«Quansa kýle almaytyn, Qayghyrsa jylay almaytyn», «qor elde tuyp, qor  bolyp ómir sýrgen» jalghyz turaly oilaghanda, býkil últtyng qasyreti - kýdireygen jondaryna qanat bitken pyraghynan kóz jazyp, japan dalada tentirep ketken jolaushyny eske týsiredi. G.G.Markesting sýiikti keyipkerleri, Hose Arhadio Buendio әuletining peshenesine jazylghan ghasyrlyq jalghyzdyqtyng uly tyrnaghy tamaghyna taqalghanday qorqynyshty sezim iyektey bastaydy...

«Quansa kýle almaytyn, Qayghyrsa jylay almaytyn», «qor elde tuyp, qor  bolyp ómir sýrgen» jalghyz turaly oilaghanda, býkil últtyng qasyreti - kýdireygen jondaryna qanat bitken pyraghynan kóz jazyp, japan dalada tentirep ketken jolaushyny eske týsiredi. G.G.Markesting sýiikti keyipkerleri, Hose Arhadio Buendio әuletining peshenesine jazylghan ghasyrlyq jalghyzdyqtyng uly tyrnaghy tamaghyna taqalghanday qorqynyshty sezim iyektey bastaydy...

Azan-qazan tirshilikting kýndelikti kýibeni janyndy jalyqtyra bastaghanda, «bir baryp qaytayynshy syrlas jangha» degen oidyng jeteginde kóne tanysyndy izdep, tartyp ketesin. Kónil-kýiding dәl sonday qalauymen dosymnyng ýiinde әngimeni sapyryp, qazaq әdebiyetinde búryn-sondy ekumiz ghana qalghan shaqta qaysybir arnadan nemis dramaturgi, jazushy Patrik Zuskindtyng «Parfumer» romany boyynsha týsirilgen kinosyn kórsetti. Ángimeni doghara túryp, nazardy ekrangha audardyq.  Las orta. Tastandy bala. Sasyq iyis mýnkip merez jaylaghan tas qala... demindi ishke tartyp ekrangha telmirgennen basqa qayran joq. IYis sezu týisigi súmdyq jetilgen tastandy balanyng adamy anqymadan (adamgha tәn iyis-qonystan) júrday bólekshe jaralymy bizding tanymdy «adam ba, albasty magha»  alghashynda-aq taban tiretti. Óse kele osy qasiyetining arqasynda әtir saudegerlerining sharuasyn shalqytyp, isker balagha ainalghan «qalypsyz adam» tóbe shashymyzdy tik túrghyzdy. Ansaryndaghy iyis sudy órimdey qyzdardy ólim qúshtyryp, denesining sólinen әzirleytin maniyak keyipkerimiz, Parij túrghyndarymen birge bizdi de suyq ýreyding qúshaghynda qaltyratty. Qarghys pen nәletke shyrmalghan taghdyrynyng tezirek tәmamdaluyn kýtken mezgil de keldi. Parij alanyna jinalghan júrttyng quanyshynda shek joq. Mәrtebeli din basynana tartyp, qala halqy kýnahar bastyng dopsha domalauyna mýldem shek keltirmegen tәrizdi. Asygha antalaydy. Balghyn qyzdardyng tәninen kensirigin tesken iyis suyn әlde qashan әzirlep, ómir, ólim turaly týsinikti sanasynan ysyryp tastaghan «nәpsi koroli» jaza alanyna ayaq basqan tústa bәri ózgerip sala berdi. Jigit qoynyndaghy ghajayyp iyiske shydastyq bere almaghan tobyrdyng «ol perishte» degenge ghana tilderi kelip, óz kiyimderin ózderi sheship, nebir úyatsyzdyqtar tapatal týste «perishtenin» kóz aldynda jasaldy. Júrttyng sonshalyqty beysharalyghy, әlde nәpsi qanaghatynan tughan jalghyzdyqtyng beyopalyghy nalytty ma, jigit janaryn jughan jasty tia almady... Óldi.  Eshkim de ol turaly tebirenip aitpaytyn boldy. Kino bitip, shylym sheguge syrtqa bettedik. Baghanaghy qyzu әngimening alauy qaytqan. Salqyn qoshtasyp, túrarjayyma kólik toqtattym. Jol boy ishte bastalghan alaqúiyn arpalystan aryla almay, birtýrli maghynasyzdyq iyektedi. Júrt ta qyzyq keyde. Ózderi sezinbegen, týisinbegen dýniyelerin joqqa shygharugha әues. Jalpy, jalghyzdyq atauly eng jogharghy sana men eng tómengi sanagha tәn minezding qarama qayshylyghy ma dep oilaysyng keyde.

Jalghyzdyq turaly klassikalyq úghymnyng jeteginde mýldem basqasha týsinikte óstik qoy. Qúdiret pen aqyl parasat iyelerine tәn qasiyet degennen ózge esh tyyanaqqa, esh úghymgha kónil audaryp kórmeppiz. Nәpsining de «Parpumerdegidey» úshyna shyqqan «úly jalghyzdary» bolatyndyghyna endi endi kóz jetip, jan ilana bastady. Europada birneshe jyl túryp kelgen tanysym qatty jalghyzsyraghanyn aityp kelip edi. Aytysyna qaraghanda pәterin jalgha bergen qojayyn apasy, kýni-boyy tereze aldyna kelip, ýn-týnsiz tenizge telmirgeni ishin pystyrsa kerek. Anda-sanda «apalap» moynyna asylatyn nemere-shóberelerine de onsha emirenip, ensesi kóterilmeydi eken. «Kempir janaryndaghy zilmauyr jalghyzdyq, jalpy europalyq jasy úlghayghan adamdargha tәn psihologiyalyq dert» degeni esimde qalypty tanysymnyn. Búl endi sana-sezimi jetilgen halyqta bolatyn yn-jynsyz beymazalyq shyghar. Bayaghyda qúrdas, zamandastarynyng bәri o dýniyelik bolghan atamnyng syrlasynday bolghan Aqboz aty ólgende býkil auyldyng shanyn qaghyp, ayaghynan tik túrghyzyp edi marqúm. Sodan keyin eshkimge jaqkirisin ashpastan attanyp kete bardy. Ýrim-bútaghynyng yqylas-peyilin hayuanday mise tútpaghan sol shaldyng minezin kýni-býgin týsinip jetpedim.

