Tarih turaly birer sóz

«Tarihymyz ghajap, ruhany kemel últ edik» degen, jii estilip qalatyn sózge birer auyz pikir.

Este joq erte zamangha, «bastyny iydirgen, tizelini býktirgen» kóktýrkining kezine ketpey-aq qoyayyn. Tipti, keyingi Altyn Orda dәuirining súrapyl shapqynshy ghúmyryna da bagha bermeyin. (Zaman solay boldy, o kezde barlyq júrt bir-birinen alshaq emes edi degendey. Alayda, so kezding ózinde ghylym men bilimge úmtylghan, janalyq ashyp jatqan júrttardyng da bolghany ras. Yaghny o zaman da dauly).

1. Alash alash boldym degen kezen. 500 jylday búryn. Alty alashtyng bir bútaghy – qataghan ruyn qyrghan kim? Qalghan bes Alash emes pe? («Ey, Qataghannyng han Túrsyn, …esigine kelip túr, shashqaly túr qanyndy, alghaly túr janyndy» – Marghasqa jyrau.). Maghauinge sensek, arbanyng kýpsheginen boyy asqan qataghandyq erkekkindikti týgel qyrylghan. Qyrghan. Qazaqtyng hany Esim han jәne onyng qazaqtyng ózge bútaghynan jinalghan qalyng alamany genosid jasaghan. Erkegin qyryp, әielin kýn, balasyn qúl etken. Óz bauyrynyn. Qalmaqtyn, oirattyng balasyn emes. IYә, ol zamandy da aqtap alatyndar tabylar. «500 jyl búryn, onday-múnday, Shynghys túqymy, o kezde solay edi, qataghan Túrsyn han separatist boldy, bәldu-bәldu» degendey. Biraq, oghan ergen myndaghan júrttyng ne jazyghy bar edi? Sondyqtan, moyyndap qoyalyq, biz memleket bolyp handyq qúrghan zamanda-aq óz bauyryn, tuys taypany tútas qyryp tastay alghan, genosidke barghan júrtpyz. Aq týiege mingen Asan Qayghynyng sonynan ergen «Aq qaz» sipatty perishte keyipti lirikalyq halyqty elestetpey-aq qoyalyq.

2. Maqúl, beri kettik. Shamamen, 300 jyl búryn. «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» dәuiri. «Jonghar degen jalmauyz kelipti, beyqam jatqan, beybitshilik sýigish, eresen momyn, kinәsiz júrtty shauypty» degen miyf. Ádemi, ótirik hәm jylymshy miyf. Qúddy sol jonghar degen «babay-júrt» aspannan týskendey. Olar bizding óte jaqyn tuys, túrmysy birdey, dini men tili ghana azdap bólekteu halyq edi. Syimadyq. Malymyz syimady, keudemiz, kegimiz maza bermedi. Býgin ol júrttyng júrnaghy kino týsire almaydy, әitpese qazaq degen «qanisher júrttyn» jonghar auylyn qalay órtep, malyn aidap alyp, qyzyn bókterip әketip, úlyn qúldyqqa salghany jayynda qansha kartina týsirgen bolar edi. Jaraydy, soghystyng aty soghys, eki jaq ta qarap qalmady deyik. Alayda, Qarataugha deyin bosyp, jol boyy mәiiti shashylghan qalyng qazaq týgeldey jonghar qylyshynan óldi me eken? Bosqan júrttyng ashtyqqa úshyramaghanyna, indet pen dertten, qatigezdik pen ishki shapqynnan da qyrylmaghanyna kepildik bere alasyz ba? Ruhany kemel, birligimiz ghajayyp, keremet júrt bolsaq, nege jenildik, nege Saryarqany qiyp, tastap, bosyp kettik? Arqa men shyghystaghy kóp rular elu jyldan song ghana óz atamekenine oraldy. Qytay arghy jaqtan jonghardy tozdyrghan sәtte biz de jettik batystan. Qyrghynnyng kókesi sonda boldy. Ras, ata kek dermiz. Alayda, ol júrtty da genosidke úshyratqannyng biri bizding babalar edi. Qayda әlgi, «biz degen mal baqqan elmiz, óz-ózimen tynysh jatqan elmiz… » dep keletin qanatty sózder?

3. Jaqsy. 200 jylday búryn. Shamamen, Reseyge bodan bolghan, odan songhy batysta Isatay-Mahambet, arqa men jetisuda Kenesary han dәuiri. Aldymen, jýz-jýz bop әrqaysysy óz betinshe vassaldyqty qabyl alghan kezenge toqtalayyq. Nege sol kezende ruhany tútas, bekem júrt ekenimiz ras bolsa, Resey imperiyasymen layyqty, tasqa basylghan órkeniyetti kelissózder bolmady? Eldi saqtaudyng ishki-syrtqy, elitaralyq kelisimderi nege jasalmady? Territoriyalar, qúqyqtar men sharttar nege belgilenbedi? (Baraq súltan men Ábilqayyrlardyng bir-birining basyn alatyndary sonyng aldynda ghana ma edi…) Jәngir, Uәly siyaqty el jauapkershiligin arqalaghan biyleushilerding tútasymen orys imperiyasyna bet búryp, ýielmenimen birge dinderine deyin ózgere bastaytyn tústary taghy da sol kezeng bolsa kerek-ti.

