Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Birtuar 3991 0 pikir 29 Tamyz, 2016 saghat 12:59

"QAZAQ ShYNDYGhYNYN" QARA NARYN QALAY ÚMYTTYQ?

Qazaq jurnalistikasynyng qara nary Aldan Ayymbetovti kóp qazaq úmyta bastaghan ba? Aqiqat jolynda ómirining aqyryna deyin kýresip ótken qayratker Aldan aqsaqal Ayymbetovtyng ortamyzdan ketkenine ótken aptada on jyl tolypty... Marqúm kózi tiri bolghanda biyl 85 jasqa tolar edi. Ajalgha arasha túrar kim bar?..

Songhy 5-7 jyldyqta jurnalistika kóshine qosylghan jas qalamgerlerding Aldan Ayymbetovti tanymauy әm onyng esim-soyyn bilmeui bek mýmkin. Dese de, agha buynnyng әdildikting Aldan aghany úmyta bastaghany ókinderdi.

Qazaq dalasynyng naghyz patrioty, «Kazahskaya pravda» gazetining bas redaktory bolghan Aldan Ayymbetov 2006 jyly 19 tamyz kýni 75 jasyna qaraghan shaghynda dýniyeden ótken edi.

Belgili jazushy Didar Amantay Aldan aqsaqal turaly:

«Orystar ýshin Petr I, týrikter ýshin Atatýrik, eureyler ýshin Teodor Gerseli kim bolsa, Aldan Ayymbetov qazaq halqy ýshin dәl sonday túlgha edi»,-degen-di.

Aldan Ayymbetov Qazaq memleketining tolyq jenisin kózimen kórmey ómirden ótkisi kelmeytinin kóp aitqan eken. Onyng «Kazahskaya pravda» gazetin shygharuy da Qazaq memleketining tәuelsizdik jolyna baghyttalghan qadamynyng biri bolatyn.

Keybir basylymdar Aldan Ayymbetovty Servantesting Don Kihotyna tenegen kezder de boldy. Sebebi ol sonau 1993 jyldan jat pighyldy gazet-jurnaldargha erik berip, solardy ólip-óship qarjylandyrghan kýshtermen, biyliktegi mәngýrttermen ayausyz kýresti. Biylikti de synady, oppozisiyany da synady. Onyng syny naq syn edi. Ádiletsizdikti ashyq әshkereledi.

Mysaly, Aldan Ayymbetov 2006 jyly «Kazahskaya pravda» gazetinde «Rossiya chuti ly ne za ushy tyanet k integrasiiy» degen taqyryppen kólemdi maqala jariyalap Qazaqstan, Belorussiya jәne Resey arasyndaghy (Armeniya men Qyrghyzstan keyin qosyldy) qazirgi Euraziyalyq ekonomikalyq odaq turaly qatang syn jazdy. Sol kezde iydeya týrinde bolghan odaqtyng ekonomikalyq әleuetining tensizdigin ashyq synady. Búl Aldan Ayymbetovtyng jazghan aqyrghy syny maqalalarynyng biri edi.

Aldan Ayymbetovtyng "Qazaq shyndyghy" degen atpen gazet shygharuy jәne osy gazet arqyly qoghamnyng týiitkildi mәselelerin sheshuge qyzmet etui ýlken erlik ekeni sózsiz.

Aldan Ayymbetov turaly belgili sayasatker Ámirjan Qosanov "Abai.kz" portalyna pikir bildirip, bylay dedi: 

 -Aldan Ayymbetov turaly qazirgi jastar kóp bile bermeydi. Ghylym doktory, filosof. Osy ataqtary ýshin ghana ony bilu, enbekterin oqu – paryz. Óitkeni qazaqta sheneunik, prokuror men sudiya kóp, al filosof - az. Biraq ol kisining basqa ghalymdardan ózgeshe bir erekshe, siyrek kezdesetin qasiyeti bar edi. Óitkeni kóp jaghdayda ghalymdar tek qana ózining arnayy salasymen ainalysyp, tvorchestvolyq laboratoriyasyna ózin qamap tastap, qoghamdyq ómirge belsenip aralasa bermeydi. Keybir salalar ýshin ol da oryndy bolar, biraq filosofiya – qoghamdyq ghylym ghoy. Bәlkim, sondyqtan da Aldan agha óz kabiynetinde ne kitaphanada otyryp, zertteu jýrgizip qana qoymay, «últtyq mýdde» degen filosofiyalyq qana emes úghymdy týsindiru әri qorghau ýshin aqparattyn, qala berdi sayasattyng ashyq alanyna ashyq shyqty! Tәuelsizdikke endi ghana qol jetkizgen Qazaqstannyng túsynda, post sovettik iydeologiyanyng iyisi әli de búrqyrap túrghan bolatyn – «batpandap kirgen nәrse mysqaldap shyghady» emes pe? Jetpis jyl boyyna ýstemdik etken «proletarlyq internasionalizm» qaghidasynyng boyauy sinbey túrghan kez. Qazaqstan basqaru jýiesinde «qazaq últynyng ózindik mýddesi bar» degen sózi aitu qylmysqa para-par kezde «Kazahskaya pravda» («Qazaq shyndyghy») atty gazet shygharudy naghyz erlik dep sanau kerek! Jәne de ol gazetti qily-qily qiyndyqqa qaramay, 1993-jyldan ózi qaytys bolghan 2006-jylgha deyin shygharyp túrdy! Kóp jaghdayda ol gazet Aldan aghanyng jeke qarjysyna basylyp túrdy. Demeushileri bolghan da shyghar, biraq ol zamanda olardyng aty atalyp, týsi týstele bermeytin. Onyng ýstine qazaq últynyng týpki mýddesin ashyq әri orys tilinde biyik intellektualdyq dengeyde, ózge júrtty moyyndata otyryp basqa últqa pash etu kez kelgen adamnyng qolynan kele bermeydi. Qazaq múnyn qazaq tilinde ghana shaghyp, óz qazanymyzda búrq-búrq qaynap jatatynymyz ótirik emes qoy. Jәne de últtyq mәseleni talqylaghanda keybir adamdar emosiya men úranshyldyqqa salynyp, terennen qaza bermeydi. Qazirgi zaman túrghysynan alghanda bizde últtyq iydeyalardy ózge júrtqa basqa da shet tilderinde bilikti әri úghynyqty jetkize bilu mindeti túr.

Qoghamdyq ómirde onyng minezi bәrine jayly boldy dep aita almaymyn. Biylikke de, keybir oppozisiya ókilderine de qatysty syny pikirin aitudan ol taysalmaytyn. Áriyne, ol synnyng ishinde subektivti sebepter de bolghan shyghar (ómirding aty ómir ghoy!), biraq óz basym ol synnyng kóp jaghdayda últtyq mýddeni qorghau túrghysynan bolghanyn bilemin, sondyqtan Aldan aqsaqaldyng sol kezdegi biylikke de, oppozisiyagha da aitqan ashy synyn moyyndaghanmyn, qazir de sol pikirdemin. Synaghan adamdy kim jaqsy kóredi? Bәlkim, biylik ishinde jýrgen kosmopolitter men proreseyshil toptar men túlghalar sol sebepti Aldan Ayymbetov sekildi ilude bir kezdesetin irgeli de iri túlghanyng kezekti mereytoyyna qatysty bir auyz sóz aitugha jaramay jatqan bolar...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir