalardy sýy әdeti bar eken, bizde onday әdet joq», deydi. Payghambarymyz salallahu ghaleyhy salam: «Alla taghala sening kókiregindegi meyirimdi tartyp alghan bolsa, ony men qalay sening kókiregine salamyn», dep aitypty.

          Demek, keybir ata-analardyng óz perzentterine meyirimsiz boluynyng sebebi, Jaratqan Alla olardyng kókireginen meyir shapaghatty tartyp alghandyqtan eken. Al, meyir shapaghaty joq kókirekte iman bolmaydy, senim bolmaydy. Imany joq ata-ana ghana óz perzentin qolyna almaydy, perzentten bas tartady. Kýnnen kýnge qatary kóbeyip kele jatqan jetimhanalarda tiri jetimder bar. Yaghni, ata-anasy tiri, biraq perzentterinen bas tartqan. Onday ata-analardy «әke» nemese «ana» degen atpen ataugha tiling barmaydy. 

          Hazreti Omar rady allahu bir tanymal adamdy qala әkimi etip taghayyndamaq bolypty. Búiryq jazylyp, tek qol qoi ghana qalghan eken. Sol arada Omar әlgi әkim bolayyn dep túrghan kisimen әngimelesip otyrghanda bir sәby bala erkelep kelip, Omardyng tizesine otyryp alady. Halifa Omar әlgi balany erkeletip, betinen sýiedi. Ákimdikke taghayyndalyp jatqan kisi búny kórip: «Búl bala óz úlynyz ba?» dep súraydy. Omar: «Joq, bir kembaghaldyng balasy edi. Áke-sheshesi dýniyeden qaytqan song balany óz tәrbiyeme alghanmyn» - dep jauap berdi. Bolashaq әkim Halifanyng meyirimine, jýreginin   kendigine tandanyp: «Mening de perzentim kóp. Biraq olardy erkeletip, sýimeymin. Úldarym meni kórgende qorqyp túrady. Áke osynday bolu kerek emes pe?» - deydi.

          Búl sózderdi estigen halifa Omar tereng oigha batty. Keyindeu: «Búl kisi әkim bolugha layyq emes eken. Óz perzentterine meyirimsiz adam, halyqqa qansha paydaly boluy mýmkin» dep búiryqqa qol qoymapty.

          Ásili, ata-ananyng perzenti aldyndaghy boryshy ýlken. Múny әrbir ata-ana bilgeni jón. Balany dýniyege әkelumen is bitpeydi. Ata-ana perzentterine bilim ýiretui jәne kórkem minez qúlyq tәrbiyesin berui, әsirese balanyng dene tәrbiyesine kóp kónil audaryp, denesin shynyqtyrudy, suda jýzudi, atta shabudy ýiretui kerek. Ata-ana balany әdepti, kórkem minezdi etip ósirgeni ýshin ghana maqtaugha layyq. Islam dinining negizgi maqsaty, adamzatty kórkem minezdilikke tәrbiyeleu ekeni belgili.

          Perzenti aldyndaghy boryshyn dúrys atqarghan ata-analardy Alla taghala týrli bәlelerden, uayymdardan saqtap, ar namystarynyng taptaluynan qorghaydy.  

         

                                         * * *

Oqu jyly basynan Rauan sabaqqa kelgen joq. Bir múghalim ony Shanhay bazarynan kórgenin, endi bireui «Ramstor» sauda ýii manayynda jýrgenin aitty. Synyp jetekshisi Janargýlden maza ketti. Apyrym-ay,  qalay bolghany? Jazdyng basynda, kanikulgha shyqqanda ógey sheshesi balany jaqsy qaraymyn dep óz qolymen hat jazghan. Mausym aiynyng sonynda Rauannyng әkesi issapargha, al balanyng Qaskelendegi ýlken aghasynyng ýiine ketkenin estigen. Aldaghany ma qarasúr әieldin. Odan keyin de baryp, tekserui kerek edi. Sendi ghoy balanyng sheshesine.