Jaraydy, sәl beri jyljiyq. Isatay-Mahambetting zenbirekke qylyshpen shapqan, sóitip ózine ergen eldi qyryp alghan qamsyzdyghyna kóz júmayyq. Ol bir batyrlyq dastany bop qala túrsyn. Negizi, soghysqa dayyndalghan júrt әueli kýshin shamalasa kerek, qaruyn saylap, jaraghyn jóndese jón. Ósken júrt, kemel halyq sóituge tiyis. Qúr aboriygendik shapqynnyng jeniske jetkeni tarihta siyrek. Ol bir әumeserlikke kóp úqsaydy.

Kenesary han. Ras, er, batyr, jaujýrek. Memleketti ústap qalugha úmtylghan qaharman túlgha. Onyng da orys myltyghy men zenbiregine jaraqsyz shapqanyn ótkizip jibereyik te, jenilisine keleyik. Qyrghyzgha shapty. Bauyr júrt, tuys elge. Nege, ne ýshin? Qyrghyz oghan baghyna qalsa, orys jenile salar ma edi? Óz jerinde jatqan qyrghyz aghayyndy qandy qasapqa týsirdi. Shapqynshylar ishinde hangha ergen barsha qazaq rularynyng әskeri boldy. Siz ben bizding ata-babamyz. Osydan ainalasy, eki ghasyrgha jetpeytin uaqyt búryn tuys eldi qyrugha, tabangha taptaugha úmtyldyq. Sony ne boldy? Han Kenening óz әskeri ózin tastap, sardarlary satyp ketti. IYә, bauyr elge qyrghyn ghana emes, hanyna satqyndyq da jasaghan júrtpyz.

Sәl beri keleyik. 150 jyl shamasy. Jaraydy, «handar, el biyleushiler – olar bólek, olar biylik, olar Shynghys túqymy, olardyng jýrekteri bez» delik. Qalqaman men Mamyrdy oqqa, Enlik pen Kebekti at qúiryghyna baylaghan kim? Qodar men Qamqany týiege asyp, sosyn taspen shókelegen kim? Biyler emes pe edi? El saylap, auzynan shyqqan әr sózin әuliyege balap ardaqtaghan súrapyl sheshender men kósemder edi ghoy. Halyq ishinen shyqqan! Solardy tóbege kótergen júrttyn, әlige deyin deyin «pәlenshe biyding býy degeni, týglenshe sheshenning sýidegeni» dep әspettep jýrgen qauymnyng aty qazaq pa edi osy? «Qalqaman-Mamyr, Enlik-Kebek, Qodar-Qamqa – dinsizder, sertti búzghandar, el birligin saqtau kerek boldy», – deytinder de shyghady, bilem. Alayda, solardy jәne solar siyaqty jýzdegen, bәlkim myndaghan – aty atalmaghan, dualy auyzgha anyzy ilinbegen beybaqtar bolmady dep kim aita alady. Olardyng qany, obaly kimning moynynda? Arabty «óz qyzdaryn tiridey kómip tastaghan júrt edi» degishpiz ghoy, sodan ozdyq pa? Qalqaman-enlik-qodarlardyng qylmysy sadaqpen atyp, at qúiryghyna baylap, taspen shókeleytindey qylmys pa edi? Nemese Maghjannyng «Sholpannyng kýnәsi» men Áuezovting «Qorghansyzdyng kýni» tek kommunistik dýrmekpen, әiel tendigi nauqanymen jazyldy dey alamyz ba? Álde, «Abay jolynda» әielderin aiyrbastap jiberetin eki qazaq turaly jazushy kezdeysoq jazdy ma? (Ras, ol taraudy Áuezov keyinnen ózi qysqartyp tastaghan desedi, alayda sonday oqigha bolmasa, ol oqigha janyn týrshiktirmese Áuezov-suretker ony jazar ma edi?) Maghjannyng Sholpany sonshama sadistik ólimge layyq pa edi, Áuezovting «Qorghansyzdyng kýnindegi» Ghazizany zorlaghan, óltirgen keyipker Qúnanbay qajynyng bir balasy ekenin nege aitqymyz kelmeydi?

