Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 4500 0 pikir 6 Qyrkýiek, 2016 saghat 11:44

IMPERIALIST BOLU - ARMANYM


Negizi bar ghoy, imperialist bolghan dúrys pa degen oigha keldim. Jaqsy ghoy, ózgening jerin basyp alasyn, baylyghyn paydalanasyn, halqyn búratanagha ainaldyrasyn, dinine kirgizesin, tilinde sóiletesin.

Ómir boyy sening aldynda tómenshiktep túrady. Úly halyq atanasyn. Tilim joyylyp ketedi-au degen mәsele tumaydy. 50*50 baghdarlamasyn qabyldap әure bolmaysyn. "Úrandardy basqa tilde jazyp qoyyndar, úyat bolady" dep pәrmen bermeysin. Búratanagha da amandyq kerek, "oybay, әskerinde territoriyamda ústap otyr. Áytpese, basqa bir imperialist basyp aluy mýmkin" dep jat ta kelip jalynady. Rahat qoy,ә?

Ázildep otyrghan joqpyn. Jer sharyn ainaldyryp qaranyzshy, bir kezdegi imperialister - aghylshyndar, nemese fransuzdarda til mәselesi deytin qiyndyq bar ma? Latyn Amerikasy portugal jәne ispan tilderining otanyna ainalyp keledi. Aghylshyn jәne fransuz tildi elderding ózindik úiymdary bar. Ol azday, endi geosayasatta "orys tildi júrtshylyq" degen úghym payda boldy. Kórshinning ishki isine aralasqyng kelse, "orys tildi júrtshylyqtyn" mýddesin qorghaushy bolyp shygha kelesin. Bitti. Eshqanday logika, eshqanday әdilettilik joq. Tek mýdde. Imperialistik mýdde.

Álemdik sayasat ne bolyp barady ózi? Til - sayasattyng qúralyna ainaldy. Til sayasaty sayasy shoqpargha ainalyp keledi. Al, biz, elimizdegi basqa últ ókilderin qazaqqa ainaldyrugha jýreksinemiz. Mensinbeymiz - ózimizshe. Olar qazaq bola almaydy, bizding qanymyz taza. Olar rugha syimaghan song qalay qazaq bolady dep shalqayamyz. Erteng olar basqa bireuding sayasy qolshoqparyna ainalyp shygha keletinin oilanyp ta jýrgen joqpyz. Qazaqqa bir últ emes, ru-ru bolyp aitysyp jýrgen qolayly. Naghashy, jiyen bolyp sóz qaghysyp jýrsek - jetedi.

Bayaghyda jýz-jýz bolyp jýrip, Reseyding qolastyna qalay ótip ketkenimizdi bilmey qalyp edik. Rudy aityp otyrghanym, biz әli de bolsa birúlttyq psihologiyagha jete almay otyrmyz. Júmylghan júdyryqtay últ qana imperialist bola alady. Ózgeni basyp alyp qarq qylmasang da el men jerdi saqtau ýshin imperialyq psihologiyanyng bolghany abzal.

Serik Janbolat

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1492
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3261
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5584