Janargýl múghalim týske taman sayajaydaghy tanys qújyragha keldi. Qarasúr әiel shashy dudyrap jana túryp jatyr. Kózine kishkentay qyzdan ózge eshkim týspedi. 

Ýy iyesi múghalimmen  salqyn amandasty. 

- Rauan qayda? – dedi Janargýl.

- Qaskelende.

- Sabaqtan qaldy ghoy.

- Ózim de uayymdap... Kelip qalar...

- Kýieuiniz qashan oralady?

- Býgin-erteng kelui kerek.

-  Onda, Rauannyng әkesi mektepke soqsyn, úmytpaysyz ba? – dedi múghalim qoshtasyp.

Balanyng әkesi erteninde mektepke keldi. Úlynyng qayda jýrgenin bilmeydi eken. Ózi jaybaraqat. Balasyn oilap, qayghyrghan adamgha úqsamaydy.

- Qaskelende degeni qayda?

- Sizden qorqyp, әsheyin aitqan ghoy...

- Ózi de ana emes pe?! Apyrym-ay, ne degen qatygez júbayynyz?!

- Siz óitip jarymdy sókpeniz! Rauannyng ózi de kinәli. Baryp túrghan qynyr. Tyndamay, qashyp ketipti.

- Onynyz beker! Rauan shekten shyqqan búzyq emes!  Júbayynyz barmaqtay balamen til tabysa almasa, mektep diyrektoryna nege aitpaghan? Nege jar salmaghan?!

- Ol jaghyn bilmeymin...

- Týsinesiz be, Rauandy  izdeu kerek!

- Mening uaqytym joq. Keshe týnde issapardan oraldym. Erteng júmysqa shyghamyn.

- Balanyz kerek emes pe?

- Keregi joq, - dedi qabaghy týksiygen, qonqaq múryn erkek.

- Astafiralla! Jýrek jútqan ekensiz!.. – Múghalim jaghasyn ústady.

- Ol meni tyndamaydy...

- Nege tyndamaydy?

- Búl súraqty Rauannyng ózine qoyynyz...

- Onda, eshkimge renjimeniz. Balanyz kerek bolmasa, sotqa beremiz.

- Berinder...

- Balamnan bas tartamyn, әkelik qúqymnan airyndar dep qol hat jazynyz.

- Qashan?

- Qazir.

Balanyng әkesi sol jerde otyryp qolhat jazyp berdi. 

- Tas jýrek ekensiz, - dedi yza bolghan Janargýl.

- Óziniz jaz dediniz... Mening qanday kinam bar?!. Kete bereyin be?

- Tura osynday qolhatty Rauannyn  anasy da jazsyn.

- Qaskelendegi me?

- IYә.

- Jaraydy.

 

                             * * *

Sol kýni mektep diyrektory Sәule Zeynollaqyzynyng pәrmenimen tómendegidey búiryq shygharyldy:

                      Búiryq № 0-43

«Qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu» maqsatynda jәne 6«b» synyp oqushysy  Nariman Rauannyng joghaluyna baylanysty oqushyny          

    izdestiru maqsatynda jýrgiziletin is-shara.

Merzimi: 17.09.2011 jyl

Uaqyty: 16.00 – 20.00

Qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu maqsatynda jәne 6«b» synyp oqushysy Nariman Rauandy izdestiru ýshin múghalimder men ata-analar komiyteti top qúryp, reydtik júmys jýrgiziluin búiyramyn.

Atqarylghan júmys boyynsha әr top anyqtama jazyp tapsyrugha mindetti.

 Búiryq sonyna mektep basshysynyng qoly qoyylyp, dóngelek mór basyldy. Búny estigen Rauannyng synyptastary da óz erikterimen top qúramyna jazylyp jatty.

Sonymen, Lәzim Talghat múghalim jetekshilik jasaytyn birinshi top ortalyq bazar, meshit, kompiuter klubyna, Bayghan Omarov múghalim jetekshilik jasaytyn ekinshi top Ramstor sauda ýii men «Samal» shaghyn audanyna, Meruert Mәjit múghalim jetekshilik jasaytyn ýshinshi top Astana qalasynyng sol jaghalauyna jauapty boldy. Rauannyng sureti qala kóshelerindegi arnayy oryndargha ilindi.