«Jesirin qanghytpaghan, jetimin jylatpaghan el edik» degen sózdi sýiemiz. Ras, jesirimizdi qanghytpaghanymyz, maly ýshin nemese ekinshi-ýshinshi-tórtinshi әiel etip, seksualdyq qúldyqqa salu ýshin bolatyn. Jetimdi jylatpaghanymyz – shylghy ótirik. Qozy baghyp, tabany tilinip, boztorghoygha múng shaqqan kenendik әnder sol jetimdikting bir qiqymday júrnaghy ghana. Jetimdi – bala enbegin ekspluatasiyalau ýshin «jylatpaghan» bop kórindik. Malshy halyq tegin enbek kýshinen eshqashan bas tartqan emes.

Abaygha keleyik. «Osy men qazaqty jaqsy kórem be, joq jek kórem be» dep óz-ózinen shyn súraytyn úly babamyz qalay ómir sýrdi? Bilemiz be? Byt – túrmysy qanday boldy, shygharmashylyq laborotoriyasy nendey edi? Tolyq bir detalidy týrde taldaghan enbek bar ma? Joq. Sondyqtan, estelikke jýgine salayyn, Túraghúl jazady, Abay atamyz tabaq qaghazgha ólenderin jazyp tastay salady eken, qúnttap jinamaghan eken. Oilanyzshy, ózge júrttar úshaq jasap, himiyalyq laborotoriyalarda zertteuler ótkizip, akademiyalarynyng jýzdegen jyldyq tarihyn týzip jatqan shaqta Abayday danyshpannyng jazghan ólenderin jinaytyn bir deni dúrys hatshy bolmaghan, qasynda. Kózi tirisinde ózine redaksiyalatyp kitap basqyzudy aitpay-aq ta qoyalyq. Tabaq qaghazgha jazghan ólenderin әnshi-kýishi shәkirtteri súrap әketip, keybiri joghaltyp ta jiberetin bolghan! Agha súltannyng balasy, tóbe bi, dәuleti shalqyghan Abay sóitken. Eshkini kókten izdeyik. Keyinnen Álihan aralasyp, Kәkitay, Túraghúldar jinap Mýrseyitke kóshirtpese, Abaydyng qazirgi júrnaghy da jetpes edi bizge. Yaghni, biz bir 120-aq jyl búryn da qamsyz, qareketsiz, asylyn qadirley almaytyn, shygharmashylyq pen ghylymdy baghalamaghan qaranghy júrt boldyq. Ruhany kemel bolghanymyz, sandyraq.

4. Al tura 100 jyl búryn reseylik birneshe polk әskerden ondaghan myng ereuilshi bolyp jinala túryp, tas-talqan jenildik. Jýzmyndap shetelge boshalap, bosyp kettik taghy. Kez kelgen soghysta jeniluding astarynda – birlikting joqtyghy, tәrtipting bolmauy, bir basshygha úiymau, soghys ghylymyn iygermeu, tehnikadan maqúrymdyq, odaqtas izdemeu, aqshasyzdyq, kerbaqqan daukestik pen danghoy batyrlyq, sonynda tyshqanshylaghan qorqaqtyq jatady.

Bergi, Shәkәrimdi atyp, qúdyqqa laqtyrghanymyz, ony alyp, adamsha jerleuge 30 jyl (!) dәtimiz jetpegeni, kollektivtendirude malymyz – kapitalymyz ýshin júmylyp kýrespegenimiz, milliondap ashtyqqa úshyraghanda әlemdik baspasózge genosid turaly foto-dәlel-ayghaghymen hat jetkizetin sauatty bir tilshining bolmauy, repressiyada bir-birimizdi «s potrohamiy» satqanymyz, soghys bastalghanda dalbandap chapaevsha shapqylap qyrylyp qalghanymyz, múndaghy bala-shaghamyzdyng elden erek ashtyqqa úshyrauy… Ayta bersen, bitpes. Bergi, jana tarihtyng «sybaghasyn» taghy birde berermiz, әzirge osy.

Yaghni, bauyrlar, biz keremet kemel, ruhany damyghan, asyltekti últ emespiz. Tarihymyz túnghan erlik, ruhany ghajayyp, núr shúghylaly han-túlghalardan túrmaydy.

«Qazaq bolyp tughanyma maqtanam, qazaq bolmasam qayter em» degen sentiymentalidy ritorika óte kýlkili. Qazaq bolmasanyz, aghylshyn, ne japon, nemis, bolmasa, arab, qytay, eskimos, suahily bop tuar ediniz. Sol kezde de osylay keneusiz maqtana beruge bolady, әiteu bir jylt etken syltau tauyp.

Biz ózge elden erek te emespiz, ózge elden kem de emespiz. Barlyq júrtta «shkaftaghy skelet» bar, bizde de solay. Myna «skeletter» keybir bauyrlardyng olimiada kezindegi shalqyghan shabyttaryna tiyip ketse, ghapu ótinem.

Qasym Amanjolúlynyn facebook paraqshasynan alyndy

Abai.kz