Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Bilgenge marjan 3547 0 pikir 19 Tamyz, 2016 saghat 13:55

ALASh MÚRASYNYNG ADAL ShYRAQShYSY

Tarihshynyng mindeti obektivti shyndyqty anyqtau desek, asyra maqtau men negizsiz dattau kóbeygen myna zamanda tarihy shyndyqty mýmkin bolghansha tamyrshyday tap basyp arshityn ghalym da, túlgha da az.

Sol az ghalym, az túlghanyng biri – tarihshy retinde qoghamda óz ornyn myqtap iyemdengen Mәmbet Qoygeldi desek, eshkim daulaspaytyny anyq. Bәlkim, osy uaqytqa deyin biylik, ghalymdar tarapy shynayy baghasyn bere almay jýrgen shyghar, biraq qogham búl kisini biyik túlgha retinde әldeqashan moyyndaghan. Óte belsendi. Týrli qoghamdyq minberlerde, telestudiyalarda jurnalister aldymen osy kisini sóiletedi. Pikirin batyl aitatyn, óz tarihymyzdy qorytudy ózimiz qolgha alsaq dep, tarihy shyndyqtyng ashyluyna barynsha ýles qosyp jýrgen az azamattyng biri.

Auyzdan shyqqan әr sózi qo­ghamdyq pikir qalyptastyrady. Olay bolsa, ghalym enbegin qalay baghalasaq ta jarasady. Kezinde Mәmbet agha ÚQK-ning múraghat­tarymen júmys istep, repressiyagha baylanysty irgeli zertteu jú­mystaryn jýrgizgende, әli de shyndyq aitylmaghan, qoghamgha jetpegen tústardyng kóp ekenin anyqtap, halyqqa oiyn ashyq jetkizdi. Onyng bәrin jaryqqa shygharugha әli de dayyn emes ekenimizdi qynjyla aityp, tas bógesindi qaqyrata búzugha ba­rynsha qayrat kórsetip jýrgenin kóziqaraqty jandar jaqsy biledi. «Tarihy shyndyqty bilgen halyq – ol alghyr, myqty halyq. Ol ózine-ózi senimdi halyq. Al tarihy shyndyqty bilmegen halyq jal­taq әri qorqaq bolady. Biz hal­qymyzdy bilimdi, intellek­tualdy, aqyldy, óz mýddesin qorghay alatyn halyq túrghysynan kórgimiz kelse, oghan tarihy shyndyqty biluge jәne mengeruge әri óz qajetine jaratugha qoldau kórsetuimiz qajet» deuden tanbay kele jatqan tabandy túlgha.
Mәmbet Qúljabayúly – últ­tyq iydeologiyany qalyptastyruda últqa qyzmet etuding ýlgisin kórsetip jýrgen abzal ghalym. Últtyq iydeologiya qalyptasty­rudyng birden-bir joly retinde ótken tarihymyzdy, shynayy tarihymyzdy, onyng ishinde Alash múrasyn tanytugha, osylaysha Qazaqstannyng shynayy tarihyn jazugha ýlken kýsh júmsap keledi. Mәmbet agha – mektep oqushyla­ryna arnalghan tarih oqulyghy avtorlarynyng biri. Oqulyq jazu op-onay nәrse emes. Bireu biler, bireu bilmes, Kenester odaghy kezinde qazaq tarihy 4 ret qayta jazylghan eken. Al bizge shynayy tarih ne ýshin kerek? Búl últty biriktirip, últtyq mýdde-maqsat­tardy anyqtap, soghan últtyng kýsh-jigerin júmyldyru ýshin kerek! Al oqulyq jaqsy jazylu, shyghu ýshin últ tarihyndaghy ózekti mәselening bәri egjey-teg­jeyli zerttelui kerek. 
