Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Qogham 10024 0 pikir 27 Mamyr, 2016 saghat 11:50

GhYZYR GhALEYHISSALAMNAN TÝSKEN AYaN

Bismillahir Irahmanir Rahiym  

Meyirimi sheksiz, rahymy mol Allahtyng atymen bastaymyn.

Bir Allagha siynyp, Ilim Álippesin jazuym -  osy ilimning keleshegining óristiligine ýlken senim artuym.  Óitkeni dәl qazir bizding elimizde, bizding elimizde ghana emes әlemning kóptegen memleketterinde búl  ilimdi týsinetin orta da, halyq ta, Tәnir talaby dәrejesinde tolysyp, qalyptasyp otyrghan joq.  Búl - әzirge mandaydaghy jazylghan taghdyr. Degenmen, dindarlar  ýshin búl pәn óte qajet. Búl - bir

Ekinshi, búl ilim – jalpy qalyng búhara ýshin emes, Allagha dúghasy jetken qúlshylyq IYesine, Allanyng rahmet esigi ashyq jandargha arnalghan. Allanyng Rahmet esigi әr dayym ashyq bolghanymen, әr adamdaghy rahmet kiretin jýrek esigi ashyq bola bermeytinin aldyn-ala eskeruimiz kerek. Esikti  ashar aldynda Jaratushymyzgha  "Ey, Rabbym! Maghan rahmet esigin asha gór!" -dep dúgha baghyshtaghan maqúl. Búl orayda  qasiyetti Qúranda; "Allah kimdi ongharsa, sol tura jol tabady. Al kimdi adastyrsa, oghan әste kómekshi, jetekshi bola almaydy. Sen olardy oyau dep oilaysyn; negizinen olar úiqyda edi" ("Kәhf" 17-18 ayat) - dep jetkizgenin este ústauymyz kerek.

Ýshinshi, Qúranda Ilim iyesi dep Ghyzyr ghaleyhissalam naqtyly atalyp kórsetilgen. Osy orayda,  Jaratushynyng Ámirimen Ghyzyrdyn (Jaratushynyng Ámirinsiz eshbir tirshilik ózdiginshe iske aspaghan jәne aspaydy da. B.A.) key adamgha qonatynyn, jolyghatynyn, onymen súhbattasyp әngimelesetinin joqqa shygharugha bolmaydy. Sonday baqytty pәndening biri retinde býgingi Álippeni dayyndauda men Ghyzyrdyng kenesin ghana emes, onyng Ghayyptan jetkizgen әngimesin de osy kitapta tolyghymen paydalanyp otyrghanymdy aldyn-ala eskertkim keledi.

Men songhy jyl kóleminde Ghayyptan týsirilgen birneshe ilim kitaptaryn qabaldap alyp jaryqqa shyghardym. Osy múghjiza kitaptargha oray  Allahtyng Ámirimen Ghyzyr ghaleyhissalam maghan osy әngimeni de ashyq ayanmen jazdyrghanyn aitu,  amanatqa qiyanat jasamaghandyghym bolar dep esepteymin.  Sondyqtan dayyndalyp otyrghan Álippening alghy sózining ón boyynda  Ghyzyr sózine týsindirme tolyqtyrular ghana aityp otyrudy maqúl kórip otyrmyn. Sonymen sóz  GhYZYR ghaleyhissallamda; 

- Sen ILIM degen sózdi ýlken etip jazshy. Búdan song BILIM, GhYLYM, ILIM dep taghy da ýlken әriptermen jaz. Osy ýsh sózding dingegi bireu – din!  Dinning qolyndaghy naqty kórinisi ne – QÚRAN! Qúran - Allanyng sózi, onyng ózgermeuin Allanyng ózi qorghaydy. Sondyqtan biz de ilim turaly óz sózimizdi osy Qúran ayasynan shygharmay úghyndyruymyz kerek. Ol ýshin Qúrandaghy "Kәhf" sýresinen 65 ayattan bastap 83-shi ayatqa deyin ózing ashyp, dauystap oqyp shyq; 

- 65. Sonda ekeuin jartastyng qasynda Biz rahym etken jәne bilimimizdi ýiretken qúlymyzdy kezdestirdi. 66.Oghan Músa (gh.s.); "Men sen biletin bilimdi ýirenu ýshin, saghan eruime bola ma?"-dedi.  67. Ol; " Sen maghan erip jýruge shydamaysyng ghoy"-dedi. 68. «Syryn bilmeytin jaghdaylar kezdeskende sening sabyrlyq saqtaugha shydamyng jetpeydi»-dedi.  69.Músa (gh.s.) "Alla Taghala qalasa, men sabyrly bolarmyn. Sening isterine qarsy kelmeymin"-dedi. 70. Ol; "Eger maghan eretin bolsan, ózim aitpayynsha menen isting jayyn súrama"- dedi. 71. Sóitip ekeui birge jolgha shyghady. Kele jatyp ol bir kemeni tese bastaydy. Músa (gh.s.); "Kemedegilerdi sugha batyru ýshin testing be? Sen óte auyr qylmys jasadyn"- dedi. 72. Ol; "Menimen birge jýruge shydamyng jetpeydi- dep edim ghoy saghan"-dedi. 73.Músa (gh.s.); "Úmytqan nәrsemdi esepke almashy. Ol ýshin meni qolaysyz jaghdayda qaldyrmashy"-dedi. 74. Ekeui kele jatqanda  olargha bir úl bala kezdesedi. Ol balany óltiredi. Sol kezde Músa (gh.s.); "Sen jazyqsyz bireudi óltirdin. Óte auyr qylmys jasadyn"-deydi. 75. "Sen menimen birge jýruge shyday almaysyng -dep aittym ghoy!»- dedi. 76.Músa(gh.s.); "Eger búdan keyin senen bir nәrse súrasam meni ertpeuine bolady"-dedi. 77. Ekeui taghy birge jýrip, bir qalagha jetedi. Qala túrghyndarynan tamaq súrap edi, olar ekeuin qonaq etkileri kelmedi. Qalany aralap jýrip bir qúlayyn dep túrghan ýidi kórdi. Sosyn ony tirep jóndep qoyady. Músa (gh.s.); "Eger qalasan, sen búghan aqy alar edin"-deydi. 78. Ol; "Sen ekeumizding bólinetin kezimiz jetti. Men endi sening sabyrlyq etuge shydamyng jetpegen nәrselerding mәn-jayyn aitayyn"-dedi.  79. Búl keme tenizde kәsip isteytin kedeylerdiki bolatyn. Arghy bette barlyq býtin kemelerdi tartyp alatyn patsha bar. Sondyqtan men ony aqau jasap testim. 80. Ólgen balanyng әke-sheshesi mýminder edi. Ol óskende әke-sheshesin dinnen bezdirip, olargha qúlshylyq etkizbey, qarsy shyghatynyn sezip, sodan qoryqtym. 81.Rabbylary әlgi balanyng ornyna niyeti dúrys, meyirimdi, taza perzent beruin qaladym. 82.Al biz jóndegen ýy osy qaladaghy eki jetim balanyng ýii edi. Ol ýiding astynda ol ekeuine tiyesili qazyna bar edi. Olardyng әke-shesheleri jaqsy kisiden bolghandyqtan, Rabbyng ol ekeui er jetip, qazynalaryn ózderi tauyp aluyn qalady. Búl - Rabbynyng rahymy edi. Men búl isterdi ózdigimnen istegen joqpyn. Mine, osy sening sabyr saqtay almaghan súraqtarynnyng týsinigi. ("Kәhf" sýresi).

Endi osy ayattardy jazyp otyrghan Álippenning kirispesine endir.  Búl - menimen  Músa payghambar ekeumizding aramyzdaghy Qúranda keltirilgen әngime. Men - Jaratushynyng әmirimen  Ilim iyesi bolghandyqtan  ilimdi saghan osy ayattarmen týsindirgim kelip otyr.

Osy ýsh oqighanyng ishindegi әngimeni bala ólimine baylanysty oqighadan bastayyn. Ayatta Músa menimen kezdesken kezde, mening kele jatqan balany óltiruim turaly aitady. Sol kezde ol meni kózimen kórdi jәne bolghan jaytty  bildi. Endi osy oqighadan ghylym degen maghanany shygharalyq. Ol maghan qarsy súraq qoydy da, menen jauap súrady.

- Sen nege, ne ýshin óltirdin? - dedi. Ol birinshiden mening óltirgenimdi bilip qana qoysa, al endi ekinshide ol menen "Sen ne ýshin óltirdin?" dep saual qoydy. Búl orayda onda  qorqynysh ta, qyzyghushylyq ta boldy. Al osy eki dengey – bilu men anyqtau, ol  adam balasy men payghambarlargha berilgen dýniye. Onday bolsa myna dýniyening nemese oqighanyng neden payda  bolghanyn bildin, ony bilesin, búl – bilim. Búdan song kelesi satyda kózinmen kórgeninning qyzyghyp- ar jaq, ber jaghyn ashyp, sony qabyl etesin. Endi búl arada oqighany zertteu retinde ózine qabyl etesin. Bolghan nәrsening ekjey-tekjeyin kózben kórip, zertteu arqyly  qabyl etu búl – ghylym.  Osy eki dýnie - bilu men anyqtau, nemese bilim men ghylym  jer betindegi adamdargha, payghambarlargha berilgen. 