Reyd mýsheleri eki kýn múghdarynda esh derek tappady. Rauandy izdep qaramaghan jerleri qalmady. Bala úshty-kýidi joq.

 

                   * * *

 «Artem» sauda ýiining qasyndaghy dәmhanadan týstenip shyqqanda Aqtamberdi jolyghyp, qapsyra qúshaqtay aldy:

-  Seneyin be, joq pa?! Kóp oilaghannan bolar, týnde seni týsimde kórdim!.. Jaqsy  boldy ghoy jolyqqanyn...

 - Aman-saumyn! – Rauan da keremet quandy.

Ekeui sol mandaghy sayabaqqa baryp sәkige jayghasty. Qara bala jaz boyy basynan ótkergen jaghdaydyng birde-birin qaldyrmay úzaq әngimeledi. Aqalaq ýndemey tyndady.

- Mektep múghalimderinin, synyptas dostarymnyng meni izdep shyqqandaryn bilip, ol mannan bezip kettim. Qashtym boy tasalap... Kórgim kelmedi olardy. Ózim de  bilmeymin, nege olay etkenimdi... Úyalghannan ba, namystan ba, anyq ajyrata alar emespin!

 Rauan múnaydy. Jaz boyy bastan keshken teperishi  qataytqan siyaqty. Ómirge bayypty qaraugha ýirengendey. Mektepke barmaghanyna ókinip, әldenenden qúr qalghanday sezimde. Tyghyryqtan shyghar jol boluy tiyis. Mýmkin emes. Eger әkesi shaypau әielding sózine ere berse, ýlken aghasy bar  ghoy Qaskelende túratyn.

Eki bala biruaq ýnsiz otyrdy. Rauannyng әngimesi aqsary úlgha qatty әser etti. Qarshygha kóz balagha riza. Neshe týrli mihnat kórse de, qaysarlyghy únady. Áytkenmen aqyl qosyp, ruhyn kótergen lәzim. Hәkim Abay atasynyng kóp ólenderin jatqa biletin kókiregi oyau hәm aqynjandy Aqalaq tolqyp, shabyttanyp sóilep ketti:

- Rauan, kóz salshy ainalagha! Anau kók aspan, jaryq kýn, jayqalghan tal-terekter, qala syrtyna shyqsang kerilip jatqan keng dala, manghaz, sabyrly taular men qyrattar, bәri-bәri qaz-qalpynda, óz ornynda! Qarashy, tirshilik qanday tәtti! Túnjyrap týniletindey, ómirden baz keshetindey ne boldy saghan? Ýisiz-kýisiz eki-ýsh ay jýrgening ýshin be? Onyng ózi hikmet, syr! Ol jәitti biz týsinbeymiz. Biletin bir Alla!

Adamnyng aghat isine úyaluy, namysynyng qayralghany jaqsy! Boyynnan sony sezip quanyp otyrmyn! Uayymdaghan jón! Biraq birynghay borkemek bolma!

Ángimene qaraghanda, ógey shesheng basynan sóz asyrmaytyn ashushan, ishi tar, tasbauyr adam siyaqty. Ol kisi teris qarady eken dep kimge kinә taghasyn? Ákeng men tәtene kerek bolmaghanynmen, tughan eline kereksin! Áne-e, mektep әkimshiligi, synyp jetekshin, birge oqityn dostaryng izdep jatyr. Adam balasy iz-týzsiz joghalatyn iyne emes! Ár adamnyng óz orny bar! Adam atauly bir-bir túlgha! Jazylmaghan kitap! Qúdaygha shýkir, sening de, mening de tughan otanymyz bar! Ol – tәuelsiz Qazaqstan! Sezimge berilip, shalqyp-tasyp, artyq sóiledi dep oilama! Aqiqaty sol, qay kezde bolmasyn, ynjyq, bosbelbeu, jalqau, masyl jandar dalada qalady. Ákeng de, әne-mine Aqtaudan oraluy kerek. Qyrkýiekting basynda keledi emes pe?!

