Orystyng ataqty mysalshy aqyny Ivan Krylovtyng mysaldaryn Abay  qashan audarghan edi? Búl súraqqa kim de bolsa «әriyne, 1898 jyly audarghan» dep jauap berer. Óitkeni, búl Abay jinaqtarynyng bәrinde kórsetilgen data. Al bizding algha qoyyp otyrghan maqsatymyz - atalghan jyl emes, dúrysy - 1894 jyl ekendigin dәleldeu. Erteden ghylymy ainalymgha enip, sanamyzgha singen maghlúmatty qozghaghanda «tynysh jatqan jylannyng qúiryghyn basqanday» sezimge bólenesin. Biraq bir qaraghanda kishkene bolyp kórinetin mәselening býguli ýlken astary bar. Birden aitayyq, 1898 jyl - Abay әlemining sony kókjiyegi ashyluymen aiyryqsha, sonymenen qúndy. Mine atalghan taqyrypty qolgha alyp, ony júrtshylyq nazaryna úsynugha osy jәit sebepker boldy.

Sonymen, qolymyzda bar dәlel-dәiekter qaysy?

Aldymen eng myqty dәlelimiz - Túraghúl Abayúly ózining «Ákem Abay turaly» atty belgili esteliginde jazghanyn keltireyik.  Túrash «Krylovtyng perevodtaryn әkem 1894 jyly Fedorov degen ueznoy elge kelgende jasaghan» dep derek beredi. Kórip otyrsyzdar, taygha tanba basylghanday ghyp aitqan. Qyrgha kenes (siyaz) qúrugha shyqqan oyazdyng Abaydyng ýiine týsu sebebi – búl kezderde aqyn Shynghys bolysynyng bolysy qyzmetinde bolatyn (Abaydyng 1893-1895 jyldar osy qyzmetti atqarghany jayly arhivtik qújat bertinde ghana tabylyp, jariya  etildi). 

Álbette, oqyrmandar «Eger Túraghúl qatelesken bolsa she?»  dep súraq qoiy әbden mýmkin. Osynau kýdik-kýmәndi seyiltu qamynda bizge «Fedorov degen oyaz Abay auylyna at basyn qashan tiregen - 1894 pe, әlde 1898 jyly ma?» degendi anyqtaugha kýsh salugha tura keldi.

Tekserister nәtiyjesinde 1897-98 jyldary Semey uezining nachaliniygi (qazaqy tilde – oyaz) Danilov degen tóre-sheneunik bolghany rastaldy. 1898 jyly Abay Kóshbiyke jaylauynda soqqygha jyghylghannan keyin jazylghan Abaydyng senatqa haty deytin qújat arhivte saqtauly. Sonda «oqighanyng basy-qasynda boldy» delinetin kuәger oyaz - osy Danilov (ol jana aty atalghan Fedorovtyng ornyna kelgen). Abaytanushy Á.Jiyrenshin Kóshbiyke oqighasyn bayanday kelip: «1898 jyly, Semey uezine qaraytyn elding bolys, biylerin saylaugha uezd nachaliniygi Danilov shyghatyn boldy degen habar el ishine dýnk ete týsedi», - dep qosymsha mәlimet beredi (Abay. Shygh.tolyq jinaghy. –Almaty, 1961. -47 bet).  

Sóitip, 1894 jyly Abaymen kezdesken «Semey uezining nachaliniygi Fedorov» degen Túraghúl aqparatynyng dúrystyghyna kózimiz jetti.

Ol kýnde jasy on toghyzdaghy jigit Túraghúl kózi kórgen oqigha jayynda janaghy sózin bylaysha jalghaydy: «Fedorov... mening әkemning Lermontovtyng ólenderin perevod etkenin estip, әkeme aitty: «Siz Krylovty perevod etsenizshi, qazaqtyng úghymyna osy qolayly, jenil ghoy», - dep. Sodan keyin Krylovty perevod etip edi».  

Osyny rastaytyn qosymsha derek-dәiekke keleyik. Shúbartaudyng kereyi jas jigit Uәiis Shondybayúly (1875-1925) Abaydyng shaqyrtuymen Shynghystaugha kelip, aqyn shәkirtter qataryna qosylghan-dy. Ózi aqyn әri әnshi, bilimge de zeyindi, yntaly azamat Tobyqty elinde ótkizgen birer jylda Abaydan kóp tәlim alghan. Abaytanushy B.Erdenbekov ózining «Abay jәne Uәiis» atty zertteuinde: «Bizge jetken ólenderining ózi Abaygha asa jaqyn kelip, Uәiis әrkez ústaz poeziyasyna arqa sýiep otyrady»   - dep jazady. Dәlelge myna shumaqty keltiredi:

                                  Keleke qylyp shilikti,

                                  Mert bolghan joq pa terek te.