Maghan, Ghyzyrgha berilgeni, osy ekeuinen tys erekshelik, ol - Ilim.  Músa osy Ilimdi úqpady. Ony Jaratushynyng ózi bermese ol úgha almaytyn edi. Sebebi ol onyng kóz aldynda bolyp jatqan jaghdaygha sheshim aituda - ol Ilimge qatelesedi. Onyng oiynsha ol jerde men Ghyzyr - adam óltirgish, jauyz ghana  bolyp túramyn, tipti Qúdaygha qarsy, imansyzdyq  qimyl jasap túrghan bolyp túrmyn ghoy. Áriyne, ol - onyng oiynsha. Ghylymy týrde ol tek sony ghana aita alady. Ghylymy týr men tilde; "Búl adam naqaqtan adam óltirushi"- dep qana maghan anyqtama bere alady. Al Ghyzyrdyng ol balanyng nege óltirilgeni, ol adam ólimining ne ýshin qajeti bolghany, ol adamnyng ol jerde taghdyrynda ne degen jazu bar, Músagha ol jerde ol Ilim retinde berilgen joq. Men Allahtyng әmirimen erekshe Ilim iyesi retinde, ol balany aldyn-ala óltirilu kerek bolghan son, kókting bergen Ámirimen óltirdim. Sebebi ol; «myna jerde aghyp kele jatqan sudyng aldynda kedergisi bolmasyn»- dep alyp tastalynatyn zat tәrizdi bolghandyqtan, aldyn-ala onyng taghdyryn kórip túrghandyqtan jasaldy. Onday bolsa - Ilim degen, ghalym kórmeytin, kóre almaghan, ony ózi oilap dәleldey almaytyn tandaulylargha ghana berilgen  dýniye. Ghalymdar qansha jerden shulassa da, talassa da, ghylymy óz dәrejesinde ghana qalady. Ilim dәrejesi - ol óte biyik, ony Bilim men Ghylymgha qaraghanda, EREKShE dep aitady.

Al ekinshi oqigha janaghy bireuding ýiine qonghan kezde ýy iyesi as bermese de onyng ýiin jóndep ketuimiz. Sebebi ol jetimderding әke sheshesi o dýniyelik bolmay túrghanda jaqsy jandardan  edi. Ilimning terendigin osy jerde úghyp otyrsyng ba? Onyng әke sheshesining dúghasy ózderi tiri kezinde Alla Taghalagha jetken, olar qúlshylyq jasaghan. Onday bolsa ol - ilim.

Bizding «Qúdayy qonaqpyz» - dep kelgende as bermegen, eshtene kómek bermegen ýiding qorasyn jasap beruimiz, biraq ol adam bizge esh jaqsylyq jasamaghan jan bolghan son, ghylym týrinde maghan Músanyn;

- Seniki dúrys emes - sen ol júmysynnyng aqysyn al - deui ghylymy týrde ol dәlel. «Shynynda da sen qúlap túrghan bireuding dýniyesin jasadyn, aqysyz, endi sen sonyng aqysyn alsang bolady ghoy"- degeni ghylymnyng dәleli. Ilim dәlelinde onyng syry óte teren, onyng bayaghyda qaytys bolghan әke sheshesinin, Allahtan súraghan dúghasy qabyl bolyp, ol adamdardyng jaqsylyghy sondyq artyq bolghandyqtan, Jaratqan Yem olardyng eki balasyna, óte ýlken payda dayyndap berip jatyr. Búl - ilim.

 Ýshinshi oqigha - mening kemeni tesuim, Oghan; "Naqaq bireuding dýniyesin syndyrdyn"- dep Músanyng shyryldauy. Ol sol jerde dúrys shyryldap túr. Sebebi ol payghambarlyq dengeyde óz pikirin óte oryndy  aityp túr. Payghambar qansha jerden payghambar bolsa da, ol ózi biletin ghylym dengeyinde qalady. Naqty Allahtyng bilimin, Allahtyng bergenin alyp, ghylymy týrde dәleldegenderdi payghambarlar deydi. Oraza ústau kerektigin ol Allahtyng aitqanymen oryndauda. Onyng arghy jaghynda ne túrghanyn qúlshylyq  dep qana biledi. Al oraza ústanudyng arghy jaghyn Ghyzyr basqasha kóredi. Ony ol Ilim kózimen kóredi.  Al endi Músa ilimdi úqpady. Ony Alla bermese ol úgha almaytyn edi. Sebebi ol onyng kóz aldynda bolyp jatqan jaghdayda ol - ilimge qatelesedi. Onyng oiynsha men Ghyzyr adam óltirgish bolyp túramyn. Qúdaygha qarsy qimyl jasap otyrghan bolyp túrmyn.  Áriyne, ol - onyng oiynsha. Ghylymy týrde ol tek sony ghana aita alady. Ghylymy týr men tilde. "Búl adam naqaqtan adam óltirushi"- dep qana maghan anyqtama bere alady. Al onyng ishindegi, ol balanyng nege óltirilgeni, ol adam ólimining ne ýshin qajeti bolghany, ol adamnyng ol jerde taghdyrynda ne degen jazu bar, Músagha ol jóninde ilim retinde berilmedi. Odan әri ýsh jaghdaygha da shydamsyzdyq tanytqan payghambardyng denesi shyday almay, óz oiynan bas tartatyndyghyn moyyndady. Ol sol payghambarlyghynda, sol Allahtyng ghylym dәrejesin jetkizumen, sonymen shektelip qaldy.

Qaytalayyn, basy «janymdaghy adammen, 100 kýn jýrsem de, qaytsem de men, eki tenizding qosylghan jerine baram»- dep aitqany Músanyn. Ol aitaryn aityp alyp, shydamsyzdyq tanytty, «Alla búiyrtsa»- dep te aitqan joq, «100 kýn jýrsem de»- dedi. Sóitedi de tura sol jerge barghan kezde balyqqa jan bitip, sol jerge jetkende ol balaq sugha aghyp ketedi. Onday bolsa Allah ony alyp bardy degen sóz. Sóitip ol Allahtan súraghan armanyna jetip, Ghyzyrmen kezdesti. Negizinde payghambarlardyng ishinde naqty Allahpen kezdesu qaqynda Qúrangha týsken osy payghambar ghana. Áriyne, basqalary da kezdesken. Biraq olardyng sózderi Qúrangha týspegen. Múny týsiru sebebinde, Allahtyng saghan  ýsh mәselede, saghan, sening taghdyryna, jauap beretin sózine, osy tórt ayat qyzmet etedi. Ghalymdar din mәselesinde senen artyq biledi. Bir qyzyq-keremeti - sen diny túrghyda ózine berilgen qasiyetpen ony ilim jaghynan kóre bilesin.

Mynany bilip al, osydan keyin sen  «myna adam kinәli, kýnәhar» - dep aita alasyng ba? Ony Alladan basqa eshkim bilmeydi. Sen ghylym dengeyinde ghana kórip bilesin, sondyqtan  bireudi kýnәqar dep aitugha sening eshuaqytta qaqyng bolmaydy. Sebebi, sóite túryp,  ol adam mýmkin, Allahtyng әmirin oryndap jýrgen shyghar. Sol sebepti de Jaratqan Yem, ayattarda aitady, «ol adamdy kýnәhar dep kýnәlaugha bolmaydy». Ghalymdargha aitatyn sózing mynau; Allah Taghala bizge, saghan, maghan Qúrandy bergen kezde,  aq pen qarany sheship ýiren dep aitqan, búl bizge bergen ghylym - din ghylymy. Al múnyng artyndaghy ilim, tandaulylargha berilgen. Ol payghambarlardyng kóbine berilmegen, әuliyeler sol ilim jaghynan erekshe ilim alghannan  keyin baryp ghalymdyqtan ótip, әuliyelikke kóshken. Áulie - bar.  Áuliyede biyik dengey bar. Áuliyelerdegi sol biyik dengey biraq erekshe  ilim alghan Ghyzyrdyng ilimine para-par bolyp jetpeydi. Ghyzyrdyng alghan erekshe ilimine jetpeydi! Allah Taghala tútas ilimdi Ghyzyrgha bergendikten, sol ras bolghandyqtan, bizde әuliyeler damyghan. Sebebi olar kózben kórgen ghylymy dәlelding artyn ilimy erekshe dәlelde kórgender. Áuliyeler - kózben kórgen ghylymy dәlelding artyn ilimy erekshe dәlelde kóre biletinder! Biz qara dep kórgendi olar aq dep jetkize bilgender. Biz aq dep kórgendi olar qara dep jetkize bilgender. Osylardy ilim iyeleri dep aitady.

Osy  eki auyz sózdi aita bilseng saghan jetedi. Ári ózinning myiynda da qalady, esinde de qalady, oilanatyn týgi joq. Ghalymdar saghan sóileymin degende, aldymen  ayat aitylady, ә dep әngime bastaghanda Músa aitylady, sebebi ol saghan "dәlel qanday?"- dese, sen payghambar Músa jayly aitasyn.  Paghambarlyqtyng óte ýlken dengey ekenin sol zamanda-aq bәri bilgen, biraq  ol kezde әuliyelik sonshalyqty damymaghan bolatyn.

Men qazir búl mәseleni nege qozghap jatyrmyn, әdeyi Allahtan súrap nege saghan keldim? Óitkeni, sen Allahpen sóilesuinde kýlli súraqty ilimnen bastadyn. Al men seni aldyn-ala dayyndap ketudemin. Endigi jerde osy ilimmen sen baratyn ýlken ortada bәri belgili ghalymdar bolady, sol kezde sen saspay óte tereng sabyrlyqpen osyny mysalgha keltir. Osyny mysalgha keltirgende ghana olar senimen shatysa almaydy.  Sening sýienetin, aitatyn dúghang tek osy Allahtyng sózi, osy dәlelmen  ghana sen shyghasyn.

Keshegi kýni Siz Allahqa; "Alla sening berip jatqan asyl aq jolynda, qyzmetinde, sening auzynnan shyqqan dualardy oryndauda maghan kómegindi ber, taza otyryp bir qalypty osy berip jatqan dýniyendi qabyl alayyn"- dep Ghayypqa Hatpen niyet aitqan ekensin. Allah Taghalanyng búlay shynayy ózimen sóileskenderge sheksiz meyirimi ýstem týsedi. Sol arada Jaratqan IYemning saghan bergen batasymen Allah Taghalam ilimning ereksheligin maghan da ýiretken. Osy jolda, osy baghytta Ghayypta qanshama kitaptar bar, sonyng bireuin saghan «11 kitap»- dep súrap algham, ýsh-tórteuin Qúday qalasa tayau arada qabyl etetin bolasyn. "Basqasy osy jobada qalyp qalmay ma?"- dep men býgin Ámirden súradym. Alla búiyrsa «osy jobanyn  toghyzynshysynda qalaghan kitabyndy beredi»- dep úryqsat berdi. Sol quanyshty habardy aitugha da jettim.

