Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 5182 0 pikir 29 Tamyz, 2016 saghat 12:39

MÁDINA OMAROVA: «BÚL PESADAN KÓRERMEN NENI IZDESE, NENI KÓRGISI KELSE, SONY TABADY»

91-teatr mausymy ayasynda qazan aiynyng 21-22 kýnderi jazushy, dramaturg Mәdina Omarovanyn «Aqtastaghy Ahiko-san» dramasynyng premierasy bolady. Qazir repetisiyasy jýrip jatqan qoyylym avtorynan shygharma jóninde az-kem súhbattasqan edik.

Mәdina, әueli 91-teatr mauysymynda priemerasy bolghaly otyrghan «Aqtastaghy Ahiko-san» piesasynyng jazylu maqsatyna az-kem toqtalyp ótsen?

-  Búl piesany jazu degen nәrse - Qarlagty zertteushi, zang ghylymdarynyng doktory, professor, Parlament Mәjilisining deputaty Núrlan Dulatbekov aghanyng iydeyasynan tuyndady. Ol kisi teatrymyzgha arnayy kelip ýlken kezdesu úiymdastyrdy, Qarlag taqyrybyna baghyshtalghan ondaghan zertteu kitabyn, osy baghytta jazylghan birneshe ózge de kórkem tuyndylardy teatr múrajayyna tartu ete otyryp, Qarlag mәselesin, sonyng ishinde tughan jerine oralsa da jersinbey, Aqtasqa qaytyp kelip alghan japon tútqyny Ahiko Tesuro ghúmyryn piesagha ainaldyryp,  kórermen nazaryna úsynu jayymen bólisti. Búl oy teatr basshylarynyn, kórkemdik kenesting qoldauyna ie bolyp, sol jerde jazu jaghy maghan tapsyryldy. Sosyn men otyryp taqyrypty zertteuge kiristim. Qarlag múrajayyna baryp qayttym. Kóptegen derekti, kórkem filimder kórdim. Qysqasy búryn tek atyn estip, qúrghaq derekter týrinde súlbasyn  ghana ajyratatyn Qarlagty  qayta bastan keship shyghugha tura keldi. Onay boldy dep aita almaymyn. Degenmen nәtiyjesinde dýniyege «Aqtastaghy Ahiko» keldi. Mendik maqsat – sol qanqúily zamandaghy adamdardyng keypin beru; basqa qiynshylyq týskende keybireuding adamy keyipten ajyrap, hayuany dengeyge qúldilap baryp bir-aq týsetinin, key adamdardyn, kerisinshe eshnәrsege qaramastan, bet-әlpeti men ar-ojdanyn saqtap qalatynyn kórsetu boldy. Men ýshin búl qúbylys – fenomen. Nege bireu alay, bireu bylay? Jazu barysynda ózim de osyny jete úghynugha tyrystym. Negizi men ýshin maqsat ta, taqyrypty qauzap qualaugha yntalandyrghan sebep te osy boldy. Ruh nemese qarabayyrlasaq, psihologiya mәselesi.  Jalpy sol dәuirding kelbeti, problemasy, qiynshylyghy, ayausyzdyghy kórkemdik túrghydan qisyndalghan siyaqty. Endi oghan ózderiniz tóreshi bolarsyzdar. Alla qalasa.

IYdeologiya, sayasattyng qúrsauyndaghy qalghan adam taghdyry taghy da iydeologiyagha qyzmet etip túrghanday әser qaldyrady eken...

-         Qoghamda, zamanauy әlemde ómir sýrgennen keyin iydeologiya iydeyasynan eshqayda qashyp qútyla almaspyz. Eger ol iydeologiya kókeyge qonyp túrsa, oghan nege qyzmet etpeske... Sodan keyin búl piesadan, jalpy kez kelgen әdeby tuyndydan oqyrman (kórermen) neni izdese, neni kórgisi kelse, sony tabady dep oilaymyn. Kishkene kónil esigin kenirek ashyp, terendeu boylasa, óte auyr oida qalary anyq. Biraq әiteuir barlyghynyng optimistik notada, kónildi ayaqtalatyny dәtke quat.

Shygharmada sovet ókimetining qanqúily sayasatyn, qazaq halqynyng bolmysyn tolyq asha aldym dep oilaysyng ba?

- Endi óz dengeyimde, problemany bir piesa boyyna artu mólsherinde, ashtym dep oilaymyn.

Piesadaghy Stepannyng beynesi suret ónerimen astastyrylady. Biraq, jauyz. Búl zúlymdyq zyndanyndaghy óner beynesin, ónerding halin beru me, әlde basqa oigha qúrylghan ba?

