Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Mәiekti 4138 0 pikir 2 Mausym, 2016 saghat 12:14

DOLLARDY ARAShALAYYQ...

«Bermese de bay jaqsy, jemeseng de may jaqsy» deydi qazaq. Ózinde bolmasa da, elinde bolsyn, «elde bolsa, emersin» degen de sóz bar. Sol aitqanday ózimizde bolmasa da bankterde otandastarymyzdyng dollarlyq depoziyti kóp bolghanyn qalaymyz. Óitkeni, dýniyening bәri dollarmen keledi. Syrttan әkelinetin sapaly dýniyening bәri sonyng arqasynda kirip jatyr. Qalasaq ta, qalamasaq ta dollardyng arqasynda dýkenderimiz tolyp, dýniyelerimiz tirelip túr.

Al tengege... qansha jaqsy kórsek te oghan shetten týk te ala almaysyn. Biz týgil Reseying de solay. Songhy kezde olar dedollarizasiya jýrgizemiz, yaghny dollardy ainalystan shettetemiz dep kýshene bastap edi, dýkenderinde sapaly tauarlar azayyp ketti. Bizde de solay bolyp barady. Aqyr ayaghy sapaly túrmystyq himiya búiymdary,  ish kiyimder, balalardyng oiynshyghy  t.s.s. bәrining Resey men Qytayda olaq qoldardan shyqqan sapasyz, sәnsiz týrleri ghana qalyp barady. Osynyng bәri qaltanda aqshang bolsa da dýkennen týk tappaytyn (sapaly dýnie degen maghynada) Kenestik kenkelestik zamandy kózine elestete bastady.

2016 jyldyng basyna deyin qazaqstandyqtardyng dollarlyq depozitteri tengege shaqqanda 7 trillion 187 mlrd. eken. Alayda, Reseyden qalmaymyz dep «dedollarizasiya» jýrgize bastaghan Últtyq banktyng olaq sayasatynyng kesirinen ýstimizdegi jyldyng tórt aiynda ghana dollardyng depozittegi ýlesi 80 payyzdan 71 payyzgha deyin tómendep ketipti. Búl 434 mlrd. tengege juyq dollardy halyq depozitten alyp, shetke әketti degen sóz. Sóitip, elimizding bank jýiesi ay sayyn 100 mlrd. tengege juyq resursyn joghaltqan. Osynyng bәri dedollarizasiyanyng kesirinen dollardyng depozittik ósimin jylyna 2 payyzgha deyin týsirip tastaghannyng kesiri. Al kóptegen shetelderde ol 6 payyzgha deyin barady. Endeshe kózi ashyq halyq dollaryn Qazaqstanda saqtap qaytsyn, qaytaryp alyp, shetelding bankterinen depozit ashqan. Nәtiyjesinde qazaqstandyqtardyng erkin ainalatyn valutalary sheteldikterge qyzmet etip, solardyng qazynasyn toltyruda.

Osyny aityp Qazaqstannyng halyqtyq kommunistik partiyasynyng (QHKP) Parlament Mәjilisindegi fraksiyasy dabyl kóterdi. Kapital әlemining simvolyna ainalghan dollargha jan-tәnimen qarsy shyghugha tiyisti kommunisterding ózi ony arashalau kerektigin aityp, Últtyq bank tóraghasy D.Aqyshevting atyna deputattyq saual joldady. Ony jariyalaghan  bank salasynyng qúityrqylyghyn jaqsy biletin deputat Ayqyn Qonyrov. Osy tendensiya saqtalatyn bolsa, ózining esebi boyynsha, aldaghy uaqytta taghy da 1 trillion tengedey dollar qazaqstandyq bank jýiesinen jylystauy mýmkin. Sondyqtan tiyisti shara qoldanu kerek, deydi ol.

Dollarsyz qadam basa almaytyn jahandanu dәuirinde ony túqyrtamyn deuding ózi jaqsylyqqa aparmaytynyn Últtyq bank úghynuy kerek edi-au...

 

Serik ELEU, sarapshy

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566