Jalghyzdyqtyng da aluan-aluan formalary, týrli-týrli týsinigi bolady degenim sol ghoy. Tipti keyde býkil halyqtyng «derti»  bir adamnyng basyna siyp,  kýlli júrttyng «jalghyzyna» ainalghan «túlgha» turaly «syr» shertu baqsynyng molasynday halge týsken Abay turaly aita salghanday «onaygha» týspeydi. Seri Aqannyng basynan shyryldap úshqan Qaratorghay - qayran dәuren de oilantpasa kerek onday nәpsi korolidaryn.   Bir joly japon jazushysy Koba Abening «Qúm qúrsauyndaghy әiel» romanyn oqyp otyryp,  jalghyzdyq turaly qolymdy kesh sermep jetken týsinigimning altyn qazyghyna at bayladym. Anyzda býy deytin:

«Bayaghyda bir qamal, ony kýzetetin bir sarbaz bolypty. Sonymen sarbaz ýnemi jau shabuylyn kýtip, qas qaqpay әrqashan bәrine dayyn túrady. Kýnderding kýninde sol kýtken jaudyng qarasy da kórinedi. Sarbaz, obaly ne kerek, sol sәtte-aq belgi beretin kerneyin anyratady. Alayda, bir tanqalarlyghy, arttaghy negizgi kýshten eshkim kelmeydi. Múnday jaghdayda jalghyz sarbazdyng op-onay jenileri belgili ghoy. Bir uaqytta әlgi sarbaz jau qolynyng eshqanday qarsylyqqa kezdespey, qaqpadan, qabyrghadan, ýilerden aua tәrizdi kóktey ótip bara jatqanyn kóredi... shyn mәninde jau qoly emes, qamal bos aua bolatyn. Sarbaz bayghús ómir boyy japan daladaghy quraghan aghash tәrizdi japadan-jalghyz qúr elesti ghana kýzetipti...». Al, ne deysiz últyn bek sýietin adal sarbazym? Saghymgha ainalghan júrtynnyng zәulim-zәulim qabyrghasyn sylap túryp, ish qúsa jalghyzdyqtyng ashy óksigin sezinuden artyq azap joghy   esine týsti me eken deshi...

Bala kezimizde auyl aqsaqaldary gu-gu әngimening kórigin qyzdyryp, súhbattasqany jipsiz baylap alushy edi. Anqiyasyn-ay kelip. Bú dýniyemen o dýnie jayynda aitylmaytyn әfsana qalmaytyn. «Aqyrzaman tayaghanda kókten tajal týsedi, qolynan kelmeytin qúdiret joq, júrt aqyl-esinen aljasyp qúdayyn sol dep tanidy». Sanandy qorqynysh jaylap, kәlimany ishtey neshe kaytalaghanyndy ózinde sezbey, zәreng zәr týbine ketedi sol mezette. Sóitsek, jez tyrnaghyn jenine jasyryp kýnde qasynda jýretin tajal, «qaranghy qazaq kógine órmelep shyqqan» ózimizding «jalghyzdar» eken ghoy. Qay aghym ekeni esimde joq, sonday bir diny sektanyng adal mýriyti, auyldas jigit «qúdiretti kósemine» tanystyrugha ótinish jasap, jyghyla jabysty. Aqyrzamannyng tayap qalghandyghyn, tajaldan aman qaludyng birden bir joly «pirәdәrdin» ghúziretinde ekendigin aityp, «kórmegen kólden estimegen qústyng dauysyn estirtti». Órmekshi toryndaghy bayqús shybynday myna hәli barmasyma qoymady. Bardym. Ýlken zalgha әjeptәuir adam jinalghan.  Bireudi asygha kýtetin tәrizdi. Dәude bolsa «pirәdәr-au», esik ashylghan kezde júrttyng kónil-kýiinde jasaghan iltipattan bólek, ýreyge jaqyn sezim payda boldy.  Úzynsonar sýiisterden keyin «kósem» taghyna jayghasty. Jan-jaghyn uyp jibererdey kóz tastap, maghan kelgende «mynauyng kim» degendey tesile qarady. «Aynalayyn aghatay, adasyp jýrgen botanmyn ghoy» degen keyipte tómen qarap otyru ghoy biz paqyrdiki. Auyldas jigitting ant iship, týp-týqiyanymnan bastap tanystyruynan keyin sabasyna týsti-au sabazyn, ruhany azattyqa jetkizetin «úly kenesterine» kóshti. Shyghyp ketuding jóni bolmay otyrugha tura keldi. «Atar tanym atpastay, batar kýnim batpastay»... Emis-emis esimde qalghany sol bayaghy jan shoshyr jalghyzdyqtyng talmausyrap jetken ayanyshty ýni. «Qazaqtyng kózinde Qúday joq, kózderi Qúdaydy óltirgen...».

Yrysbek Dәbey