- Stepandy suretshi etudegi basty maqsatym – ony týrmede otyrghan jay «urka», «vor v zakone», «avtoriytet» dengeyinde qaldyrmay, intellektualdyq dengeyin kóteru, solaysha kórermen ýshin qyzyqty etu; alasapyran kýy keship, boyyndaghy ónermen alysa otyryp, jan-jaghyna ólsheusiz qiyanat jasaytyn esi auysqan, qatigez óner adamynyng beynesin jasap shyghu boldy. Ol men ýshin sol kezdegi jýiening – simvoly. Tipti kórkem beynedegi - dәl ózi. Sondyqtan ol keyipker men ýshin osy qalpynda óte qymbat.

Jendetterding qanisherligin kórsetu arqyly sol zamannyng qatygezdigin jetkizu bayqalady. Alayda, jendetke de aqtalugha әri bolmysynyng bir bólshegin kórsetuge mýmkindik beruge barmaudyng sebebi nede?

- IYә, men tipti Stepangha da aqtalugha mýmkindik qaldyrmadym. Olardy syndyrghan zaman, olar ishtey  kýirey otyryp, amalsyz sol zamannyng killeri boldy degen sentiymentaldy psihologiyany ishara emireuinmen boylaryna darytpadym. (Áriyne, rejisser ózgertip jiberse, amal kem). Sebebi, mening oiymsha, qashanda, qay zamanda, qay jaghdayda bolmasyn әr adamda әuel basta tandau erkindigi bolady. Qúday biylegen әlemde onsyz esh bolmaydy. Olar óz tandauyn jasaghan adamdar. Sondyqtan olardy jas talsha solqyldatyp, tolqytyp jatudy artyq sanadym. Búl ýzildi-kesildi piesagha әldebir mәrttik bergen siyaqty...

Qariya beynesi. Aruaq, azapty jenildetushi ruh beynesinde alynuy halyqtyng dýniyetanymymen baylanystyrylghan ýmit beynesi me?

-  IYә, Abyz qariya – Saryarqa jerining kiyesi, iyesi retinde alyndy. Ananday keremet dalany bólip alyp, qorshap tastap, ol jerde ósip-ónip otyrghan qalyng eldi tentiretin jiberip, Ajal, Azap lagerin salyp otyrghan biylikke kelip, ýreyin alatyn, tútqyndardy serpiltip, Ádilet ornatyp ketetin - Qasiyet.

Aqtamaq (keyipker) halyqtar dostyghynyng úiytqy beynesin be әlde qazaqtyng Qúdayshylyghyn, adamshylyghyn kórsetu me?

- Búl ekeuining ara-jigin ajyratyp, birin tandau mýmkin emes. Birtútas nәrse ghoy. Adamnyng últyna, nәsiline qaray ózgerip otyratyn Qúdayshylyq, adamshylyq bola ma? Ony qalay qúdayshylyq dep aitamyz? Aqtamaq – qazaq anasy, qazaq әieli. Joghary maghynada búl tirkesting ayasyna dýniyening bar imandylyghy syyady.

Áuezov teatrynda qoyylghaly jatqan alghashqy piesan. Óz kónilinnen shyqty ma?

- Áldene deu qiyn. Qazir repitisiya barysynda týrli kýidi bastan keship jýrmin. Birese alay, birese bylay siyaqty. Endi spektakli shyqsyn, sonda belgili bolady.

Dramaturgiya salasynda taghy basqa jana izdenistering bar?

- IYdeya kóp. Barlyghy qyzyq. Barlyghy únaydy. Bir júmysty bastap alyp, tezirek ayaqtap, kókjiyekte qyltiyp sheti kóringen taghy bir obrazgha jan bitirging keledi. Áriyne, bar. Búiyrsa, oqyp qalarsyzdar.

Qazirgi zaman dramaturgiyasy nesimen erekshelenui kerek dep oilaysyn?

- Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov siyaqty úly klassikter, keshe dýniyeden ótken Asqar Sýleymenov, Qalihan Ysqaq sekildi azuly aghalar irgetasyn qalap ketken qazaq dramaturgiyasy myqty bolugha tiyis. Biraq, әriyne, zaman ózgergen sayyn, әdebiyet te birqalypta qala almaydy. Álemmen birge qaryshtap, janashyldyqtan qoryqpay, qabyldau kerek, qazaq dramaturgiyasynyng boyyna layyqtap siniru kerek. Qazir bir quantatyny jaqsy jastar legi kele jatyr. Múrat Qolghanat, Álibek Baybol degen balalardyng shygharmashylyghymen tanyspyn, óte únaydy. Olar mýlde basqa. Biz de shama-sharqymyzgha qaray izdenip jatyrmyz. Barlyghy jaqsy bolady degen oidamyn.

Ángimene rahmet!

Súhbattasqan – Ómirjan Ábdihalyqúly

abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1504
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3277
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5742