Esinde me, senimen alghash tanysqanda, jetimdigime, asyrap alghan ata-anamnyng keybir qylyqtaryna ókpelegendey synay tanytyp em ghoy! Onym beker eken! Oilashy, balalar ýiinde jýre bersem de qatardan qalmaytynym ras. Biraq ýiding aty ýy emes pe! Ózderinde bala bolmaghan son, qazirgi әke-sheshem mening jaqsy bolyp óskenimdi armandamaydy deysing be?  Sol ýshin toghyzynshy synyptan song pedkolledjge týstim. Odan әri qaray da oqymaq oidamyn.

Qala kóshelerindegi habarlandyrular ilingen taqtayshadan: «Olardy polisiya izdeydi» degen jazudyng jogharghy jaghynan sening suretindi kórip zәrem úshty. Jýregim toqtap qala jazdady. Ekeumiz jazda tanysyp, birer kýn birge jýrgende aitsan, sol kezde-aq aqyl qosar edim. Bolmasa, tәtene óz qolymmen jetektep jetkizer edim.  Sabyr saqta! Eshkimdi sókpe! Kezbelikpen úzaq jýrmeysin. Ýiine barudan qoryqsan, mektepke bar.

Mening ómirge degen pikirimning shúghyl ózgeruine, meshit qasyndaghy diny sauat ashu sabaghyna qatysqanym sebepshi boldy. Asyl dinimiz - islam jayly ústazymyzdyng әngimesi kóp nәrsege kózimdi ashty!.. Eh-h, Rauan, Rauan! Bizding bilmeytinimiz kóp qoy!..

Aqtamberdi úzaq sóiledi. Bәri dúrys! Bәri oryndy! Onyng sózderi balagha qayrat berdi. Oilandy. Tolghandy. Aqsary úlmen qoshtasyp, mektepke barugha avtobus ayaldamasyna búrylghan. Sol jerde polisiya formasyndaghy jigit toqtatty. Sóitip, kәmeletke jastary tolmaghan balalardy onashalau ortalyghynan biraq shyqty.

 

                                * * *

Shashy ósip, ýsti-basy kirlegen balanyng kózinde múng bar. Túnjyrap, ózimen-ózi otyra bergendi qalaydy. Kýndelikti toyyp tamaq ishpegen ol birishek bop, tәbeti qaytyp qalypty. Aspazshy әiel әkelep-kókelep әzer ishkizdi. Súraq berseng ghana jauap qaytarady. On eki jastaghy jetkinshek siyaqty emes. Balalyghyn bireu úrlap alghanday. Keyde tereze aldyna kep dalagha tesile úza-a-aq qaraydy. Ne oilaydy eken?!.

          Erteninde, polisiya agha leytenanty, psiholog qyz Rauandy birinshi qabattaghy kabiynetine alyp kelip, boyau qaryndash pen qaghaz berdi.

          - Rauan, sen suret sal. Men sonyra kelemin, - dep shyghyp ketti.

          Agha leytenant bir saghattan song oralsa, Rauan suret salyp jatyr eken.

          - Búl ne, Rauan? - dedi apayy meyirlenip.

          Apayynyng jyly sóilep, bauyryna tartqany balanyng jýregin úiytty. Osynda  kelgeli alghash ret quana til qatty:

          - Ýy salyp jatyrmyn...  Qasynda  alma aghashy ósip túr...

          - Ózing talantsyng ghoy, - dedi apayy balanyng basynan syipap.

          - Bilesiz be, apay, men synyptaghy eng myqty suretshimin!.. Mening salghan suretterimdi múghalim aghayymyz talay ret maqtaghan...Apay, asyqtyrmanyzshy. Áli salyp bolghan joqpyn.

