Osynday súmdyq sózdi estidik. Ol kisining sózi sýiekten ótip ketti. Ángime neden shyqty? Kishkene kidiristen keyin...

Qazir eki adamnyng basy qosyla qalsa din turaly, aghymdar jayly әngime-dýken qúratyn boldy. Jaqsy oilay bilgenge bir jaghynan quanatyn jaghday... Din jamandyq ataulygha jaqyndamaugha, aghymnyng qúrbany bolmaugha ýndeydi.

Bir óner ókilinin: «Búryn osy kóshede bir ghana tәuip bolatyn. Qazir júrttyng bәri shetinen tәuip bop ketti...» dep әzilge qosyp aitqan sózi bar edi. Sol sekildi, búryn diny salada sarapshylar sausaqpen sanarlyqtay bolatyn. Al qazir bәri diny mәselege taldau jasap, «pәtua» beretin jaghdaygha jetti. Áriyne, pikir bildiruge әrkim qúqyly. Búl – jaqsy ýrdis. Biraq bizdi alandatqan nәrse – ekiúday, aqiqattan alys, negizsiz teris pikirding taraluy. Diny bilimi joq, dinning astarly mәselelerinen tolyqqandy habarsyz adamnyng auzynan túrpayy tújyrymnyn, óreskel sózding shyghuy ókinishti. Islamdy «ýreydin» dini retinde tanytu – ýlken qiyanat!  

Kórgen-týigendi oigha týiip, qaghazgha týrtip jýretin Jaratushydan tilep alghan tilshi deytin «júmysymyz» bar emes pe. Bizding qazirshe qoldan keler sharua osy bop túr – aitu nemese jazu.

Ótken joly bir ghalymmen kezdesip qaldyq. Aty mәlim, ataghy da belgili. Bizding Diny basqarmada qyzmet etetinimizdi jaqsy biledi. Aman-saulyq súrasqannan keyingi әngime әdettegidey dinge oiysty. Eldegi diny mәsele «sheshilip», qazirgi ahual auyzben «rettelip» bolghan song halyqaralyq dengeyde sóz qozghaldy. «Anau «onday» aghymnan eken, mynau «mynaday» jamaghattan bop shyqty, anau «anany» qoldaytyn kórinedi, mynau «mynaghan» býiregi búratyn siyaqty» degen diny «diagnoz» qoyylyp jatyr. Áyteuir bәrining artyna bir-bir «qonyraudan» ilindi. Ókinishtisi sol, «deni dúrys» dindardy tappay dal bolghanymyzdy nesine jasyrayyq?!

Sonymen әlgi ghalym aghamyz birneshe saghatqa sozylghan súhbattyng sonynda sózin bylay týiindedi: «Qazir adamdardyng kóbisi aghymda jýr. Al biz araq ishetin «aghymnan» bolamyz. Biraq bizde terrorizm joq...»

Kýlgenge «keremet» sóz, jylasaq ta jarasady. Sirә, әr nәrsening shetine shyghyp ketu degen osy bolsa kerek...         

Ol kisi sózin ary qaray jalghap: «Qúrysyn, búl da jaman «aghym». Jaqsy nәrse emes», – dep myrs etti.

Dindi ústanghandar shekten shyqpay, ózgege tiytimdey bolsyn zararyn tiygizbey, qoghamda oghash qylyq kórsetpey jýruine, al dinnen alystau adamdar araqqa salynbay, salauatty, salmaqty ómir sýrse degen tilegimizdi ishtey aitumen shekteldik.

Kózben kórgenimizdi aitar bolsaq, keybir adamdar ústanymdary ýshin bir-birin týsinbey, tipti týsingisi kelmey, kelisu bylay túrsyn, ózara sóilesuden qalyp barady. Búl ýrdis әke men bala arasyndaghy otbasylyq tragediyagha ainaluda. Bala araqqa tym әues әkesin aiyptaydy, al әke balasyn «sen aghymda jýrsin» dep kinәlaydy. Onyng týsiniginde namaz oqyghan bala – «aghymda». Al balanyng oiynsha, araq ishkender músylman emes eken. Ekeui bir joldyng eki shetinde ketip bara jatqan jolaushygha úqsaydy...

Araqqúmardyn: «Adam qanyn tógip, «dindar» bop jýrgennen góri ishetinimdi iship, «tynysh» jýrgenim jaqsy», – degen uәji de joq emes. Al әsiredinshilding baylamy bolsa: «Araqty auyzgha alatyndarmen aralasugha bolmaydy». Ekeuiniki de radikaldy ústanym. Aqtap alugha kelmeytin is. 

Osylardy tabystyryp, tatulastyryp, tóreligin aitatyn danagóy aqsaqaldar, el aghalary bolsa, shirkin?!

Áygili ghalym Hasan Basri: «Ádebi joqtyng bilimi joq, sabyry joqtyng dini joq, taqualyghy joqtyng meyirimi joq», – degen eken. Qazir bizding qoghamgha sózi men isi týzu salmaqty әkeler men sózúghar sabyrly úl men qyzdar, jastardyng sanasyn oyatar saliqaly ghalymdar, ziyalylar kóbirek kerek.

Bala qashanda әkening meyirimi men tәrbiyesine múqtaj. Ókinishke qaray, keybir әkeler ózining qarshaday balasynyng aqyl-kenesine múqtaj bop túr...

Ghalym ghalymdyghyn kórsetse, әke әkeligin tanytsa degen tilek qoy, bizdiki!   

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

abai.kz