Mine, Ghyzyrdyng ilim jayly  maghan jetkizgen әngimesi. Endi osy jerde bәrimizge esimi etene jaqyn, Yәssauiyge amantyn jetkizuge kelgende ózimen birge Islam dini tarqaghan jerden 718 kitap kóterip kelgen («Shәsim nemese jylan terisine jazylghan diniy jylnama» kitabynan. 9- bet. «Ýsh qiyan baspasy, 2015 jyl.)  ARYSTANBAB SAHABANYNG maghan oqytqan ilim kitabynan myna bir ýzindini keltirgim kelip otyr;

«Ilim jeti týrde keledi; birinshi týri, ol sol ilimdi alyp tuylghan bolyp tuylasyn, Ol Allahtyng әmirimen. Ekinshi, sen ózing izdenu arqyly súraytyn ilim, Alladan jalbarynyp súraghanda beretin ilim, ýshinshi, Allah ózi tandaulylaryna adam arqyly, perishte arqyly, jan-januarlar arqyly, týster arqyly, jiberetin ilim, tórtinshi, toltyru ilimi, sen sóilep aitqan sayyn oryny keltirilip otyratyn ilim. Sen osydan óttin. Besinshi, Naqty uayymda otyrsyng sen, «qalay otyrmyn?»- dep oilaysyn. Sen Allahtan súradyn, Allah tike saghan aityp jatyr. Allah qashanda ýlgeredi ilimin berip senderge, ýlgirip jatady, ýlgirtedi, ýlgirtip ayaghyna aparady. Odan keyingi altynshy, ilim ol ótedi, ruhtar qonghan kezde, ruhtandyrghan kezde, sen basqa ilimdini ruhtandyrghan kezde ol saghan qaptalady.  Jetinshi ózing ruhqa ainalyp baryp, Kitap oqyp kelesin. Múny TANG BILIMI bilimi tarmaqtary deydi, balam.

Endi osy jeteuining qaysysyn sen iygerip jatyrsyn. Allah qaysysyn saghan iygertip jatyr,  ony ózing ilim Kitaptaryn jaza bastaghanda kóresin. Olay bolsa sen ilimde otyr ekensin. Allah býtin bәrin qamtyp jibertui de mýmkin ózining qúdiretimen, ya bolmasa ainaldyrghan eki-ýsheuimen-aq ilimdi kóterip jiberui mýmkin. Keyinirekte mynaday qasiyetti kýsheytip, jogharygha shaqyrtuy da mýmkin. Ruhyndy tazartqan sayyn, sening ruhyng tazarghan kezde ghana, óte biyik dengeyde tazarghan kezde ghana sen joghary úshyp kete alasyn. Ol ýshin sýre býtin bitip, Allah saghan úryqsat berui kerek. Allahtyng úryqsaty, Allahtyng әmirin oryndauynda ghana jýktelinip otyrady. Sen oryndap qana, moyyndap qana ótesing ol jaqqa, Allah tapsyrumen ghana seni synap otyrady. Sondyqtan Qúran jolynda mening saghan aitarym, as ta kóp atanuym da, mening jolda jýruim de, men tek oryndaumen jәne moyyndaumen ghana kókke ketkenimdi saghan aitamyn. Osy jóninde oilan.

Áli sýireydi, әli Allah aitady, әli Allah seni ilimge keltiredi. Ilim aluyng ýshin Tәnirim seni janyna shaqyrady. Oghangha deyin ilim jolyna salady. Sol ilim jolymen seni kókke aparady. Ilim alatyndar taquadan da biyik bolyp ketedi. Qazir taquanyng da, sahabanyng da, mýminderding de qasiyetin saghan tarqatady Allah. Nәpsing kýsheyip ketse sony syidyra almay qaluyng da mýmkin. Óz-ózindi naqty ústay alatyn, Allahtyng әmirine kóne alatyn jaghdayyna sengen jaghdayda ghana sen osyny iske asyrasyn. Saghan kelip jatqan ruhtardyng bәri osy qalypty týgel alyp shyqqandar, sóitip bastaghandar, sóitip shegine jetkender. Olar bireudi syiqyrlap óte salghan joq, olar tyrysyp, ózining shyqqan bolmysyn moyyndaghannan keyin ghana sol jolda boldy. Adam Ata da sonday ilimmen payda bolghandyqtan núrlanyp túrghan. Múnyng bәri – núr, bәri bir-aq – núr. Allahtyng ózining ólshep, qiyp, kestelep bergen dýniyesi. 

Mynau Ghyzyrdyng maghan Almatydaghy Islam uniyversiyteti sheyhimen kezdesuge bararda aldyn-ala jetkizgen әngimesinen ýzindi.

«... Eki kýn kóleminde, býgin be, erteng be, sende osynday erekshe bir kezdesu bolady. Endi soghan berer qosylym, Jәbireyilding saghan beretin kómeginde, Allah Taghalamnyng aituynda, olarmen sóileskende sening boyynda sony aityp otyrghan kezde, ghylymdarlyq emes, ilimdarlyq boluy kerek. Sebebi sen olardy ghylymy kózben kórmeuing kerek. Búl saghan Jәbireyil perishtening berip jatqan kómegi. Sen olargha  ghalym retinde barmauyng kerek. Ghalym retinde baratyn bolsang ekeuing tenesip qalasyn. Búl birinshiden bolsa, ekinshiden sen ghalym bolyp ta  bara almaysyn, sebebi sen arab tilinde jetik bilmeysin, endi sen barsang ilim iyesi  retinde barasyn. Al endi ghalym men ilimdining aiyrmashylyghy - ghalymdarda sabyrsyzdyq bar. Olarda - sabyrsyzdyq, tәkapparlyq, menmendik bar. Sebebi ibilisting shyqqan shegi ghalymdardy búza alady. Ilimdilerdi olar búza almaydy, mýminderdi búza almaydy, taqualardy búza almaydy. Ghalymdardy olar ketire alady. Sebebi ghalymdar ekjey-tekjeyin bilu mәselesinde olar menmensip ketui mýmkin. Al taqua men mýminge ekjey-tekjeyding qajeti joq. Olar Allahty bar dep qabyl ala salghandar. Qorqatyndar, barynsha oryndaugha tyrysatyndar, eshtene súramay jýretinder. Onday bolsa sen olargha taqua kózben de qarauyng kerek, mýmin kózben qarauyng kerek, ekinshi kóz, ýshinshi kózinde de ilim kózimen qarauy kerek.

Jәbireyil ghaleyhissalamnyng aituyna qaraghanda sen ilim kózimen qaray alasyn. Ghúlamalargha barghanda sening olargha ilim kózimen qarauyn, sening oilap otyrghan kezdegi sabyrlyghyng turaly. Olar a degende seni qabyl alar mәselesinde, kóldeneng perde túrady. Sol perdeni sen kórip túruyng kerek. Kórgende ol qolmen ashatyn perde emes. Jýrektegini sen bilip, qazir anau ne aitatynyn angharyp túruyn. Sen angharasyng qay kezde, sen ilimdarlyqpen, yә taqualyqpen, yә mýmindikpen anqayghan bala minezinmen otyryp tyndaumen ghana. «Qabyl aldym»- dep, oghan "men saghan razymyn"- dep. Sebebi ol Allahtyng qazynasyn aituda.

Jәbireyil saghan ýnemi ne deydi, "ashulansang da rizamyn"- deydi. Sebebi sening auzynnan qazynadan sóz shyghuda. Múny búrmalap jatsang da, sen Tәnirimning sózin aityp jatyrsyn. Sebebi sening janynda Allah túr. Sol sebepti biz saghan qatty aitpaymyz. «Alla razy bolsyn»- deytinimiz Allah otyrady qasynda. Sen de Jәbireyil siyaqty basqa adammen sóileskende, ony qoshtauynda, qúptauynda ghana útasyn. Dinde qarsylyspaydy. Dinde qoshtaydy, qol ústasady, birigedi. Sonda ol seni qabyl etip tyndaydy. Onday bolsa sen qolyndy salyp, onymen qol ústasyp, ústanu, dindi, ghylymdy, ilimmen jalghauda  dәnekerlik qyzmetin jasaysyn. 

Ghylymgha qaraghanda  ilim mәselesi ol sheksiz, ghylym mәselesinde dengey bar, bilim mәselesinde de dengey bar. Ony sen óz auzynnan úlyqtaghaysyn. Sebebi basqalarmen sóileskende olarda ilimdik  dengey joq. Sol sebepti de qanday súraq bolsa da, «men sol siz qabyl altynday jaghdayda, týsindirip bere alamyn»- de. Búl auqymdy kelgen jospar, Qúrangha  tabynyp, Allahqa tabynyp, Qúrannyng sózin jattap qana emes, sony býtin kiyip qabyl etu mәselesinde bergen ilim.

Mine, Ghyzyrdyng osy әngimesinen bayqaghan bolarsyzdar, Alla Taghalamnan tikeden-tik men qabyldap alyp jaryqqa shygharghan «Allahtyng maghan ayany» («Qazyghúrt» baspasy, 2015 j.) atty kitaptaghy Qúrannyng 114 sýresining tәpsirin maghan deldalsyz týsirumen birge,  sol Ilimdi ýiretude Jәbireyil ghaleyhissalam perishte men Ghyzyr ghaleyhissallam qatar ústazdyq etti.

Qúranda «Jәbireyilding ilimi, Ghyzyrdyng ilimi» degen sóz úshyraspaydy, búl orayda din ghúlamalary da eshtene aita bermeydi, al maghan sabaq retinde osy qasiyet iyeleri Allanyng әmirimen jeke-jeke ózderining «Ilim kitaptaryn» týsirdi. Ol «Jәbireyilding ilimi», «Ghyzyrdyng ilimi» degen atpen kólemdi-kólemdi kitap bolyp baspagha jeke dayyndaluda. Búghan qosymsha Ghyzyrdyng jerdegi bolghan anyz әngimeleri men ózining basynan ótkergen әngimeleri de jeke kitap bolyp Ghayyptan jetti. Ol da jeke-jeke kitap bolyp óndiriske әzirlenude.