«Keybireuler «Tarihshylargha ashtyqty qorytu ýshin taghy 20-30 jyl kerek eken» dep aitypty. Búlay aita salu – onay. Ony isteu kerek. Mәselen, asharshylyq tu­raly memlekettik tapsyrys bolghan joq. Bәrimiz tragediya dep aiqaylap jatyrmyz. Sayasy rep­res­siyagha da solay. Tek óz erkimen zertteushilerding enbekterin ghana paydalanyp kelemiz. Olardyng ózine kóp jaghdayda arhivtik qú­jattar berilmeydi. Sondyqtan biylik pen tarihshylardyng ara­synda ózara týsinistik, ýilestik bolu kerek. Baylanys ornau qajet. Sonda ghana irgeli tarih ke­ledi ómirge. Sony bilmey jatyp, «Tarihshylar nege jazbaydy? Nege júmys istemeydi?» deu beker aiqay. Taghy bir nәrse – irgeli tarih jazu ýshin tek qazaq tilinde mayyn tamyzyp sóileu az. «Pat­riotpyn», «últymdy sýiemin» dep aiqaylau týkke túrmaydy. Búl – jalantós batyrlyq. Al irgeli tarih jazu ýshin ýlken teoriyalyq, metodologiyalyq dayyndyq ke­rek. Sondyqtan jaghdayymyz ala-qúla. Oghan týsinistikpen qarau qajet» deydi ol. 
Ziyaly top degen kimder, olar­dyng qataryna kimder jatqy­zylady degende, auyzgha aldymen iligetin kýresker jannyng biri – osy Mәmbet agha. 
Halyqtyng jadyn, sanasyn tarihy túrghydan oyatu jolynda ýnsiz jýrip-aq qyruar júmystar atqardy. Ataqty qarjyger Djon Lo degen kisiden: «Úly Fransuz revolusiyasyn qalay baghalay­syz», – dep súraghanda ol: «Ony baghalau ýshin әli arada uaqyt ótu kerek...» degen eken. Sol aitqan­day ghalymnyng qazirgi atqaryp jatqan isin dәl baghalau ýshin oghan belgili bir uaqyt ótu kerek shyghar. 
Mәmbet agha Sh.Uәlihanov atyn­daghy Tarih jәne etnologiya institutyn basqaryp túrghan jyldary kóne zamannan býgingi kýnge deyingi Qazaqstan tariy­hynyng jana bes tomdyq jinaghyn dayyndau júmystaryn bastady. «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha qazaq halqynyng mәdeny múrasy salasyndaghy ghylymy júmystardy jýzege asyru boyyn­sha atqarylghan jobalar arqyly jaryq kórgen ghylymy enbekter Mәmbet Qúljabayúlynyng úsy­nys­tary men tújyrymdary negizinde iske asty.     
Alash múrasyna adal ghalym ony halyqqa tanytuda barynsha qayrat kórsetip keledi. Alash tәjiriybesinen ýirenuimiz kerek deydi. Alash tәjiriybesi degenimiz ne? Birinshiden, Alash iydeyasy búl belgili bir toptyng erkimen ómirge kelgen jasandy, sondyqtan da ótkinshi qúbylys emes. Ol – últpen birge ómir sýretin, últ ómirinen tamyr alghan qúndy­lyqtar jiyntyghy, últtyng ómir sýru konsepsiyasy. Alash iydeyasyn ómirden birjola yghystyrugha kóp kýsh júmsaghan bolishevikter qúrghan biylik ómirden kete saly­symen Alash iydeyasynyng qayta janghyruy, qayta kýsh aluy onyng ómirshendik sipatyn aighaqtaydy. 
Alash iydeyasynyng ózegi – últtyq memlekettik. Qúrmetti Ále­ken, Álihan Bókeyhanov ait­qanday, memlekettigi joq halyq – jetim halyq. Kez kelgen bo­lashaghynan ýmiti bar últ ýshin memlekettik negizgi qúndylyq. Mine, osy túrghydan alghanda, Qa­zaq­stan Respublikasy – Alash iydeyasynyng ómirlik shyndyqqa ainaluynyng kórinisi retinde ba­gha­lanuy әbden oryndy. Al onyng ishki әleumettik mazmúny, demo­kratiyalyq prinsipterge sýien­gen qoghamdy halyqtyng mәdeny dengeyine jәne sayasy belsendi­ligine tәueldi ekendigin úmyt­paghanymyz jón. Býginde naryq­tyq ekonomikagha boylap kelgen halyqqa әleumetshil, qazaqtyn, qazaqstandyqtardyng barlyq әleumettik toptarynyng jaghdayyn birdey oilaytyn biylik kerek.
