Sonymen qatar sarapshy elimizde jastardyng marginaldanu men radikaldanu problemasynyng ózektiligin aita kele, jalpy Qazaqstanda teokra­tiyalyq memleket qúrudyng lobbii men «tapsyrysy» baryn jasyr­maydy. Sayasattanushynyng oiyn­sha, әr salany jaulap ýlgergen sәlafitterding iydeologiyasyna qarsy hanafy mәzhabyna say iydeo­­logiyamen tótep beruding ózi qiyn. Sondyqtan býgin naqty sharalar keshenin qoldanbasa, al­daghy 5-6 jylda elimizding ruhany kelbetining tanymastay ózgerip ke­tuining qaupi joghary degen pi­kirde. 

– Erlan agha, tanymal sayasat­tanushy retinde býgingi sayasattanu ghylymynyng hal-ahualyna, da­muy­na qanday bagha berer ediniz? 

 – Biyl egemendigimizding 25 jyl­dyghyn atap ótip jatyrmyz. Osy 25 jyl ishinde Qazaqstanda sayasattanu ghylymy әrtýrli ke­zen­derden ótti. 2000 jylgha deyin­gi sayasattanu ghylymynyng negizgi tendensiyasy damu, ilgerileu bol­dy dep anyq aita alamyz. Óitkeni dәl sol kezderi Qazaqstanda eki-ýsh ýlken ghylymy mektep payda boldy. Onyng biri – Qazaqstan damu instituty. Búl ortalyqtan eli­mizding kóptegen tanymal saya­sattanushylary shyqty, mysal ýshin, Dosym Sәtbaev, Erlan Qariyn, marqúm Meyirjan Ma­shanov, t.b. Ekinshisi – óz zama­nynda Aqparat ministrligining manynan qúrylghan sayasattanu instituty edi, ol jerden Aydos Sarym, Berik Ábdighaliyev, t.b. shyqty. Sonymen birge, jabyq sayasattanu klubtary da júmys istedi. Osy qúrylymdar sayasat­tanudy tek pәn emes, elimizding da­muyna ózindik ýles qosa biletin qoghamnyng bir bóligi deytindey dәrejege jetkizdi.

2000 jyldardan keyingi ke­zende sayasattanu ghylymyna mem­lekettik organdar men qogham ta­rapynan súranystyng azayyp ket­keni bayqalady. Tipti qazirgi kýni súranys joq dese de bolady. Búl elimizdegi әleumettik-sayasy ýderisterge baylanysty. Sebebi, 2000 jylgha deyin Qazaqstanda demokratiyanyng keybir nyshan­dary bolghan, qanday da bolmasyn sayasy bәsekelestik boldy. Ol óz kezeginde sayasattanu naryghyn qa­lyptastyryp, kóptegen týiindi mә­selelerdi sheshuding bir qúraly boldy. Yaghni, sayasattanushylargha, onyng ishinde sarapshy siyaqty bas­qa da ghylymdargha súranys jo­ghary edi. 
Qazirgi kezde elimizde mono­saya­sy biylik payda bolghandyqtan, sayasattanu ghylymy qúldilap tó­mendep bara jatyr deuge negiz bar. Al dәl osy kezende elimizding qoghamdyq sayasy ómiri kýrdele­-nip, sayasy boljau instituttary auaday qajet.

Kýrmeui kóp mәselelerding qa­taryna diny ekstremizmdi, әleu­met­tik sayasy nigilizmdi, qogham­da­ghy apatiyalyq klimatty jat­qyzugha bolady.

