Ózbekstannyng preziydenti qaytys bolghan son, Islam Kәrimovti úlyqtaytyndar tym kóbeyip ketti. Áleumettik jelidegi otandastarymyzdyng ózi Islam «әkәni» jer kókke syighyzbay maqtap, «tirining amany, ólining jamany joqtyghyn» dәleldep tastady. Osy bir qazany elimizdegi ózbek migranttary qalay qabyldady?. Almaty oblysyndaghy Talghar, Enbekshiqazaq audandarynyng jerinde kókenis egip, kýneltip jýrgen migranttarmen tildesken edik. Ózbekter basqany bilmese de, sayasatqa jýirik kórinedi.

Qazir ózbek aghayyndar qazaqtyng jerine kókenis egip, mol ónim alyp, ony qaytara qazaqqa satyp, qyz-qyz tirshilikting qyzyghyna týsip jatqan uaqyt. Almaty oblysyndaghy Qoyshybek auylynan sәl tómen týsseniz býkil egistikti jaylaghan ózbekterding lashyqtaryna kez bolasyz.

Búl jaqqa men sekildi kókenisti arzan baghagha aludy oilaytyn «saudagerler» kóp keletin kórinedi. Tonnalap qarbyz alatyn saudagerding kebin kiyip, ózbekterdi әngimege tarttym.

Birinshi barghan lashyqta on shaqty er azamat soraptap, kók shay iship otyr eken. Kýn ysyp ketken son, demalyp otyrghan synaylary bar.

Egistikte qarbyzdyng tausylghanyn, basqa kókenis qajet bolsa, tauyp beretinin aityp, meni dastarhangha shaqyrdy.

Dastarhannyng shetine jayghasa berip, «Qúday qazanyng qayyryn bersin! Preziydentteriniz qaytys boldy ghoy» dedim eleusiz ghana.

Sol-aq eken, ishi pysqan jigitter «Jaqsy adam edi, jaryqtyq» dep bastap alyp, әngimening tizginin aghytty-ay kelip.

– Sol jaqsy adam jaghdaylarynyzdy jasap berse, shekara asyp qanghymas edinizder ghoy, – dep qaghyttym.

– Ózbekstanda júmys joq emes, bar. Biz ol jaqtan da jan bagha alamyz. Biraq, aqsha degen adamgha kóp qajet. Kóp aqsha tabu ýshin osynda jýrmiz, – dedi olar.

– Islam Kәrimov nesimen jaqsy adam?

– Ol Ózbekstandy myqty memleketke ainaldyrdy.

– Endi kim preziydent boluy mýmkin?

– Shavkat Mirziyaev bolady dep jatyr.

Taghy egistikti aralay jýrip, bir lashyqqa bas súqtym. Kishkene ghana masahana túr, ishine eki-ýsh jasar bala qannen qapersiz úiyqtap jatyr. Dastarhan basynda әkeli-balaly eki ózbek shay iship otyr. Esik aldynda kir juyp jýrgen kelini meni kóre sala egisting ishine kirip ketti.

«Qarbyz súrau» ayaqtalyp, preziydentting qazasyna kónil aittym.

Aqsaqal preziydentke ózbek halqynyng eshqanday ókpesi joq ekenin aita kelip: «Ol býkil ózbekting qamy ýshin tughan-tuysyn da, ózining qyzyn ayaghan joq. Óz tughanyn ayamaghan azamatty bizdi qanghytyp jiberdi dep aiyptay almaymyn» dep ayaqtady sózin.

Men qaytugha ynghaylandym. Balasy «meni Algha auylyna deyin ala ketesiz be?» dedi.

Algha auylynyng shygha berisine ózbekterding ónimin satatyn kókenis bazary bar eken. Soghan jetkenshe, ózim qúralpy jigitting әngimesin tyndadym.

Aty Ábdilәziz eken.

– Men Qyrghyzstannyng Osh oblysynda dýniyege keldim. Ol jaqta biletin shygharsyz, qyrghyz men ózbek ylghy da qyrylyp, soghysyp jatady. Eseye bastaghanda Ózbekstangha kóshtik. Onshaqty jyldan beri Qazaqstanda júmys istep jýrmin. Men osy ýsh memleketti óz kózimmen kórdim. Bir-birimen salystyra alamyn. Mysaly, Qyrghyzstanda oqymaghandar – bay. Ózbekstanda – oqyghandar bay. Bala kezimde oqu ýlgerimim dúrys bolmady. Oqugha qabiletim bolmaghany ýshin qazir qara júmys jasap jýrmin. Ózbekstanda oqyghan adam jerde qalmaydy. Janyn baghatyn júmys tauyp alady. Sondyqtan, kinәni preziydentten emes, ózimnen izdegendi jón sanaymyn. Qazaqstanda oqyghany da, oqymaghany da – bay.

Qyrghystan men Ózbekstannan Qazaqstannyng birinshi artyqshylyghy osy.

Ekinshi artyqshylyq múnda últaralyq qaqtyghys joq. Maghan kelip, әli bir qazaq «sen ózbeksin» dep tiyisken emes.

Ýshinshi artyqshylyq múnda baylargha Ózbekstandaghyday qysym kórsetilmeydi. Keyin bayyp ketip jatsam, Qazaqstanda túrghandy jón kóremin. Mәselen, Islam Kәrimov últtyq әuejay saudagha týsip, dau bolghan kezde kóptegen baylardy qysyp, olargha jol jóndeu, mektep salu degen sekildi isterdi jasaugha mindettep tastaghan bolatyn. 

– Sen ózi Ózbekstandy jamanday bastadyng ghoy.

– Joq, jamandaghan joqpyn. Tek oiymdy aittym. Men Otanymdy jamandady eken dep, maghan bireu óz Otanyn bermeydi ghoy.

Alghadaghy ózbek bazardaghy biraz ózbek aghayyndy әngimege tarttym. Olardyng barlyghy da Islam Kәrimovting jaqsy adam bolghanyn aitady.

Týiin

Bir kezderi Islam Kәrimov Ózbekstandy tastap, shetel asqan migranttargha shýiligip, olardy «jalqaular» dep sókken bolatyn. Sol «jalqau» ózbekteri qazaqtyng jerin «emip» jatyp, alghystyng bәrin Islam Kәrimovke jaudyryp jatuy nening belgisi? Búl súraqqa Siz jauap beriniz.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz