Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 4522 0 pikir 5 Qyrkýiek, 2016 saghat 13:02

QAJYLAR, SELFIYLET- PENIZDERShI

Aynalayyn qajylar sizderge ótinish qajylyqqa baryp alyp, júmaqpen sýiinshilengen janday sәlfiyletip suretke týsip ony elge internetke jariyalaudy qoysanyzdar. Ne masqara, búl?.

Estimegen elde kóp degen. Keshe pәlenbey adamgha auyz ashar berip jatqan kezim, auzymdy ashyp jatqan kezim, jauyp jatqan kezim dep orazada bolmap edi, endi qajylyqqa baryp Qaghbanyng aldynda túryp sәlfiyletip túrysyng mynau. Qay sasqanyn? Riyashyldyq degen barlyq qajylyghynmen qosa ómirindi jútyp jiberetinin bilmeysin be? Mahsharda Alla saghan "Men ýshin ne istedin?" dese "Sen ýshin qajylyq jasadym" deysing be? "Joq, ony el kóru ýshin jasadyn, rasynda kórdi" dese ne deysin? Mýmkin Arafatta perishtelermen sәlfy jasarsyn? Basyndy sәjdege qoyyp jyla da bir qolynmen týsirip "jylap aqyretti oilap jatqan kezim" dep te týssey suretke. Joq bylay de: «Aqyrette tozaqqa ketip qalamyn ba, qajylyghym qabyl bolmay qala ma?» degen kezim dep te bir týsip qoy. Shaytangha tas laqtyratyn jerge bar de shaytanmen de birge týs. Sosyn ony Instragamgha qoysay, ataqty bolasyng "layyqty" kóp jinaysyn, biraq sauap jinay almaysyn.

Sen ózindi óltirip tyndyng ghoy myna qylyghynmen. Álemge Qaghbagha art qarap, qyryn qarap túrghanyndy jariyaladyng ghoy. Aqyrette de solay qalyp qoyamyn dep qoryqpaysyng ba? Shirkin adam degen múnshalyqty abyroysyz bola ma? Mýmkin erteng janazandy shygharyp jatqanda ony da qoyarsyng FB-gha, Ins-qa. Ólip jatqan kezim, ainalamdaghylar mening dostarym, qarandar kóp jinalypty, yaghny kóp "layyq" dep. Jalpy "FB", "Ins" degender erikkenning ermegi ghoy. Ásirsese "Ins" degen naghyz ózimshildik ordasy ghoy. Sol ermekke sen kelip qajylyghyndy, namazyndy, orazandy qoyghanyng ne? Mýmkin qabirden de Mýnkәr, Nәnkýrmen de sәlfy jasarsyn. «Mynau meni eki perishte ómirindi qalay ótkizding dep súrap jatqan kezderi" dep. Ómirin ózgege jarnamalap suretpen ótkizgenning aqyrette tek suret ómiri ghana qalady, bauyrym.

IYә, myna zaman Islamnyng ruhy ólgen zaman. Joq ol ólgen joq, músylmandar ózderi óltirdi. Bәrimiz ólige ainaldyq. Keshegi músylmannyng maghlúmaty taryday, imany tauday edi, qazirgi músylmannyng maghlúmaty tauday, imany taryday boldy. Búrynghy qajylardyng kózinen jas ketpeytin bolsa býgingi qajylardyng jýzinen kýlki keppeytin boldy. Qajylyq turizmge, instragamdaghy egoizmge ainaldy. Mendey qap-qara kýnәharlar qajylar kelse qolynan sýyshi edik, әulie kórushi edik, tәu etushi edik al endi Shou etetin boldyq. Tek toylar men telearnalar ghana emes ghibadattar da shugha ainala bastady. Aqyrzaman jaqyndady. Alladan basqa kómekshi joq, Alladan basqa jәrdemshi joq, Odan basqa kýsh pen quat ta joq.

IYә, Adam pende pәny adamdargha tanylsam dep armandaydy. Aqyry Baqy IYesine tanylmay qúrdymgha qúlaydy…

Múhiddin Isaúly

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566