Songhy kezderi Qazaqstannyng damuyna taghy bir әser etip otyr­ghan jayt – din. Mәselen, joghary oqu oryndaryna, onyng ishinde Al­matydaghy Qazaq últtyq uniy­versiyteti men Astanadaghy Euraziya últtyq uniyversiytetine bólingen granttardy alsaq, sayasattanugha jyl­dan-jylgha bólinetin granttar sany azayyp barady. Yaghni, saya­sat­tanudyng damuyna eshqanday da jaghday jasalmay otyr. Sonymen birge, songhy ýsh-tórt jyldyng ishin­de islam dini men dindәr­lar­dy damytugha granttar kóptep bó­linip keledi. Mәselen, biyl din­ta­nugha 150 grant bólingen, al saya­sattanugha – 7 grant! Mening oiymsha, Qazaqstanda teokra­tiyalyq memleket qúrudyng bel­-gili bir lobbii bar siyaqty. Yaghni, sayasy ýderisterdi joghary den­geyde zayyrly týrde saraptay­-tyn ghylymnyng fundamenti tó­mendep keledi. Búl bizding elimizge ýlken әserin tiygizbey qoymaydy. 

Búdan tys sayasattanudyng әleu­mettik ghylymdardyng keshe­ninen túratynyn úmytpauymyz kerek. Yaghni, búl jerde tariyh, mә­deniyet­tanu, filosofiya bolsyn, múnyng barlyghy sayasattanudyng negizin qa­laydy. Býgingi tanda búl ghy­lymdardyng da dengeyi tómen­dep barady dep aitugha negiz bar. Búl elimizding janashyldanuyna, so­ny­men birge Qazaqstannyng jal­py әleumettik-ekonomikalyq da­muyna keri әserin tiygizeri sóz­siz.

«El, memleket qalay damuy ke­rek, onyng baghyty qanday boluy kerek?» dep saraptap otyratyn 4-5 mektep qajet-aq. Dýniyejýzi tәjiriybesine sýiener bolsaq, AQSh-ta әrbir ghylymy ortalyq­tyng janynda ýlken sayasattanu instituttary bar. Mәselen, mún­day jerlerden XXI ghasyrdyng damu tendensiyalaryn anyqtap otyrghan S.Hantington, F.Fukuya­ma siyaqty ýlken oishyldar shyq­qan. Ókinishke qaray, Qazaqstan­da sayasy instituttar әli qalyp­tasqan joq. Kerisinshe, keri ketip barady. Búl dúrys tendensiya emes. Óitkeni elimizding әleu­met­tik-ekonomikalyq damuy tómen­dep ketken. Biyl ekonomikalyq damu resessiyada. Týptep kel­gen­de, ekonomikalyq damu tek biyz­nesten túrmaydy, ol eng aldymen, halyqtyng әl-auqaty men oiyn­daghy maqsat-múrattarynan da túrady. Sayasattanu degenimiz – eli­mizding ekpindi damuynyng ne­gizi. 

– Bir salany bir adamnyng atymen ghana baylanystyru prob­lemasy qanshalyqty ózekti dep oilaysyz? Mәselen, demograf dese marqúm Maqash Tәtimov, eko­log dese Mels Eleusizov, sayasat­tanushy dese, ainaldyrghan 5-6 adamnyng ghana esimi atalyp, BAQ-tarda da kóbine-kóp osy aza­mat­tardyng saraptamalyq oilary ja­riyalanyp otyrady. Búl je­tis­tik pe, әlde...

– Shynyn aitu kerek, búl je­tis­tik emes. Jogharyda aitqa­nym­day, búl elimizdegi ýlken mek­tep­terding joqtyghynan tuyndaghan mәsele. Mektep degenimiz – ghyly­my ortalyqtar. Eger Qazaqstanda 17 millionnan astam halyq túratyn bolsa, búl halyqtyn 
43 payyzdan astamy joghary bi­limdi desek, el azamattaryna әr salanyng әr tarabyn týsindiru ýshin, әriyne, bir mektep az bo­lady. Mektep degenimiz – ekinshi jaghynan, dәstýr. Qay salany al­sanyz da, әleumettik ne ekonomiy­kalyq salada da 4-5 mektep boluy kerek, búl mektepter ózara bәse­kege týsse ghana damudyng nyshan­dary payda bolady. Al Qazaq­standa әli de bolsa onday mek­tepter qalyptaspaghan. 