                                   Osy da mәlim emes pe,

                                   Zeyini bar zerekke.   

Búl shumaqta Uәiis «Abaydyng «Emen men shilik» degen IY.Krylovtan audarmasyn menzegen» degen Erdenbekovting pikirin tolyqtay qúptaymyz.  Oyaz Fedorovtyng kenesimen 1894 jyldyng jazynda Abay Krylov mysaldaryn qolgha alghan ghoy, sol tústa Túraghúl siyaqty ústaz qasynda jýrgen jastyng biri – osy Uәiis bolatyn.  Kýldirgi әjuagha syqyghan mysaldargha shәkirtter qatty qyzyghyp, olardy Abay audarghanda-aq jattap alghany sózsiz. Uәiisting jadynda jattalyp qaluy sonyng bir aighaghy. Búl-bir. Ekinshiden, kelesi jyldyng sonynda Ábishting mezgilsiz qazasyna oray Abay auylyn tónirektegen ónerli, talapty jastar tarap, Abay mektebi ómir sýruin toqtatqan bolatyn. Osy aitylghan eki dәiek te Abay Krylovtan audarma jasaghan merzim - 1894 jyl degen baylaudy rastaugha ózindik sәulesin týsiredi degen oidamyz.

Biraq, Abay Krylov mysaldaryn tek osy jyly audarghan eken dep oy týyge asyqpaghan jón. Alghash ret on jyl búrynyraqta, aqyndyq tәjiriybe jinaqtaghan – 1880-1883 jyldary tәrjimelese kerek. Ghúlama abaytanushy Múhtar Áuezovting syny kózqarasy osyghan menzeydi. Ol Abay audarghan on ýsh mysaldyng beseuin («Esek pen búlbúl», «Qargha men býrkit», «Shegirtke men qúmyrsqa», «Pil men qanden», «Týlki men qargha») ghana joghary baghalap, al qalghan 8 mysaldy qatty syngha alghan. Tipti songhylar «Abay audarmasy bolmauy mýmkin» degen de kýdik aitqan (Abay ensiklopediyasy, 292-bet).  

Segiz mysaldyng Múhana әlsiz kórinui,  «Qargha men týlki» mysalynyng eki núsqasy boluy, sonday-aq, mysaldar arasynda «Esek» degen Krylovta joq, mazmúny Shyghys elderinen alynghan shygharmanyng jýrui, әriyne, kezdeysoqtyq bola almaydy (Abay Krylovtan alghashqy audarmany 1882-83 jyldary jasaghan, ony 1894 jyly jalghastyrghan degen mәseleni «Aqyndyq joldaghy tәjiriybeler» atty zertteuimizde kótermekpiz).    

1898 jylgha qaytyp oralayyq. Abay osy jyly soqqy jedi.   Soraqy oqighadan keyingi kónil kýiin úly aqyn «Ólsem, ornym qara jer syz bolmay ma», «Auru jýrek aqyryn soghady jay» degen әigili tuyndylary arqyly artqygha pash etkeni kópke ayan. Kónili toryqqan, onashany qalaghan tústa Abay Krylovtyng mysaldaryn qolgha aldy deu ómir shyndyghyna mýlde sәikespeydi.

Oyymyzdy tarqata aitayyq. Tatardyng kórnekti ghalymy Abdrahman Saghdy (Tashkenttegi Orta Aziya uniyversiytetinde qyzmet istegen) «Aqjol» degen gazetting sonau 1923 jylghy altynshy sanynda jariyalanghan «Abay» atty kólemdi maqalasynda 1895-96 jyldardan keyin Abay «ólenning tabighatyn, ishki ruhyn býtindey ózgertip jiberedi» dep mәlimdegen bolatyn.   Abay shygharmashylyq baghytynyng ózgerisi, әsirese, ózine qamshy ýiirilgen 1898 jyly aiqyn belgi beredi. Osy jyldan, anau 1891 jyly  mәdeny aghartushylyqtan oishyldyqqa satylaghany siyaqty, oishyldyqtyng hakimdik biyigine, qazaqy úghymmen aitqanda, әulie dengeyine kóterilgeni haq (daryn-qabileti meylinshe tolysyp, kemeldengen kemenger ýshin búl, әlbette, zandy qúbylys).

