Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 4915 0 pikir 5 Qyrkýiek, 2016 saghat 10:45

QARAGhANDYLYQ ÓNIM - BIZDING ÓNIM

«Qazaqstannyng ýzdik tauary-2016» kórme bayqauynda janalyqtar kóp boldy. 

Osakarov audanynan kelgen «Evraziya Invest Ltd» kompaniyasy qúrghaq bie sýtin óndirudi iske qosqan elimizdegi birden bir kәsiporyn. Kórmede әzirge tek shet elderge jetkiziletin ónimder kórsetildi, sebebi ishki naryq tabighy qymyzben qamtamasyz etilgen. Kompaniya «Ýzdik azyq-týlik tauary» atalymynda ekinshi dәrejeli diplom aldy.  

Úlytau audany kórmege «Bas kón» kompaniyasyn qosypty – olar talqan men qazaqtyng últtyq deserti – jent dayyndaydy. Ónimder әzirshe Jezqazghan ónirining túrghyndaryna ghana tanymal, biraq kәsiporyn basshysy Shayahmet Ýmbetov juyq arada býkil oblysty dәmdi taghamdarmen qamtamasyz etuge niyetti. «Talqan – erekshe ónim, toyymdy әri paydaly. Ol kóshpelilerding manyzdy taghamdarynyng biri bolghan: ónim tez toyghyzady jәne jolaushygha úzaq jolda әl-quat beredi. Búl qant diabetimen, bauyr aurularymen, allergiyamen auyratyndar ýshin taptyrmas tagham. Sonday-aq, talqandy aryqtau baghdarmalaryna qosugha bolady!», - dep, Sh.Ýmbetov óz ónimining qúpiyasymen bólisti.  

Jas dizayner Uliyana Krylova quyrshaq ýilerin jasaydy. Onyng shygharmashylyq sheberhanasy búl kórmege birinshi ret qatysyp otyr, sol sebepti búl ónimge yqylas zor boldy. «Bizding sheberhanamyz óz júmysyn bar bolghany eki ay búryn bastady. Biz óndiriste qayyng sherelerin qoldanamyz, búiymdardy su qosylghan, uytsyz akril gipoallergendi boyaularmen boyaymyz. Qazirding ózinde qajetti sәikestik sertifikattarynyng barlyghyn aldyq, yaghni, bizding ónimderimizding qauipsizdigi maqúldanghan. Ázirshe biz oiynshyqtardy internet arqyly satudamyz – әleumettik jelilerdegi sauda dýkenderge qaraghanda jaqsy jýredi. Qajetti qúral-jabdyqtardy satyp alghannan keyin assortiymentti úlghaytudy josparlap otyrmyz», - deydi sheberhana jetekshisi.  

Bayqaudyng taghy bir jana qatysushysy – temirtaulyq jeke kәsipker Vyacheslav Muromsev ayaq kiyim tigumen ainalysady. Ónirding basqa da kóptegen jenil ónerkәsipshileri siyaqty, Vyacheslav ta júmysty ónerkәsip oryndarynyng tapsyrystaryn oryndaudan bastaghan, sonyra kópshilik naryghyna shyqty. «Áli kýnge deyin biz negizinen arnauly ayaq kiyim tigemiz – zauytta júmys isteytinderge, qúrylysshylargha arnalghan, by újymdarymen birlesip júmys isteymiz, olargha kez kelgen ýlgidegi by ayaq kiyimderin dayyndaymyz. Biz shopandargha jәne «Kókpar» últtyq oiynyna arnalghan etikter siyaqty bayaghyda úmyt bolghan ayaq kiyim týrlerin tigudi janghyrttyq. Balalargha arnalghan ortopediyalyq jәne eresekterding kýndelikti ayaq kiyimderin tiguge de kóp kónil bólinedi», - dep, sheber óz ónimderin kórsetti.  

Sarandyq «Sunpaper» JShS-i tayau uaqytta qaghazdan jasalghan gigiyenalyq ónimderding ataqty óndirushileri ýshin layyqty bәsekeles bolayyn dep túr. Júmys istegenine kóp uaqyt óte qoymasa da, kәsiporyn ózin jaqsy jaghynan kórsetip ýlgerdi – ol kommersiyalyq bankter, «Qazaqstan temir joly» ispetti iri úiymdardyng jetkizushisi bolyp tabylady. «Qazaqstannyng ýzdik tauary» bayqauyna ekinshi jyl qatysyp otyrghan kompaniya sarapshylar tarapynan moyyndalyp, «Túrghyndargha arnalghan ýzdik tauar» atalymynda ekinshi dәrejeli diplomgha ie boldy.  

Osylaysha, Qaraghandy oblysy tútynushylarynyng tandap alatyn ónimderining qatary barghan sayyn artyp keledi. Endi ónirde azyq-týliktin, halyq tútynatyn tauarlardyng barlyq týri derlik bar – kiyimder men ayaq kiyimderden bastap oiynshyq pen jihazgha deyin; ózderining aksessuarlary: sómkeler men әshekey búiym óndirushileri bar. Mysaly, erli-zayypty Qayyrjanovtar jergilikti tauarlardy nazardan tys qaldyrmaydy, olar tek qaraghandylyq óndiristing ónimderi men zattaryn satyp alady. «Jalpy, múnda túrghan esh qiyndyq joq. Dastarhanymyzdaghynyng bәri ózimizdiki, qystyq jәne jazdyq kiyim, balalardyng ayaq kiyimderi – jergilikti fabrikalarda tigilgen, velosiyped te bizding óndirushiden, jihaz turaly aitpasaq ta bolady. Tek kilemder ghana Shymkenttiki», - deydi otaghasy Rustam.  

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5564