Osy jerde «búl qalay keledi, siz qalay qabyldaysyz?» - degen  súraqtar tuatyny beseneden belgili. Biraq auyz tújyrym-jauap;

– Maghan ol ayan bolyp keldi. Aytylu arqyly, týs arqyly, túrghyzyp alyp sóilesu arqyly, Qúran ashtyryp ayatpen sólesu arqyly, kәdimgidey otyrghyzyp qoyyp ózimdi tergeu arqyly, esep súrau arqyly. Sonday týrli jaghdaylarda men osyny qalypqa keltirdim. Allah maghan sansyz amaldardy kórsetti. Sosyn ghana men ilimining bar ekendigin tolyq moyyndadym.

Maghan Jәbireyilding aitqany bar;

«... Keybireuler sening sózine oray «Ony bizge shaytan aitady, jyn aitady"- degen mәseleni qozghaydy, olargha ait;  Adam balasyn jyn da, shaytan da kórip túrady. Ony adamdar kórmeydi. Olar jýregimizding qobaljuyna jaqyn túrady. Biz qobaljy bastasaq olar, janymyzgha jedel kele alady. Sebebi olar bizdi anduda.   

Allah Taghalam jeti kókti jaratqan kezde, Jer men kókti shaqyryp alghan kezde, ekeui  Allahtyng aldyna qorqyp keldi. Sebebi sol kezde Allah shyraq júldyzdardy jaratty. Egerde jer betinde shaytandar men ibilis jýrmese, sony atatyn shyraqtardyn  keregi ne edi Allahqa?  Ghayyptaghy kitaptardy Allah sóitip saqtatqan joq pa? Sebebi Qúran bizge Ghayyptan keldi ghoy, sol jaqtaghy kitaphanadaghy Allahtyng sózi ghoy búl. Allah Qúrandy ózi saqtaghandyqtan, ony eshkim búza almaydy. Qúran tilinde sóileytin jyn bolsa mýmkin sóileydi,  ilimdi jaqsy biletin ghalymdar da. Biraq olar ony taqualyqpen ústanbaytyndar. Olar әriyne sóileui mýmkin. Sebebi, ibilis te, shaytan da bilim alghan. Al ilim - olargha darytylmaghan. Allah olargha bermeydi. Sondyqtan men múny qate dep anyghyn aita alamyn. Saghan jyn kelip sybyrlap aitatynday men alghan Ghayyptaghy kitap, adamdy Qúrangha bas iydirtip jibermese, eniretip Allahtan keshirim súratpasa, keri qaytarmaydy. Naqty sengen taqua men naqty sengen mýminge olar jolay almaydy, jaqynday almaydy. Óitkeni naqty taqua men naqty mýmindi Allah olardy Qúran siyaqty saqtaydy.

Al endi kishkene ghana senbegen adamnyng jýregine ol  kirip ketedi. Ol mening sózim emes, Allahtyng sózi. Sebebi ayatta osylay aitylghan dúghalar bar»- dedi.

Endi mening bir aitatynym, sizder mening taqualyghym, onyng qanday dәrejede ekendigi, bolmasa jalpy  taquasyng ba, seniming qalay?- dep súraytyn súraqtarynyz turaly. Búghan jauap búl birtindep kele jatqan dýniye, mening senimimdi kýsheytui. Sonsha jyl uaqytymnyng ótip ketkenine  ókinemin. Búl Tәnirimning qalauy bolgha son, sausaqpen sanaytyn aida, tórimnen kórim jaqyn túrghanda, moyyndatqan Allama razymyn.

Búl  diny jobada, mening úsynghan kitaptarymda, onyng basy da, ayaghy da, Allahtan kelgenin dәleldep otyratyn әngimeler jetkilikti.

Osy ilimdi ala otyryp men ruhtyng ne ekenin úqtym. Allahtyng aitatyn ayattaghy sózi; "Kim kelse de, ey Múhammed, ony sen tazart, niyet etip kelgen bolsa"- deuindegi tazartu sózin endi týsindim. Tazartu, arshu men myndap oqityn ayattardyng janynda qaytalap oqityn dúghalardyng janynda, myndap «Fatiha» oqityn bolsa, sonyng san esesi,  bir oqyghan sýremen tepe-teng týsetindigin anghardym.  «Fatihany» oqyp jyghylghannyng artyqshylyghyn úqtym. Búnyng maghan jenildigin Allah týsindirdi. Sebebi men qanday moldalargha jýginsem de,  ghalymdarmen sóilessem de, olar maghan sol Allah aitqan sózdi rettep, ne aitqysy kelip túrghanyn, ne aitqanyn,  ózining ghylmy dengeyinde ghana jetkizdi. Al ilimy dengeyde men ony týsinbegendikten, Qúrandy ghana solardan súraytynmyn. Al endi ilim dәrejesinde maghan týsindirgende men kýlli úrpaghyma da, kýlli músylmandargha da, Qúran bizding taghdyr ekendigin, rasynda da  jogharghydan kelgen kitap Qúranmen jalghas ekendigin, onday bolsa Qúrandy oqy otyryp sen Allahtan súrap óz taghdyryndy ózgerte alatyndyghyng mәselesinde -ilim betin ashu arqyly Allah maghan ýiretti.  Ol uaqighalar joghary jaqta jazylghandyqtan toqtausyz maghan aityldy.

Men ózim, arab tilin oqy almaymyn, men jattaghandy da eske ala-almaymyn.  Biraq Allahtyng qúdireti sonshalyq maghan Ghayyp ilimi arqyly qatty sýisindirumen әr ayatqa basymdy úrghyzdy. Ár dýniyege jýregimdi qosty. Basqan topyraghym pen odan úshqan tastyng ózi de "Allah qarap túr"- dep aitatyndyghyn qabyl aldym. Búryn "Kýre tamyrdan jaqynmyn"- degen ayatty oqy jýrsem de mәn bermeytinmin, endi «jaqyn»- dese «jaqyn»- deymin, onyng qanday jaqyndyghyn sol berilgen, sol kelgen ilimmen ghana qabyl aldym. Onday bolsa mening dәrejem ghylymdyqty qabyl etpeydi eken, aq pen qarany men  Qúrannan kórdim, menin  denem jәne ózim de jazatyn bolghandyqtan, Allah meni osylay jaratqandyqtan, men Allahtan artyq súrap jýrgen shygharmyn, sol sebepti de Alla maghan, osyny jiberdi. Sansyz perdesimen sóilesse de Qúdaydyng ózi biledi, janymda otyryp sóilesse de Allahtyng ózi biledi. Biraq mening aldyma shynymen-aq Allahpen sóilesu mәselesi qoyylyp, Tәnirim maghan osyny jik-jiktep, bir taldap, әr ayatty týsindirgendikten, men osyny qabyl aldym.

Bir shamaly sheginis, kózimiz kórip, soghan kóz júmyp qarap jatqan taghdyrlar bar ghoy. Naghyz dozaq otyna janatyn óz balasyn ózi óltirip jatqan, zinalyq jasap jatqan, odan da basqa sanasang san jetpeytin talay kýnәlar bizding kózimizshe jasalyp jatyr. Onday bolsa ertengi barar dozaqtyng ishinde qazir otyryp solardy kórudeude solar bizge júqpauda dep kim aita alady? Bәrimizge ol júghyp jatqan joq pa?  Bәrimizge ol júghuda. Sen kórgenindi jasamaghanmen sening balang bar yqylasymen soghan әuestenude. Tipti saghan kórsetpey kózdi ala bere komputerden ony qyzyghyp kórude. Osyny kórgender Qúran túrsa da « anau adam óltirse de bayyp jatyr ghoy, anau bireuden tartyp alyp kólik minip jýr ghoy, anau anaghan ýstemdik jasap jatyr ghoy...»- dep olar osy jalghan dýniyede-aq dozaqtyng ishine kirip ketip jatyr. Óitip sóileytinderi bizde osy mәseleni Qúrannan balalar oqyp jatqan joq. Sondyqtan búl mәseleni Maghan Allah jazu ýshin berip jatyr der edim.  

Men oqyrmandargha Ghayyptan qabyldap úsynghan «Allahtyng maghan ayany» atty kitap Qúran emes, biraq Qúrandaghy osynday mәselelerge jaqyn. Kitapqa seniming bolmasa kelisip otyryp birge oqiyq. Ózgertetin jeri bolsa Allah maghan ayanyn beredi. Ózgertpeytin jeri bolsa sol qalpy qalady. Tipti Qúrandy da ózgertuge Allahtyng ózining qaqysy bar. Ayattardy da ózgertip jiberuge Allahtyng qaqysy bar ghoy. Basqamyzdyng qaqymyz joq. «Tyndap, osy kýide qatyp qal»- dep eshkimge aitpaymyn. Óitkeni men bilmeymin, Allah mýmkin múny taghy ózgertip jiberetin shyghar. Biraq mening sizderge aitpaghym osy  mәselede birge bolayyq. Birge bolyp qol ústasyp, aqyldasyp, shynymen-aq aqyryn birge kóreyik. Bizding eki elding basyn qosqannan basqa, dinimizdi terendetip, úrpaghymyzdy aman saqtap qalghannan basqa oiymyz joq. Biz múnda "patshagha qarsy shyq"- dep ýgittep jatqan joqpyz. Patshany qanday bolsa da biz ony ghylym týrinde ghana kóremiz, ilim týrinde bayqap otyrghan joqpyz, mýmkin de onyng arqalap otyrghan júmysy ilim týrinde paydaly shyghar, biz bilmeymiz".  Al endi búl oqulyq bolyp shyghatyn bolsa, mektepterdi osy әngime din retinde aralaytyn bolsa, әr bala imany qylyqqa kelgen kezde, Qúdaydan qorqatyn bolady.