          - Sen asyqpay sala ber. Bir ainalyp kelemin. – Agha leytenant esikti aqyryn jauyp shyghyp ketti.

          Psiholog Rauannyng suretin qarap otyr. Ýy qisyq salynghan. Irgetasy joq. Terezelerin qonyr boyaumen boyapty. Auladaghy aghashtardyng japyraqtary súrghylt. Jaz aiynda ýy múrjasynan týtin shyghuda.

          Agha leytenant balany ayap otyr. Áke-sheshesinen meyirim kórmegen balalar qonyr, qara týsterge әues. Ógey sheshesinen úrys estip, tayaq jegenge úqsaydy. Birge bolghanmen әkesining meyirimi kem. Rauannyng aitysyna qaraghanda, ol әkesin siyrek kóredi. Yaghni, әke men balanyng arasynda baylanys ýzilgen, suyqtyq ornaghan. On eki jastaghy balanyng kókiregi sherge toly. Kózinde «nege búlay?» degen saual bar. Kishkentayynan bauyr basqan atasy men әjesin saghynady... Ógey sheshening úryp-soghuynan zәtte bolghan bala ýige qaytqysy joq.      

 

                                      * * *                                                 

  Almaty audandyq soty ornalasqan meken-jaydyng ishi birtýrli sústy. Sot mәjilisine jinalghandar da  ýnsiz. Synyp jetekshisi - Janargýlding qasyndaghy Rauannyng da týri synyq. Álginde ghana bir balanyng isi qaralyp, әke-sheshesin ata-analyq qúqyghynan aiyrghan bolatyn. Sol úl qoldy-ayaqqa túrmay, shyryldap jylaghanda, tóbe qúiqang shymyrlaydy. Janargýl apayy:

  - Áne kórding be? – dedi Rauangha. - Sen de ýiden ylghy qasha bersen, balalar ýiine ótkizip jiberedi.

  - Búdan bylay ýiden qashpaymyn! Meni ayanyzdarshy! – Basy salbyrap, qabaghy túnjyrady. – Sottaghy aghalargha aitynyzshy! Ýiden endi qashpaymyn! Áke-sheshemdi tyndaymyn...

  Terezeden aqshyl týsti «Land-kruzer» djip mashinasy kórinip edi, Núrbol quanyp, dalagha jýgirdi.

  - Rauan qayda barasyn? – dep múghalimder tús-tústan úmtyldy.

  - Ákem ghoy, kelgen mening әkem... Anau sonyng mәshiynesi, - dedi bala jýgirip bara jatyp.

  Rauannyng әkesi Radolla qúrylys firmasynyng bastyghyn tasidy  eken.

  Sot júmysy bastaldy.

  - Al sóileniz, nege bas tartasyz balanyzdan? - dedi sudiya úzyn boyly, jigit aghasyna qarap.

  - Meni tyndamaydy,  - dedi Radolla.

 - Sebebin aitynyz?

- Sotqar, búzyq...

  - Tentek bolatynday ne istedi?

  - Ony  ózinen súranyzdar.

  - Balamnan bas tartamyn dep qol hat jazghan siz emes pe? Endeshe, biz qoyghan súraqqa siz jauap beriniz.

  Qabaghy týksiygen, úzyn boyly jigit aghasy «maghan ne qylasyndar» degendey mensinbey, tәkappar qalypta túr.

  Sudiya sózin sabaqtady:

  - Sot prosesine deyin biz egjey-tegjeyli tekserdik. Rauannyng deni sau, psihikalyq auytqu joq. Mektep әkimshiligi bergen minezdemede sabaq ýlgerimi de, tәrtibi de jaqsy. Endigi mәsele sizge baylanysty bolyp túr.

  - Meni tyndamaydy, ózim de әbden sharshadym. Sheshesimen til tabysa almaydy. Qit etse, ýiden qashyp ketedi, -  dedi Radolla sózin qaytalap.

  Osy tústa synyp jetekshisi Janargýl sóz súrady:

  - Súraq qoysam bola ma?

  - Qoyynyz, - dedi sót tóraghasy.