Bir sózben aitqanda, hakim Abay 1898 jyldan «denening barsha quatyn» jantanu ilimi men  Qúdaydy tanytu (teologiya) salasyna salghan. Osy jyly «Sokrat hakimning sózi» (qazirgishe 27-qarasóz) men  «Jan quaty turaly» (qazirgishe 43-qarasóz) ayaqtap,   «Tasdiyq» atty (qazirgishe 38-qarasóz) degen kýrdeli traktatyn bastaghan. Songhysy 1899-1902 jyldardyng tatymdy jemisi.

Úly aqyn ómirining songhy bóliginde oishyldyghynyn, jalpy kemeldenuining basyn ala búlttar torlaghan úshar qiyasyna shyqty. Shyn mәninde jahandyq ruhtyng Gimalayyn aldy, kýlli adamzattyng Abayyna ainaldy desek qate ketpeymiz әste. Osy kezderde, «Men bir júmbaq adammyn, ony da oila» dep ózi aitqanday, danyshpan Abay adam jany men ruhynyng sony ilimderin qalyptastyrdy, әlemdik oi-sanagha aiyryqsha ýles qosty (búl sózimizding kuәsi – tól shygharmashylyghy, dәlel alyp keltiruge uaqyt syighyzbaydy).

Abay poeziyasyna qatysty janaghy A.Saghdi: «...Ádeby ómirining songhy jartysy diny pikirler hәm mәshhargha dayarlanu atymen suarylady» dese, búl qarasóz múrasyna da túp-tura keletin pikir. Biraq  búl baghyttaghy zerttemelik júmystar sol 1922-23 jyldary-aq su sepkendey basylyp qaldy. Sovettik dәuir «jantanu», «tolyq adam», «ýsh sýy» ilimderi Abaydiki dep jar salyp, jer-jahangha quana pash etuge tittey de mýmkindik qaldyrghan joq. Úly jazushy Múhtar Áuezovting kýlli shygharmashylyq ómiri qylyshynan qan tamghan qaharly iydeologiya jaghdayynda ótti.  Eng aldymen saqtyqty oilanu shart boldy. Eger hakim Abaydyng songhy sony shygharmashylyq órisi manday aldygha shyqsa, yaghny jalpaq júrtqa jariya bolsa she? Onda «Abay – kereghar diny iydeologiya kósemi» degen jeleumen Abay jinaqtarynyng joly kesilui, sonymen qatar, «M.Áuezov – panislamizmdi dәripteushi» degen soyyl-shoqpardyng Múhana dóp siltenui bek mýmkin edi.  Qysqasy, Abay filosofiyasy, әsirese, janaghy hakimdik kezeni san aluan aila-sharghymen kólegeylendi, jasyrylyp jabyldy. Týpnúsqa esebindegi Mýrseyit kóshirmelerining jaryq kórmeui, qarasózderding janasha nómirlenui, «Tasdiyq» degen tól ataudyng «38-qarasóz» dep ózgertilui – sol saqtyqtyng saldary. Biz sóz etken Krylov mysaldarynyng algha ilgerileui de sol qatardan.  

Aqiqatynda, Abay Krylovty shәkirtteri janyna toptalghan 1894 jyly audarghanyna Múhang da, keyingi abaytanushy ghalymdar da qanyqtúghyn. Alayda 1898 jylghy Abay ómirine terendep baru, ishki evolusiyasyna kóz salu mýmkin emes-ti. Oghan ýstem iydeologiya qatang tyiym saldy. Abaydyng tylsymy qalyng túman basqanday júmbaq hәlde qala berdi. Mineki, sóz basynda «kishkene bolyp kórinetin mәselede býguli ýlken astar bar» degende oqyrmangha jetkizbegimiz osy jaylar-dy.     

Qoryta kelgende, Abay jinaqtarynda Krylov mysaldary audarylghan merzimdi tórt jylgha keyin shegerip, «1894 jyl» dep týzetuding uaqyty jetti. Onyng tasasynda,taghy bir aitayyq, abaytanudyng asa kesek mәselesi qalyp otyr. Eger qazirgi qalpynda qala berse, onda Abaydyng ósu, tolysu, damu kezenderin saty-satylap tanu, әsirese, úly ómirding hakimdik biyikke shyqqan songhy bóligin dúrys úghynu, týsinu qiyngha soghary sózsiz. Abay tylsymyn ózimiz jaqsy tanyp almay túryp, әlemge qaytip tanytpaqpyz?! Qateni týzetuding auaday qajettigi de mine osy arada. 

Asan Omarov, zertteushi

Abai.kz