Men ilimnen bilim alghaly  ana ziratta jatqan әuliyeni «Ol -әuliye»- dep moyyndadym. Ol maghan dәneker bola almasa da, ol sol kezde dәneker bolghanyn dәleldep jatqan adam. Men ony kóre almasam da, ol mening dúghamdy estiytin adam. Men jay adam, jalang ayaq adam, býgin patshagha baram dep tikeden-tik sóiley almaytyn adam bolghandyqtan, mening kýshim jazugha týsedi de, sol patsha sarayynyng eng tabanynda túrghan kómekshisimen ghana sóilese alamyn. Men oghan "patshagha baruym kerek edi"- dep aita alamyn. Áriyne, ol kómekshi mening ol patshagha bara almaytyndyghymdy biledi. Sol siyaqty da, biraq sol kómekshi "myna adam qayta-qayta kelip jatyr"-dep patshagha aita alady. Sosyn patsha oilanady... Sol siyaqty men  de  Allah Taghalagha  jetken kezde solay jettim.

Men alghash әuliyelerdi araladym, solargha baryp dúgha qyldym, olardan men  eshtene súramadym, qayta solar ýshin Alladan tilek tiledim. Biraq ta olar da sol men tilegen dýniyeni Qúdaygha  jetkizgenine kәmil senemin. Sebebi "Shyn Allany sýigen qúldar, ólmeydi"- dep Allah  aitqan. Sóitip otyryp men patshanyng eng tabanynda túrghan adam arqyly patshagha jetkendey boldym, Allahtan súraghan súraghyma jauap aldym.

Mening jazghanym, búl kelgen dýniyeni men Allahtan súragham, «Qúrandy týsinbedim»- dep. On adammen Qúran turaly әngimelesip otyrsam, olar da  «Qúrandy týsinbedik»- dep aitatyndyqtan, ózim de týsinbeytindigimnen, sonyng arghy tegin úqpaytyndyghymnan, bir ainalyp kelip moldalardan súraytyndyghymnan sharshadym. Sóittim de jylap bir kýni Allagha;  «Alla Taghalam- dep jyladym, men tozyp kettim, mening myiymda qalmaydy sening ayattaryn, sen aitqan sózde «aq pen qarany bil»- deysin, maghan bәri qara, bәri aq siyqty kórinedi Qúdayym, búl qay mәselede aitylghanyn maghana jetkizshi» - dep súradym. Sodan bir kýni meni oyatty...

Qazir mende úiqy joq, ólsem de osy jolda óletinime razymyn. Ekinshiden úrpaghymnyng betin búrdym, ózimning osy jasyma deyin úqpaghanymdy úghyp balalaryma toqtau aittym. Olar qorqa bastady. Sebebi Allah aitqan kóp әngimeni olargha oqyp berdim.

Osy kitaptar shyqqaly  "Saghan kitaptar qalay keledi?"- degen súraqtar qoyyluda. Maghan kitaptar toqtausyz keletindigi sonshalyq jazyp ýlgirmey jatyrmyn. Aytyp otyrghanda qatty tolqimyn, kózimnen jas aghady, enirep jylaymyn, aityp jatqan kezdede Ghayyp ózinen-ózi meni qysady, kóz aldymda bolyp jatqan dýnie qazirgi bolyp jatqanday ótedi. Onday bolsa búl - tiri sóz. Tipti bilimsiz, kitap betin ashpaghan, oqymaghan adamnyng ózine oqyp bergende oilanyp qalady.

Ghayyp kitaby myigha  qúiylady, naqty isinde qaptalady, sosyn otyryp ta, túryp ta mayday shayqaugha tura keledi. Mayyn alyp auzyna sala beresin. Ghúlama bolsyn, kim bolsyn, qanday ghúlama bolsa da kitapty osylay alady, toqtatpay alady. Osy júmysty qolgha alghaly búryn ózim bilmeytin, dinnen habary joq birneshe ayanshylar meni izdep keldi. Olar Qúrandy jatqa bilip otyrghan diny adamdar emes, olar menen әrmen, әli bir ayattyng atyn esine saqtamaghan adamdar boldy. Sýrening sanyn da bilmey kelgender boldy, solar maghan Qúrannan sýre týsirip berdi, týsirip otryp ózderi de qayran qaldy. Búl - Allahtyng qúdireti, búl Allahtyng ózining sóileui. Búl kisige bergeni emes, Allahtyng ózi aituy, óitkeni bәri Allahtiki bolghandyqtan, osy mәseleni aldygha  qoyyp otyr.

Ghyzyr әngimesining sony mynanday boldy;

Súraghandargha Ghayyptan ózine týsken jobalardy kórset. Jogharydan bergen jobalardyng bar ekendigin, jobalar osynday dýnie beretindigin ait. Búl jobalar qay jaqqa aparatyndyghyn, ol tek qana Allahqa qúlshylyq pen boyyndy tazartuda ekendigin jetkiz. Jer jýzine, kýlli jer betine tazartu mәselesi kelip jatqandyghyn dәlelde. Alla Taghalam, Tәnirim arqyly bilim alyndar dep aitqan. Sizding eldegi kóptegen ghúlama ilimdiler 1937-1939 jyldary qyryp tastalyndy.

Búl habardy Jәbireyil aityp jatyr maghan. Negizi bir ainalyp kelgende әriden oilaghan dúshpandar  memleketting tamyryn din ýshin kesken. Endi býgin sony iske asyrghandar «alghy shepke shyqtyq»- dep bas kiyimin joghary  laqtyryp  quanuda. Biraq Allahtan kómek kelip otyr ghoy. Týsetin 200 kitaptyng ishinen 20 kitap dýr silkindirip tәrbiyege qúral bolady. Qalghandary ómir sýru mәselesin kórsetip otyrady. Sonyng - Atasy da  Anasy da - Allah sózi Qúran bolady. Bir ainalyp kelgende, Qúrandy oqy bastaghanda, osy mәseleni qozghap jatyr eken-au degen, oqyluy onay, qabyl alyp týsinuge onay, este saqtap qalugha onay Tiri sózben kelgen dýnie Allahtyng bizge bergen - núry. Sening halqyna kóru, sezu, bilu, erekshe daryghan. Arqannan kórip túru daryghandyqtan, kórip túru sýiegimizde ol bar. Arabtargha sauda daryghan halyq bolsa, qazaqqa aldyn-ala bilip túru Allahtan daryghan qasiyet bolghandyqtan búl kitaptar bizge týse alady dep aitarsyn. Alla razy bolsyn.

Ángimeni býginde elimizde joghary oqu oryndary ýshin oqulyq kitap bolyp baspadan shyqqan  búlaqtardaghy birsypyra ilim iyelerining ilim turaly pikirlerine audarghym kelip otyr.

Ál Farabiy; «Esinde bolsyn  dýniyede substansiya men aksiydensiyadan jәne olardy Jaratushy mәngilik Jardan basqa eshnәrse joq». «Búl ghylym jaratylystanu ghylymynyng óresine syimaydy. Ony «metafizika» nemese «akaiyd» (Qúday tanu) ghylymy dep ataydy. Búl ghylym barlyq ghylymdardyng basy men sony bolyp tabylady, odan keyin zertteulerding esh maghanasy joq. Barlyq zertteulerding týpki maqsaty men taghat tabatyn jeter shegi de osy ghylym». («Ghylymdardyng shyghu tegi» traktaty)

Ilimshi Bәkir ghúlama ibn Rushdtyn; «Ayan arqyly belgili bolghan ilim men filosofiyalyq payymdaular arqyly alynghan bilim sәikes kele me?»- degen súraghyna Ol; «Álemning sheksiz substansiyalaryn tanuda kәdimgi bilimder dәrmensiz, ol tek mistikterding qolynan keletin is» -dep jauap bergen.   

Adam sanasynyng bastauyn izdegen ghúlama Ibn Araby - Haq taghala men pendeni bólip qarastyryp, mynaday tújyrym aitypty. “...Kәmil adam qúdireti - Qúdaydyng kólenkesi nemese absolutti mәndegi keremetting qysqasha shaghyn kórinisi. Adam eshqashan Qúdaydyng qasiyetterine ie bolmaq emes. Haqtyng bilimi – mәngilik, al adamnyng bilimi payda bolghan. Jasalushyda jasau qúdireti bolmaydy. Kimde jýrek bolsa soghan ósiyet, kimde aqyl bolsa emes. Sen Allagha ony kórip túrghanday qúlshylyq jasa. Jaratqannyng mәnin payghambarlar men sopylar arasynan shyqqan teologtardan ózge eshbir ghalymdar bilgen emes. Teoriyashyldyq ony eshuaqytta asha almaydy, ol joldaghylar qashan da aidalagha laghyp ketedi...”.

Osy kitapta Ál Ghazaly mynaday tújyrym aitypty; “...men filosoftardyng birneshe paragha, al olardyng ghylymy – birneshe satylargha bólinetinin kórdim. Biraq, ol tolyp jatqan paralardyng qaysysyna jatpasyn olardyng kóneleri men óte kónelerining jәne keyingileri men ertedegilerining arasynda birining shyndyqqa juyq, ekinshisining qashyq boluy maghanasynda úly alshaqtyq jatqanymen, barlyq filosoftarda sózsiz bir ghana tanba – senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy jatyr” (“Falsafa tarihy” 131 bet).

Osy jerde fәlsafa tarihy men oghan beriler tújyrymgha az-kem oy jýgirtsek.

Erte ghasyrda óz órisin ken  auqymda jayghan grek filasofiyasy orta ghasyrda kýiregeni tarihtan mәlim. Grekter óz qaznalaryna ózderi iyelik ete almay qaldy... Órkeniyet - múraghatqa ainaldy... Mine, osy kezde tarih sahnasyna, sol múraghatqa ketken grek filosofiyasyn janasha tiriltip, músylman nemese naqtysy Islam órkeniyeti qadam basty.