Ekinshiden, kez kelgen memle­ketting tiregi – belgili bir últ, barlyq memleket osy jolmen qalyptas­qan. Bizde de sonday. Býginde halyqaralyq dengeyde keng tanyla bastaghan Qazaqstan atalatyn memleketke de óz atyn bergen de, sonday-aq onyng hal­qynyng basym kópshiligin qúrap otyrghan da –   qazaq, yaghny Alash halqy. Múnday shyndyqty aitu últshyldyqtyng kórinisi retinde qabyldanghan zaman da boldy. Endi mine, jana zamanda qazaqtyng joghyn aitudy últshyldyqtyn, solshyl radika­lizmning kórinisi retinde týsin­diruding qisyny joq. 
Memleket halqynyng basym kópshiligi bolghandyqtan, qazaq­tyng qordalanyp qalghan mәse­leleri de az emes. Al olardy atap aitu, olar­gha biylik oryndarynyng naza­ryn audaru – búl jergilikti júrtqa artyqshylyqtar talap etu emes. Ortaq memlekettik jýiede qazaq halqynyng týrli talap-tilekteri óz uaghyna jәne zaman talabyna say dengeyde sheshilse bolghany. Alash ziyalylarynan bizge jetken amanat ta osy bolsa kerek. Halyqtyng ótken ómiri jal­pyqoghamdyq mәni bar tә­jiriybe retinde qorytylyp, bel­gili bir dәrejede últ iygiligine asqanda ghana qúndylyqqa aina­lady. Onsyz ótken tarih qysyr әngime ghana. Eger biz Alash qozgha­lysyn últ tarihynda erekshe orny bar qúbylys retinde ghana baghalaumen shektelsek, onda biz ony týsine almaghan úrpaq bolyp shyghar edik.
Bizge býgin jalpyúlttyq den­geyde qorytylyp jalpyúlttyq dengeyde iygerilgen, yaghny últtyq dýniyetanym men ústanymnyng irgetasy mindetin atqara alatyn tarih qajet. Al Alash qozghalysy – sol dýniyetanymdyq tarihtyng ózegi. Óitkeni Alash halqymyzdy besiginde terbetip, eseyip at ja­lyn tartyp mingende, boyyna kýsh-quat jәne senim bergen – últtyq iydeya. Alash – últtyng ózin bólinbes tútas jer, yaghny territo­riya retinde sezinui. Alash – últtyng aspan asty, jer ýstinde óz orny bar el retinde óz enshisi men ýlesin anyqtau haraketi. Ghalym osylay deydi. 
Biyl Tәuelsizdik alghanymyzgha 25 jyl tolsa, sol tәuelsizdik jo­lynda kýresken HH gh. basyndaghy qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysy mәseleleri, onyng ishinde Alash qozghalysy, últtyq intelliygensiya mәselelerimen ainalysatyn ghylymy mektepting negizin qalaushylardyng biregeyi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan Respub­likasy Últtyq Ghylym akade­miyasynyng korrespondent-mýshesi, Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng Preziydenti, Halyqaralyq Sokrat syily­ghynyng iyegeri, Vena halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining qúr­metti professory Mәmbet Qúl­jabayúly Qoygeldiyev me­reyli 70 jasqa tolyp otyr.
Tәuelsiz el retinde bolashaghy­myz bayandy bolu ýshin últtyq mýdde barynsha órken jayy tiyis desek, sol jolda atqarylar manyz­dy sharualargha sózimen de, isimen de eren enbek sinirip kele jatqan Mәmbet aghanyng әli de qayratyn eseley týsuine «Ayqyn» gazeti oqyrmandarynyng atynan tilektestik bildiremiz. 

Derekkózi: aikyn.kz

Abai.kz

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733