Osydan birneshe jyl búryn shet eldik bir kompaniyada júmys istegenim bar. Qyzmetkerlerding barlyghy, basshylargha deyin týgel músylmandar. Barlyghy derlik namaz oqidy. Újymda Zarina degen qyz bar edi. Namazdan qalmaydy. Biraq is-әreketi, bolmysy músylman qyzyna layyq deuge kelmestey. Zarina júmysqa sәndi kiyimmen keletin de sómkege salyp alghan oramal, hidjabyn tek namazgha barghanda kiyetin. Sәndi únatatyny sonshalyq, belin jyltyratyp, topikting nebir týrin ýstinen tastamaytyn. Keyde qyzmet ornynda eluden asqan erkekterding bar ekenin eskermesten shortymen keletinin qaytersiz? Beli, baltyry ashyq-shashyq qyzgha basshylyq ýndemeytin. Óitkeni basshymyz kenpeyil adam edi.  

Namaz uaqyty tayaghanda Zarina ýstindegi lypasyn hidjabqa auystyratyn. Kýnine eki qúbylatyn qyzgha birdene deuding ózi qiyn edi. Óitkeni ol eskertu jasap, ya aqyl aitqan әriptesti jas demey, kәri demey, betinen alatyn. Tym jas deytindey emes, 25-ke kelgen. Kosmetikanyng týr-týrin erkin qoldanatyn. Mәsele búnda da emes, onyng dindi qalay týsinetininde bolsa kerek. Qysqasy, ony tanerteng kórgen adam týsten keyin kezdesse tanymay qalatyn. Zarina týske deyin moyyn, bel, sanyn jaltyratyp jýrse, týs aua hidjabty músylman bola qalady.

Birde shet eldik bastyq odan qalam súrady. Zarinanyng bastyqtyng qalamyn onyng óz qolyna qaytarudyng ornyna anadaydan betine laqtyryp jibermesi bar ma?! Bastyq tózimdi edi. «Nege ýitesin?» degen joq. Onyng búl әreketinen keyin tipten jiyrenip kettik. Sóitip, kerekti kezinde belin jalanashtap, figurasyn kórsetip, qajet kezinde namazyn da qaza jibermeytin Zarinadan  әriptester týrpidey jiyrylatyn. Sóilegen adamnyng betinen ala týsetin dóreki qyz kimge jaqsyn? Ózi taghy qanday jigittermen dostasyp jýrgenin de kópshilikten jasyrmay әngimeleytinin qaytersiz? Zarinany jaqsy kórip, ýnemi qasynan tabylatyn Gýlfiya degen qyzmetker boldy. Ekeuining minezi úqsas. Eludi ensergen aghaylar men apaylar til qatsa da eki qyz túrpayy jauap qatady. Ózine qajet kezde ghana sypayy. Qyz úzatyp, kelin týsirip otyrghan bir apay birde әlgi ekeuine músylman adamnyng ylghy da ózgelerge ýlgi bolarlyq jaqsy minezdi boluy qajet ekendigin týsindire bastap edi, Gýlfiya «Sharuanyz qansha?» dep qaytaryp tastady. "Sharuanyz qansha?"  — Gýlfinyng eng jii qoldanatyn tirkesi.

Búnday minezdilermen bir ortada júmys isteuding ózi qiyn ghoy. Birte-birte  eki dolynyng minezine shydamaghan әriptester shetinen ózge júmysqa auysa bastady. Aqyrynda jana kadrlar kelgende Zarina men Gýlfiya ghana qalypty eski orynda.

IYә, namaz oqyp, hidjab kiyip, ózin músylmanbyn deytin pendelerding arasynda dindi ayaq asty etip jýrgenderi de bar eken... Dana Qamshybek

Derekkózi: Qamshy.kz

Abai.kz