Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Átten... 5414 0 pikir 5 Qyrkýiek, 2016 saghat 13:51

«TALASBEK - KINONY QOYYP, JEKE ÚSYNYLUGhA TATITYN ARDAGER»

Akter әri rejisser Doshan Joljaqsynovtyng «Qúnanbay» filimi Memlekettik syilyqqa úsynylyp jatyr. Al, syilyqqa úsynylghan újymnyng ishinde filimning ssenariyin jazghan jazushy, kýishi, mәdeniyettanushy Talasbek Ásemqúlovtyng bolmauy óner men mәdeniyet salasyndaghy júrttyng keyistigin tughyzuda. Búl turasynda mәdeniyettanushy Áliya Bópejanova «Almaty aqshamy» gazetine maqala jazdy. Ile «Ayqyn» gazeti de osy mәseleni kóterdi (Eskertu: atalghan eki maqala da «Abay.kz» aqparattyq portalynda jaryq kórdi). Búdan әleumettik jeli qoldanushylary da syrt qalmay, Talasbek Ásemqúlovtyng «Qúnanbay» filimine qatysqan újymynyng qataryna enip, memlekettik syilyqqa úsynyluyn talap etti.

Sóitip, biz mәn-jaydy bilu ýshin Doshan Joljaqsynov myrzagha  telefon shalghanbyz.  Filimning rejisseri, әigili akter bizben aradaghy әngimesinde Talasbek memlekettik syilyqqa jeke dara úsynylugha tiyis ardager dep aghynan jaryldy.

Abai.kz

Doshan Joljaqsynov, akter, «Birjan sal», «Qúnanbay» filimderining rejisseri:

- «Qúnanbay» filimi memlekettik syilyqqa úsynylyp, tizimde Talasbek Ásemqúlov bolmay shyqty. Osynyng mәn-jayyn óz auzynyzdan estiyikshi dep habarlasyp túrmyz.

- Marqúm Talasbek qay kezde de kóshimizding aldy ghoy. Áp dep úsynghanda-aq, tizimge birinshi Talasbekti jazdyq. Sóitsek, qaytqan adam bolmaydy deydi. IYmekeng (qazirgi qorghanys ministri Imanghaly Tasmaghambetovty aityr otyr. - red) priemer-ministr bolyp túrghanda Asqar Sýleymenovke jәne taghy bireulerge alyp berip edi. Sodan keyin qanshama uda-shu shyqty. Sondyqtan myna qalpty eshkim búza almaydy. Eger úsynylghan kezde qaytys bolyp ketse, әngime basqa deydi. «Ony bәrin bilemiz, dese de mynau qazaqtyng birtuar azamaty» dep bastap, aityp kórip edim. Bolmay jatyr. Erteng taghy shu shyghatyn týri bar. Anaghan nege bermedi, mynaghan nege bermedi degen dau tumaq. Ózderinning esterinde ghoy, úsynylghan biraz adamdargha berilmedi ghoy.

Talasbekti tizimge kirgizu ýshin men barlyghynyng aldynan óttim. Tipti sol kezdegi Preziydent apparatynyng basshysy Núrlan Nyghmatullinge deyin baryp aittym. Ministrding de aldynan óttik. Komissiyadaghylardyng auzyna salyp ta kórdim. Olardan da eshtene shyqpady ghoy. Mine, birinshi tury ótip ketti. Osynday zan, erejelerden habary joq adam oilaytyn shyghar: «Oybay-au, mynau masqara ghoy, Talasbek qalay úsynylmaydy?» dep. Zang nizamyn bilmegen song qiyn, әriyne. «Osynyng bәrin Doshan istep otyr» dep aitatyndardy da bilem. Shәmshige berilmedi, Júmekenge berilmedi. Qazir endi Talasbek dep Ýkimetke deyin shyghatyn bolsaq, bәri at-tonyn ala qashady.

Mine, osynday jaghday, inim! Ana joly «Almaty aqshamyna» Áliya Bópejanova apamyzdyng maqalasy shyqqan. Sodan keyin o kisige telefon ashyp, aittym bәrin, bilmeymiz endi ne isterimizdi dep...

Filiminiz birinshi turdan ótip pe endi?

- Ótipti-mys.

-  «Mys» degeninizge qaraghanda әli naqty emes pe?

-  IYә, ótipti-mys. Jalghyz biz emes, úsynylghandardyng bәri ótti-au deymin...

Shyny kerek, filimning úsynylghanyn da keshirek bildik. Abay audany men Kinomatografister odaghy birlesip, ózderi bolyp úsynghan eken. Sóitip, «óstiyik dep otyrmyz, qalay qaraysyz?» dedi. Endi, qalay qaraytyny bar?! Kino eger soghan layyq bolyp jatsa. Oghan deyin «Euraziyalyq» kinofestivalding Gran-priyin alghanbyz. Halyqtyng kózqarasy da jaman emes siyaqty. Bylayynsha men ózi osynday dýniyelerge shorqaq adammyn. Onyng qaghazdaryn toltyrudy da bilmeydi ekenbiz. Ministrlikke habarlasyp, bildik. Sóitip, Talasbekti jazyp jatsaq, «Joq, ol kisi bolmaydy. Qaytys bolyp ketti ghoy» dedi. Sodan әngime shyqty. Bolmaytyn bolghan son, bes adam úsynyldy. Sonyng ishinde ózim de barmyn ghoy. Sodan men de barmyn ghoy dep taghy da Talasbekti úsynyp edim «rejisser әri basty rolidi somdaghan akter retinde siz qalaysha úsynylmaysyz?» dedi. Úsynylugha tura keldi. Operator, qoyshy suretshi, sodan keyin Aydos Bektemirov, Baraqty oinaytyn, Zereni oinaytyn apamyz, men bar – bes adam bolyp úsynyldyq.

Doshan agha, biz osy әngimeni óz auzynyzdan estiyikshi dep habarlasqan edik, mәselening mәn-jayyn taratyp aityp berdiniz, rahmet.

- Talasbek kinony qoyyp, memlekettik syilyqqa jeke úsynylugha tatityn ardager ghoy, shynyn aitu kerek. Tipti bir maqalasymen, bir kózqarasymen-aq jeke úsynylatyn azamat qoy ol. Ókinishke qaray, osynday boldy, qaytemiz endi...

Súhbattasqan – Ómirjan Ábdihalyqúly

Surette: D. Joljaqsynov Qúnanbay rolinde

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5563