– Qoghamda da, biylikte de «ma­man­dar tapshy» degendey stereo­tiptik oy basym ghoy. Nege jana túlghalar, jana esimder joq? 

– Jana túlghalar payda bolu ýshin mektepter men salany da­mytu qajet. Mәselen, 90-jyl­dary, jogharyda atap ótkendey, sayasattanu baghytynda 2-3 myqty mektep bolghan, sol jerden kóp­tegen jarqyn túlghalar ozyq oi­laryn úshtap, ghylymy túrghydan ýlken tәjiriybeden ótken. 
Sonymen birge, jogharghy mek­tep, yaghny uniyversiytetter men ómir­ding arasynda eshqanday da baylanys joq. Sayasattanushy oqytushylar býgingi qoghamdyq ýderisterden alshaqtap ketken. Sayasattanudy oqyp jýrgen aza­mattar uniyversiytetti bitirgennen keyin qaynaghan ómirge qalay ki­rip, onda qalay qalyptasu qa­jet­tigin bilmeydi. Ókinishke qaray, ón­diris pen ómir arasynda bay­lanys ýzilgen. Mine, osynday týiindi mәselelerdi sheshu kerek. 

Jalpy, elimizding damuyna ýl­ken әser etetin taghy bir nәrse – әleumettik orta. Intellek­tual­dyq әleumettik ortada ghana ýlken ghylymy ortalyqtar qalypta­sady. Al býgingi tanda Bilim miy­nistrligi tarih pәnin, sayasattanu pәnin joghary oqu oryndaryn­daghy mindetti pәnder tiziminen alyp tastaghan. Búl әriyne, eli­miz­ding damuyna 4-5 jyldan keyin keri әserin tiygizedi. Óitkeni biz­degi әrbir individium bilimdi әri tәrbiyeli boluy kerek. Al bola­shaq sayasattanushy tarih pәn­derin oqymaytyn bolsa, onyng qoghamgha paydasyn tiygizui ekita­lay. Ál-Faraby aityp ketken­dey, «Eng birinshi bilimdi adamdy emes, tәrbiyeli adamdy shygharuy­myz kerek». Tәrbiyesiz, bilimdi adam kóptegen zalal әkelip, qo­ghamgha ziyanyn tiygizui yqtimal. Yaghni, bilimdi, biraq tәrbiyesiz adam ómirge kóp ziyanyn әkeledi. Búl mәseleler eldi últtyq ruhta tәrbiyeleuding dengeyin tómen­de­tedi. Búl ýlken problema. 

– Óziniz bolashaghy bar qanday jas mamandardy bilesiz? Olargha tanymal bolu ýshin ne jetispeydi?

– Eng aldymen, adamnyng óz tal­pynysy boluy kerek. Qazirgi tanda kóptegen sayasattanushylar memlekettik qyzmetpen ainaly­syp jýr. Biraq olardyng ishinen jarqyn túlghalardy kórip túrghan joqpyn. Songhy 10-15 jyldyng ishinde úrpaqtar sabaqtastyghy da ýzilip qalghan siyaqty. 

– Jas sayasattanushylardyn әr dengeydegi әkimdikterge júmys­qa túryp, is jýzinde әkimning piary­men ainalysuyn qanshalyqty dú­rys dep sanaysyz? Jalpy, biylik organdary sayasattanushylardy ósiretin jer me, әlde erkin oilau qa­biletin óshiretin jer me?

– Meninshe, búl ómirding bir ke­zeni. Sol ýshin múnday qyzmet­terde júmys isteu kerek. Biraq sonymen qatar әkimshilik den­geyinde qalyp qoy shart emes. Áytse de memleketting sheshim qa­byldau men azamattyq qoghammen qarym-qatynas mәselelerin prak­tikalyq dengeyde kóru ýshin búdan da ótken dúrys. 