Fәlsafa - antikalyq filosofiyany arab tilinde ómirge kelgen Islamdyq dýniyetanym negizinde janasha janghyrtyp, «Aristotelidi qayta tanu» sabaghyn ómirge әkeldi. Onyng ilimi renessanstyq dengeyge kóterildi. Fәlsafanyng da, filosofiyanyng da ortaq tiregi bolghan ghúlamalar enbekteri eng aldymen týgeldey arab tiline audaryldy. Audarmashy ghúlamalar  sol kezde Aristotelidi Islamdyq negizde týsindiruge den qoydy. Óitkeni osy kezde Ghayyptan – ilim, erekshe ghylym retinde tirshiliktegi alghashqy óz qadamyn basty. Sol kezde búl tosyn ilimge qarsy kelushiler de, qabyldamaushylar da boldy jәne osy bir aralyq sәtti ontayly paydalanyp,  býgingi Foma Akvinskiylerden bastau alghan Batys Evropa filosofiyasy, osy audarmalar negizinde jasalghan fәlsafadan jana evropalyq oilau mәdeniyeti filosofiyasyn qalyptastyrdy.

Tarih mynany aitady, 1920 jyly Parijde Aristoteli múrasyn zertteu, anyghyn aitsaq, ony Islam fәlsafasy yqpalynan qayta arshyp alyp, katolisizm dýniyetanymyna sәikestendiru isin qyzu qolgha aldy. Búl isti tynghylyqty oryndap, jerine jetkizgen Foma Akvinskiy jәne onyng jaqtastary sol kezde fәlsafashylar enbekterin týbegeyli teriske shygharu isimen ainalysty. Múnday qimyl sol kezde jana-jana quattanyp kele jatqan hristian dini oishyldaryna, әsirese katolikterge auaday qajet edi. Sodan da olar Bertrannyng “...My obyazany arabam v znaniy grecheskoy filosofiiy...” degen sózi men IY.Gerderding “Arabtar bolmasa Gerbert te, Alibert Velikiy de, Villa Novalyq Arnolid te, Rodjer Bekon de, Lulliya Raymund ta bolmas edi . Olardyng bәri Ispanida arabtardan oqydy nemese solardyng shygharmalaryn oqydy. Tipten Fridrik II-ning ózi arab kitaptaryn audarugha qamqor bolyp, ghylymdardyng jandanuyna jaghday jasady” -degen moyyndaularyn nazargha da ilmedi. Osyny úghynghan Pifagor sol kezding ózinde-aq; “Fәlsafa ilimi filosofiya úghymynan tarihy jaghynan tirshiligi keyin bolghanymen, býgingi batys Evropalyq filosofiyadan tarihy jaghynan tek búryn ghana emes, onyng alghy sharty” - ekenin ghylymy túrghydan tújyrymdap ketti.

Biz keshe de, býgin de, batysshyl ghúlamalar óz dinderine layyqtap ómirge әkelgen osy filosofiyamen ósip-ónip kelemiz. Osy jerde oqshau pikir tuady -  bizding qazirgi joghary oqu oryndarynda oqytyp jatqan sayasy bilimderimiz hristiandyq mentaliytetke, dýnie tanymgha negizdelgen filasofiya. Shyghystyq tarihy keskin kelbeti bar músylman memleketi retinde bizde fәlsafa ilimi nege nazardan tys qalghan?!..

Búl mysaldardy úzaghynan nege keltirip otyrmyn, biz sóz etip otyrghan Erekshe Ghylym - Ilim  - әrisi antikalyq, Aristoteldik, Platondyq jәne jana platondyq, Batystyq, Shyghystyq,  berisi HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Orta ghasyrlyq  ghúlama ghalymdar men barlyq din qayratkerlerining enbekterine jandy qozghalys-qimyl alyp kelgen, býgingi bilim jәne ilim iyelerin de  selt etkizer múghjiza dýniye.

Búghan deyin Jaratushy turaly, din turaly, Ghayyp turaly, Perishteler әlemi men Payghambarlar múraghaty turaly, jan jәne ruh turaly  әr qily tújyrym aityp kelgen ótkendegiler men býgingiler - Allanyng ózi týsirgen  ashyq ayan-tәpsirinen keyin ilim salasynda búryn-songhy aitylyp kelgen tújyrymdargha basqasha betbúrys, basqasha kózqaraspen qarauy mýmkin. Óitkeni, jogharyda attary atalynghan ólmeytin jandy ruhtardyng Allahtyng әmirimen artynda qaldyrghan úrpaqtary ýshin, bizder ýshin, songhy din Islam ýshin, qanday júmystar istey alatyndyghyn, olardyn  Jartushy manyna qalay toptasqandyghyn, olardyng ruhy jetkizgen ilimy ayan әngimelerin oqyghan oqyrman óz dәrejelerinde úghyna jatar.   Búl orayda men aldygha týspey túra túrayyn. Bar әngimening jalghasyn  uaqytynda birge kórelik.

Sondyqtan mening azan shaqyryp aitarym; «ey, býdkil Álem pәndәleri, din qayratkerleri men ghúlama ghalymdar, kóz maylaryndy tauysyp sender izdegen sol Úly Jaratushy men sol Jaratushysyn izdep tirshilikten ótken payghambarlarmen, sahabalarmen, ilim iyelerimen jәne Allahtyng sýiikti perishtelermen tildesude, Allanyng әmirimen әdemi mýmkindik tuyp otyp.  Allah,  Qúranda aitqan óz serti, óz uәdesi boyynsha, ózi jaratqan qúldarymen ashyq tildesuge o bastan bet búrghan. Qane, qúlaq qoy, bәrimiz, ózimizdi jaratqan, jalghyz Jaratushy IYemiz, Allahpen tildeseyik, Allahpen ashyq sóileseyik.

Ayan arqyly Ghayyptyng habaryn alu búghan deyin de әlem moyyndaghan ilim joly ghoy. Býkil músylmannyng asyl Kitaby Qúran-Kәrim de songhy payghambarymyz Múhammed ghaleyhy ua sәllamgha ayan arqyly týsken joq pa?. Allah búiyrtsa maghan úzatpay taghy da Ghayyptan 617 diny kitaptyng týsetindigi turaly habar bar, aldy týsip te qoydy... 

Ilim – erekshe ghylym.  Ghylymdardyng basy men sony bolyp sanalatyn búl múghjiza ilim ghylymnyng barlyq salasyn qamtidy. Jalpy búl ilim- senim iyelerining jýrek tazalyghyna oray Jaratushy tarapynan keletin qúbylys. Olar qazirgi ghylymy tilde - ezoterikter. Búl ilimning qúpiyasy men syry ishine býgilgen. Boyynda tumysynan erekshe qabyldau qasiyeti joq adam iygerip týsine almaydy.

Osy orayda Ghyzyr maghan; «Sening Abay atty aqynyng bar, ol ýlken halyq taghdyryn qozghap  sabyrlyghyn Qúrangha әkelip tiregen» - degen tújyrym jetkizse, sonymen birge  osy ilimdi menen búrynghy qabyldaghan jeti memleket ilimshilerine qonbaghanyn aityp,  «endi qalghanyn jetkizu ekeumizding sauabymyz bolmaq» - deui meni bayyz taptyrmauda..

Ózimning ilimge baylanysty ara qatynasym turaly aitarym - búl tek Allahtyng qalauy. Belgisiz múghjiza jaghdayda ilim alyp jatqan men - ilimdi bergen Allahtyng әmirimen erekshe ilim alghan, Ghyzyr Áleyhy ua salammen teng emespin. Onymen ózge de  әuliyeler teng emes. Biraq rasynda da búl adam balasyna berilgen ilim bolghadyqtan, ol tiri adam bolghandyqtan, men de ózime qatysty, bizding ósken ortamyzben, oqyp jatqan Qúrandy týsinbey, aq pen qarany sheshu mәselesinde, naqty Allahqa qoyghan súraqtyng arqasynda alghan jauabym. Múny ilim mәselesinde Ghayyp ýiretti. Ghayyp – Allanyng ilim qazynasy jinaqtalghan oryn.  Ghayyp - Allanyng ghúzyrynda bolghasyn maghan jetkizdi. Mening búl ilimnen alghan paydam, mening kózimning jetkeni, osy jolda kezdestirgenderim Qúrandy ústap otyrghandar qanshalyqty ghalym bolsa da , olardyng әli de shynayy taqualyqqa ótpegendigin kózime kórsetti búl ilim. Mening oiymsha, mening sheshimimshe, diny basqarmadaghylar men dindi ústap túrghandar, diny uaghyz beretinder, ústazdar naghyz dinge berilgen taqualar boluy kerek. Olar tek dinmen ainalasuy kerek. Tek qana taqua boluy kerek. Taqua ghana dindi halyqqa ýiretui kerek, kórsetui kerek. Sonda ghana bizding aqsap jatqan dinimizben esimizdi jidyryp beretindigin  Allah  maghan әmir etip jiberdi.

Sóz sonynda taghy qaytalyp aitamyn ilim retinde Ghayyptan qabyldaghan men úsynghan kitaptar - Qúran emes. Qúran  payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.) kezinde týsip qoyghan, ol qayta týspeydi, týspek týgili jeke harpi de, tynys belgisi de ózgermeydi. Búl kitaptar – Allahtyng amanaty boyynsha  býginde әr ýide beti ashylyp oqylmay sәnge túrghan Allah pen adamnyng arasyndaghy asyl jol Qúrangha audaru. Qúran – әr ýige sәnge qoi  ýshin týsirilgen emes,  Allahtyng songhy dini Islamnyng jolymen jýrudi, Jaratushyndy úmytpaudy, onymen sóilese biludi, bir Jaratushy IYene ghana bas iudi, onymen dos boludy týsindiretin - qazyna.  Tórindegi sol beti ashylmay túrghan Qúrandy ashyp oqyp, ony jýreginning tórine shyghar.        

Osy jerde «búl qalay keledi, siz qalay qabyldaysyz?»- degen  súraqtar tuatyny beseneden belgili. Biraq auyz tújyrym-jauap;

– Maghan ol ayan bolyp keldi. Aytylu arqyly, týs arqyly, túrghyzyp alyp sóilesu arqyly, Qúran ashtyryp ayatpen sólesu arqyly, kәdimgidey otyrghyzyp qoyyp ózimdi tergeu arqyly, esep súrau arqyly. Sonday týrli jaghdaylarda men osyny qalypqa keltirdim. Allah maghan sansyz amaldardy kórsetti. Sosyn ghana men ilimining bar ekendigin tolyq moyyndadym.