  - Rauan, әkenning jauabyn estidin. Saghan jany ashymaydy eken! Sondyqtan biz seni balalar ýiine beremiz, - dep  edi:

  - Ayanyzdarshy meni, barmaymyn! – dep bala bezek qaqty.

  - Jylama, Rauan! Býgin jibergeli jatqan joqpyz...

  Ózi erekshe qúrmetteytin meyirimdi apayynyng jyly sózin estigen bala jylauyn qoydy.

  - Bәse-e! Jigit sóite me eken?!. Al aita ghoy, kimmen túrasyn? Qayda barasyn!

  - Ata-әjeme...

  - Ol kisiler joq qoy.

  - Onda әkemmen birge túram... Men әkemdi jaqsy kóremin!

  - Al menin  balammen túrghym kelmeydi, - dedi boyy sorayghan erkek beti býlk etpey.

  Sot isine qatysyp otyrghan qala әkimining orynbasary, kәmeletke tolmaghandar isi jәne olardyng qúqyqtaryn qorghau jónindegi komissiyanyng tóraghasy Toqpanov:

- Ne aityp túrsyz! Barmaqtay baladan sharshadym degenge kim sener? Ákelik paryz, әkelik mindet, adamgershilik qayda? Allanyng qaharyna úshyraymyn dep qoryqpaysyz ba? Tughan balanyzdan bas tartyp, qaytip jer basyp jýresiz?! Bilesiz be, siz ruhany kembaghal jansyz! Áke degen attan sadagha ketiniz! Sizdey qatygez, sizdey ruhany mýgedek kisilerding kesirinen qanshama bala tiri jetim jýr!

Bala – bolashaghymyz! Bala – úrpaghymyz! Býgingi bala – ertengi el tizginin ústar azamat! Órkeniyetke jeteler kóshbasshy, izgi qogham qalyptastyrushy, egemendi elimizding bolashaghy deymiz olardy! Al, ayaq-qoly balghaday, tepse temir ýzetin er azamattyng – sizding túrysynyz mynau!..

Radollada ýn joq. Tasbettenip túryp aldy.

Kenesuge ýzilis jariyalaghan sot mýsheleri, balanyng әke-sheshesi jazghan qolhat notarius arqyly rastalmaghandyqtan isti keri qaytardy. 

           

* * *

Janargýl múghalimnen telefon arqyly bar jaghdaydy estip bilgen Radollanyng aghasy Jaqsybay eki kýnnen song Astanagha keldi. Kýn jeksenbi, inisi ýiinde bolatyn. Aman-sәlemnen song inisine tarpa bas saldy:

- Ez, shirik neme! Qarshaday balany qanghyrtyp, bir әielge sózing ótpese, jer basyp qalay jýrsin?! Áke-sheshenning aruaghyn kýnirentip ne qylghanyng búl?! Jaghdayyng kelmese maghan aitpaysyng ba? Ata-analyq qúqyqtan bas tartu degen ne súmdyq! Sýiekke tanba búl! Kerek deseng sen qylmyskersin! Ruhany mýgedeksin! Búdan bylay Rauandy balam deushi bolma, úqtyng ba?!. Ózim er jetkizem, ózim ósirem!

Radolla jasy ýlken aghasynyng uәjine jauap qaytarmady. Nesin aitady? Qalay aqtalady? Aghanyng aitqany ras! Ynjyq, bosbelbeu ekeni de ótirik emes.

Erteninde Radollanyng aghasy Jaqsybay Bayanúly mektep diyrektoryna qolhat jazyp berip, Rauandy ózimen birge alyp ketti.

 

                   * * *

Astana-Almaty jolaushylar poyyzynda kele jatqan balanyng kónili kóterinki. Aghasy gazet oqyp jatyr. Vagon dóngelektering birqalypty tarsylynan ózge dybys estilmeydi. Rauan tereze aldynda otyr. Qoy týnge kóz almay úza-a-q qaraydy.

 2012 jyl, sәuir.

Abai.kz