– Jaqynda Qazaqstan ýki­metinde jana qúrylym – Din isteri jәne azamattyq qogham ministr­ligi qúryldy. Dәl osy ministr­likting qúramyna jastar mәselesin qosu – jastardyng marginaldanu men radikaldanu problemasynyng ózektiligine baylanysty ma? 

– Qazirgi tanda Qazaqstanda teokratiyalyq memleket qúrudyng kýshti lobbii baryn jogharyda da aittym. Islam bolghan kýnning ózinde dәstýrli emes diny aghym­nyng iydeologiyasyn tanu qatty jý­rip jatyr. Múny toqtatu ke­rek. Ol ýshin memlekettik kýsh-jiger qajet. Eger dәl osy miy­nistrlik osy mәselelermen tý­begeyli ainalysatyn bolsa, kóp nәrsege kózimiz jeter edi. 

– Al dәstýrli emes dep qay aghymdy aitar ediniz?

– Dәstýrli emes aghym – sәla­fizm.

– Yaghni, sәlafitter býkil sala­lardy jaulap, qatty belsendilikke kóshti dey alasyz ba? 

– Olar óte belsendi bop ba­ra­dy. Sonymen birge, búryn múnday tendensiya joq edi, biraq qazirgi tanda Astananyng ózinde әielder bet-auzyn túmshalap, paranja, niqab kiyetin bolghan. Búl, әriyne, jan týrshigerlik nәrse.  

– Osy kýnge deyin deputattar jazghy demalystan oralghan son, sәlafizmge tyiym salatyn ar­nayy zang qabyldanatyny aityl­ghan edi. Biraq tayauda terrorizmge tótep beru mәseleleri Parla­ment­te talqylanghan tústa «iydeologiyagha iydeologiyamen qarsy túru kerek» degendey әngimeler aityla bas­tady. Biraq qanshalyqty hәnafy mәzhaby, diny basqarma men gha­lymdar sәlafizm iydeologiyasyna qarsy tótep beruge qauqarly? 

– Búl óte ýlken problema. Búl ózekti mәseleni iydeologiyalyq qúraldarmen sheshu ekitalay. Se­bebi, bizding elimizge syrttan kelip jatqan yqpal óte kýshti. Al oghan, tipti bir memleketting aqparattyq kýshining de jetpeui yqtimal. Me­ning oiymsha, ol ýshin zandy ký­sheytu kerek. Jalpy, múnday diny aghymdardy toqtatatyn zang kerek. Al búl zannyng ótpey qaluynyng negizgi sebebi – memlekettik or­gan­darda, Mәjiliste, barlyq den­geyde sәlafitterding lobbiyining kýshti ekenin kórsetedi. Búl óte qauipti tendensiya. 

Taghy da qaytalap aitayyn, Qa­zaqstanda teokratiyalyq memle­ket qúrugha lobbiyden bólek, tap­syrys ta bar siyaqty. Ókinishke qa­ray, búl tapsyrys is jýzinde jýzege asyp jatyr. Mәselen, din­tanugha – 150 grant pen sayasatta­nugha onshaqty grant bóluding ózin­de tereng mәsele bar. Aldaghy 5-6 jylda Qazaqstannyng ruhany kel­betining mýldem ózgerip ketu qaui­pi joghary. 

– Jastardyng radikaldy top­-tar men teris aghymdardyng jete­ginde ketui tek әleumettik mәsele­lerge ghana baylanysty ma? 

– Mening oiymsha, eng basty sebep – әleumettik mәsele. Ekinshi mәsele – syrttan kelip jatqan әleumettik jelilerdegi aqparattar aghyny. Jalpy, búl birneshe fak­torlar kesheninen túratyn ózekti mәsele der edim. 
– Súhbatynyzgha raqmet! 

 Ángimelesken 

Kәmshat TASBOLAT

Ayqyn-aqparat