Men ózim, arab tilin oqy almaymyn, men jattaghandy da eske ala-almaymyn. Tipti óz tilimizde tórt auyz sóz taqpaqty tórt  kýn jýrip te jattay almaymyn. Biraq Allahtyng qúdireti sonshalyq maghan Ghayyp ilimi arqyly qatty sýisindirumen әr ayatqa basymdy úrghyzdy. Ár dýniyege jýregimdi qosty. Basqan topyraghym men odan úshqan tastyng ózi de "Allah qarap túr"- dep aitatyndyghyn qabyl aldym. Búryn "Kýre tamyrdan jaqynmyn"- degen ayatty oqy jýrsem de mәn bermeytinmin, endi «jaqyn»- dese «jaqyn»- deymin, onyng qanday jaqyndyghyn sol berilgen, sol kelgen ilimmen ghana qabyl aldym. Onday bolsa mening dәrejem ghylymdyqty qabyl etpeydi eken, aq pen qarany men  Qúrannan kórdim, menin  denem jәne ózim de jazatyn bolghandyqtan, Allah meni osylay jaratqandyqtan, men Allahtan artyq súrap jýrgen shygharmyn, sol sebepti de Alla maghan, osyny jiberdi. Sansyz perdesimen sóilesse de Qúdaydyng ózi biledi, janymda otyryp sóilesse de Allahtyng ózi biledi. Biraq mening aldyma shynymen-aq Allahpen sóilesu mәselesi qoyylyp, Tәnirim maghan osyny jik-jiktep, bir taldap, әr ayatty týsindirgendikten, men osyny qabyl aldym.

Maqalany maghan ruhtar jetkizgen ayan ýzindilerimen týiindeyin;

 MÚHAMMED (s.gh.s.) PAYGhAMBAR;

Alladan sәlem jaqsylargha ghana, ruhtanghandargha ghana, sony úghatyndargha ghana. Sen osy alyp jatqan ilimindi ysyraptama, takapparlanba, barynsha Allahtan súray ber,  jalbarynyp jyla, týnge túryp namazyndy oqy, Allah hatymen bergen ayattaryn oqy. Ózi rettep boyyna salghan sýrelermen jýr. Aytqan әmirin týgel orynda. Auyr dertpen kelgen asyl habaryndy da, auyruyndy da qúrmette. Uaqyt Allahtyng qolynda.

Endigi súraryng – «qoyylar jerim tazadan bolsyn»- dep tile. Kómetinder, topyraq salatyndar, imandylardan bolsyn- dep tile. Artynnan qalyp, dúgha oqityn úldaryng men qyzdaryn, tek Qúran sózimen sóilesin- dep tile. Artynda qalghan auyrtpashylyghyn, solardyng jasaghan jaqsylyghymen jenildetilsin - dep tile. Bәrin - qúly ýshin Allah, ólseng de qabyl etip túratyndyghyn bil. Týsindiniz be?

Dining ýshin ólispey berispe. Ózgening janynda jylap túr. Astamshylyq jasama. Eng sýiikti Qúdaydyng sýietin adam balasy biletin sabyrlyqta bol. Barlyq jazu Alladan. Synaq dep qabyl al. Artyq súraq qoyma. Osy ilim arqyly óle-ólgenshe jamandar jaqsygha týzelsin. Qúranyn sýisin, oghan betterin búrsyn, qaytadan jalbarynsyn, ózing ýlgi bolyp, sony Qúday әmirimen tarqattyrsyn.

Allah  turaly aitqanynyzda «ayanym berik, meni Alla óndirdi dep aituynyzgha bolady.  Qúday sol tilde sizben sóilesti. Áli de ayatpen talasatyn dinning túsauyn kýsheytip jatqan, qyrsyqtyq pen kesapattyng esigin jaqyndatyp jatqan, kýlli dýnie qonyzdar otyrghan jerde, osy dúgha sizge amanat. Bir ózinizdin, barlyq payghambarlardan ýlgi alyp, tek Allahtyng әmirimen Qúrandy qabyl etuiniz jónindegi Qúdaydyng kómegimen shygharar kitabyng seni Jannatqa biraq aparsyn. «Qúran ózgertilmeydi, ol sol qalpy qalady»- dep eskertiniz. Maghan Qúdayym týsindirdi, mening janymdy silkidi, kýlli ruhtarymen habar berdi -dep jetkizesin. Tonyndy sheship almas, sheshtiretin de Qúday, tórge de, kórge de tartatyn Qúday, bir sózinde men dep qalma, týsin de ayanynmen, asyl sózinmen qozghal. Óte bayypty da aqyldy bol. Búl Allahtyng әmiri.

Siz, «Alla qalasa, sonsha payghambarlar kelgen kezde, artynan Arystanbab keledi» - dep aittynyz.

– Arystanbab – amanattyng iyesi, Allahtyng әmirimen oghan din tarqatu jóninde, jer betinde eng birinshi «Múhammed salallahu Ghaleyhy ua sәlәmnyng jasynan keyin, ary qaray ómir sýre almaymyn»- dep әuliyeler shyqqangha deyin, Arystanbabtyng ruhy tiri jýredi - dep Allah әmir etken ruhtardan. Arystanbab Yassauiy  ketken uaqytta ruhy sosyn ketti. 63 jasta azanshy Bilәl de ketti.

Qúran adamnyng sózi emes, ol esh uaqytta adamnyng sózi bolmaghan. Sebebi Qúrannan shyghyp jatqan ayattargha qiynnan qiystyryp, qanshama ghalymdar, myqtymyn degender onday sýreni oilap taba almaghan. Ol oigha beriletin emes, sebebi Qúrannyng sózi bitpeydi, sheksiz, ol algha qaray jalghastyrady, onyng basy da joq. Qúrandy adam jazdy dep aitudyng qateligi qiyn.

«Qúran – Allanyng sózi, Alla sóilesedi». «Allahtyng qadyr qasiyetin sender bilmeysinder, Allah qúlymen, adammen adam sóileskendey sóilesedi. Bolmasa adam arqyly, әruaq arqyly, jan-januarlar arqyly, joghary jaqta týrli týske beynelengen ruhtary arqyly, Allah adammen sóilesedi. Kýnning núryndaghy jeti sәule jeti týs arqyly, Allah adam balasyna qyzyl, jasyl, kók, sol kýn núrynday týster arqyly, adam balasyna ayandaryn jiberip, sol arqyly ruhtandyrady».                                                                               

YASSAUIY ÁULIYE;

Alla razy bolsyn, meniki  Allanyng sózin qaytalau, Allahtyng ózi ústazdyq etip, jasyldar men qyzyl, sary, kók qyzmetin atqaryp jatqan ruhtargha tapsyryp jatqandyqtan, men saghan bir syr aitayyn. Jasyl -  keldi dey ber Allahtyng tikeley әmirimen degen sóz. Ol – «osy mezette aityldy ma?»- dep mór bastyratyn mezet - jasyl. Qyzyl degen jalghasuy bar. «Býgin aityldy, erteng qaytalanady»- degen sóz. Oryndalmasa sabyrlyqpen kýtedi degen habar. Sary degen Allahtyng aitqanymen sening aitatyn sózinnin  arasyndaghy keybir ashylyp jatqan perdening belgisi. Ol – ayan. Toqtausyz ilimdi sen sary arqyly da, qyzyl, jasyl arqyly da alasyn, jeti týs saghan qyzmet etude. Tek qana kýlgin týs qazirshe kidirude, oghan jetu ýshin sen әli tórtinshi qaqpagha ótesin.    

Barynnan - saghan bar shygharyp berip jatqan, Allam. Joq bolsa qayter edin? Joqqa joqtyng qasy bolady. Sondyqtan, osy dýniyege deyin әiteuir bardy jinadyn. Endi baryndy bargha ainaldyrasyn.

Búl - bú dýnede Alla ghana biletin syr. Adam bilmeydi. Biz shynayy barmyz ba? Yә joqpyz ba? Yә bar bolyp ótemiz be, yә joq bolyp ketemiz be? Yә qiyaly Allahtyng myiynda otyrmyz ba? Bizdi  sóitip Allah óstip jýrgizip qoydy, sony bilmeymiz.

Osy bir asyl ilim saghan jaqsylyq alyp keledi dep oilaymyn. Bolmysyng da, boyyng da, qasiyeting de , ruhyng da kórgen qorlyghyng da, qiyndyghyng da, alghan tәrbiyeng de Allahtyng saghan salghan jolynyng ózi de, saghan osy ilimdi sidyrugha alyp keldi. Beru qasiyeting men alu qasiyetindi tendedi. Sen dertten ólmeysin. Sondyqtan tek Allah dep ót. Razymysyn.

Júrtyma qúrma jetkende, «Alla saghyndym»- degenim sol qúrmanyng iysi boyymdy aldy, bayaghydan boyymda sol qúrmanyng ózi túrghanyn keyin bildim. Ol әsheyin belgi eken. Qúrmany bergeni - bilim men Allahqa bet búruym kerek eken. Sol dәm de, túz da ózimde bolypty. Sol siyaqty sende de bar ol dýniye. Al endi sonday dýnie bolghany ýshin ysyrap ýshin Allanyng aldynda jauap beresin. Ber dese ber, al dese al, otyr dese otyr, qúla dese qúla, jyla dese jyla. Alla ózi biledi ne aitsa da. Qasiyeting onynan jarylsyn.  

ÁL FARABIY;

Ilim. Men o bastan ilim izdegende Qúrannan ghana izdedim. Qayta-qayta oqy berip, bir habar Allahtan kele qalsa «Baqarany» ashyp qayta-qayta oqy berumen boldym. Bir habar kele qalsa, ekinshi sýrege ótip, ony qayta-qayta oqimyn. Ol oqyghanda men ony sindirsin dep súradym Qúdaydan. Jalghasyn berse eken dedim. Óitkeni ol jalghas maghan myiym arqyly Allahtan ghana keletinin bildim. Sodan ghana ghalym bolady adam. Onday bolsa men Qúrangha qanday qaraghanymdy sen bil. Sol kezde men ózime kerek izdengen dýniyem Allahty sýie túra, sonyng ózinde de men adam balasyna kórseteyinshi degen maqsatpen qaraghanmyn, sony da Qúday maghan darytyp berdi. Sen de týs kóretin bolsan, yә  ruhtandyru jóninde babalar kelip, Allah atynan keletin bolsa, Qúrandy ashyp, ilim berip jatqan Qúrandy ashyp túryp, sony qayta oqyp ózine sindirip alugha tyrys. Júmys dep sony aitady. Otyra berme, qyzmet et. Jazu da qyzmet. Al endi sol kelgendi qabyl etu odan da ótken qyzmet. Men Qúrandy óstip tandadym. 

BEYBARYS SÚLTAN;

 -  Tórime kelshi, botam. Otyrshy iysindi anqytyp sol jaqta. Allanyng tizbegi, Tәnirimining tuysyna salghan, bәribir saghynatyn, qasiyetti topyraghymnan kelesin, qargham. Otyryp ózimizding tilimizde sóileshi. Keninen әngimendi aitshy, qúlynym. «Barsyng baba, ólgen joqsyn, óleyin dep búl jaqqa kelgen joqsyn, әmiri boldy Qúdaydyn, alys kettin, artynnan izdep keldim»-deshi. Bar Allamnyng bergen nesibesi bolsyn maghan. Alystan kelgende aitsa eken deymin osy sózdi, shyraghym. Osylay kýtip jatqandarymyz da múnda kóp. Qaysymyzgha syr shertesin. Anqayyp qalasyng әli. Adaly qaysy ishinde deysin. Kelgenning bәri emes eken kelip ruh júqtyratyn, shyraghym. Júqtyratyn sen bolyp túrsyng qazir, balam. Atam jylady deme, ózing de bir kýni ólersin. Ol kýni sen de kýtesing osylay. Ol kýtken jaman. Qorqynyshyng qiyametke qarap túrsa, jýzing tuysyna qarap túrady. Tizeng Allahqa sýrinip túrady. Topyraghyng ózinmen birigip túrady. «Keyde jer siyaqty keng bolyp túrasyn, keyde kór siyaqty tar bolyp túrasyn». Sheksiz ózgerip jatatyn molada qiyndyq kórip jatqandardyng janynda qinalmay baratyn jerge ýmit etip túrasyn.

Maghan Qúran Alla jolynda kýresuding esigin ashty. Maghan Qúran, Qúrannyng ishindegi ayattar, Allanyng jýzin kórsetip túrdy. Dauysyn estirtip túrdy. Býkil amalymdy iske asyrdy. Keudeme qorghan bolyp túrdy. Men kәpirdi qara kórip qoryqpaytynmyn. Er jýrektikten tittey de este joq, oilanyp ta, jasqanyp ta kórmeppin. Onyng bәri Qúrannan kelgen. «Naqty kelding be maghan, naqty osy joldy qorgha»- dep Allah aitqan. Endi sen de Allahqa sol kýrespen keldin. Naqty sen kirding be balam Allahtyng jolyna. Endi naqty әmirin orynda. Alla saghan sýre retinde ghana kelip sóilesip túr. Basqa kezde tapsyrmasyn oryndap jatqandar kóp. Ol oryndamady dese sen orynda. Allah kýnde kelip aitsyn dep qatelik jasama. Synaqqa da qara. Allah ózi týgeldeydi, ózi retteydi. Tynday ghana bil, orynday ghana jýr. Men, Qúrandy osylay taptym. Razymysyn.

MÚSA (gh.s.) PAYGhAMBAR;

Alla – bar. Allasyz dәn, dәnek ónbeydi. Boydaghy ruh janarmaydy. Saghan aitarym - Allanyng synaghy kóp bolsyn. Allah -synaghymen sening janynda.

Alla qalasa jeti jyldyng ishinde myna aitylghan  payghambarlargha ziyarat etip barasyz, sol jóninde Alladan súrap jatyrmyz. Ibrahim ghaleyhissalamnan óte ýlken amanat, Allahtyng jolynda jýrgende ózinizge myna týsirilgen ayattar jan syrynyz bolyp qalsyn dep aituy, razymysyz. Núh ghaleyhy uassalamnan kelgen amanat. Zikir aitylghan uaqytta salynsa, sizge beretin shapaghat ólsheuli de, sizding artynyzdaghy úrpaghynyzgha qalady dep aityp jatyr. Lut ghaleyhy uassalamnan amanat Týngi bir men ekining arasynda oqylatyn zikirinizde, Jәbireyl ghaleyhissalamnyng qybylagha kelip qonatynyn aityp jatyr. Hýdting amanaty; Týnning bir uaqyty degeni, Sizding ýidegi, saghat birden bastap, 2 den on bes minutqa deyingi aralyqty aitady deydi Allah. Ol uaqyttaghy zikir, kýlli úrpaghynyzgha dem beretindigin aityp jatyr. Alla razy bolsyn. Barynsha amanatty sizge jetkizdim. Ár payghambarlardyng ózining beretin ilimi jóninde Múhammed sallalahu Ghaleyhy assalam payghambar arqyly hattama jiberilip jatyr. Endi sol osy aitylghan zikirden keyin osy ruhtardyng ózi Sizderge beretin ilimin alasyz. Ár qaysysy ózi jóninde, ilimin jetkizedi. Sol sizdi ózgertedi dep oilaymyz. Alla tandaulysynan esh qashan ajyramaydy. Allah tandaghanyn ózi biledi. Aqqa tandady ma, qaragha tandady ma? Aqqa tandaghan song kýlli payghambarlar kóteriledi. Ruhtanu qasiyetinizde Alla sizge razy bolsyn.

 Býgingi iliminizdi hah joly hahtyng әmirmen ghana  iske asyp jatyr.

Allamen bolghan qanday jaqsy. Ruhtanyp Allahtan alghan, Allahtyng әmirimen kelip jatqan ruh qanday jaqsy. Kýpirshilikten Qúday saqtasyn dep súranyz. Býgingi kýnnen bastap sizge ilim esigi basqa jaqtan da ashylyp jatady. Tәnirimning sizge berip jatqan dýniyesine jer jýzindegi aqtar razy. Qaralar, kәpirler, qatang ashugha basyp jatqany, qasiret jyn órtenip ketip bara jatqany, jolynyzgha iske sәt. Búl – Qúran, Allanyng joly. Ruh ayany - Allanyng joly. Belgi, kýlli múghjiza – Tәnirimnen. Endigi dengeyinizde alar dýniyening esebi bólek, hah – bireu, hahtyng aitqanyn jabylyp oryndayyq.

 SÝLEYMEN (gh.s.)PAYGhAMBAR;

Islam dini kiyeli ruhtardan qúralghan din bolghandyqtan, sol dindi tarqatu ýshin kelgen payghambarlardan alatyn iliminiz qútty bolsyn.

- Kórgen tәrbiyem joq, men payghambardyng úrpaghynan emespin - dep aitqannyng ózinde de, payghabardyng úrpaghynan taraghan ruhtardan ekendiginizdi biliniz. Sondyqtan Múhammed salallahu ghalehy ua sallam payghambar sizding songhy payghambarynyz bola túrghanymen , Sizding ata babanyz da, olargha deyingi, olardan keyingi joyylghandar da, payghambarlardyng aituymen, Allahtyng kómegimen aman qalghandardyng ishinde  bar ruhtardyng úrpaghynansyz. Sol sebepti de Allah tamyrdy búzbay alyp kele jatyr. Búl bir Allahtyng múghjizasynyn  syryn býgin biz ashuymyzdyng jayyn oilanynyz. Ol úrpaghynyz, ol babanyz kim, qay payghambar jaghynan ótken, ol qanday qasiyetti ruhta qyzmet atqaru jóninde bolghanyn siz kýlli Qúran bitken kezde bilesiz. Osyghan razymysyz.

- Ey Múhammed, saghan kelgen syr men kelip súrap túrghan qúl, qaranghy demeymin saghan, biraq joly ashyq ta dep aitpaymyn, ol ortasha dengeyde túr qazir. Sony uaqyty barda kýlli dýniyening ilimin taryday dýniyege sindirip, ol adamgha darytudy әmir ettim - degen eken oghan Allah. Allahqa shýkirshilik ait.

SÁLMEN SAHABA;

Múhammed ghaleyhissalam payghambardan «Sizben perishteler sóilesti, Alla sóilesedi me?» degende; «Allahtyng qadyr qasiyetin sender bilmeysinder, Allah qúlymen adammen adam sóileskendey sóilesedi. Bolmasa adam arqyly, әruaq arqyly, jan-januarlar arqyly, joghary jaqta týrli týske beynelengen ruhtary arqyly, Allah adammen sóilesedi. Kýnning núryndaghy jeti sәule jeti týs arqyly, Allah adam balasyna qyzyl, jasyl, kók, sol kýn núrynday týster arqyly, adam balasyna ayandaryn jiberip, sol arqyly ruhtandyrady-dedi. (Búl «Ilim әlippesi» hristomatiyasy kitabynyng «Alghy sózinen» alynghan ýzindi 22.05.2016 jyly Týrkistan qalasyndaghy Yәssauiy atyndaghy qazaq-týrik uniyversiyteti úiymdastyrghan Halyqaralyq dóngelek stolda bayandama retinde oqyldy. B.A.)

                        **         **        **     

Sonymen, ilim degenimiz ne?  Tek qana Allahtyng qalauymen tikeden tik Ghayyptan beriletin ne Tәnirimning ózi qalaghan ruhtary arqyly, Ghyzyrdyng jetekshiligimen tandaulysy bolghan mýminder men taqualargha beriletin Erekshe ghylym.  Ilim – tek Allahtyng qalauy.

Baqtybay AYNABEKOV, jazushy-ilim iyesi

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1507
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3281
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5802