JER KOMISSIYaSYNYNG QÚRYLUY - HALYQTYNG JENISI
M.Tayjan: Komissiyanyng júmysy jemisti boldyAstanada ótip jatqan Jer reformasy jónindegi komissiyanyng otyrysynda, Múhtar Tayjan moratoriydi 5 jylgha úzartu óte oryndy sheshim, - degen pikir aitty, dep habarlaydy Baq.kz tilshisi.Bizding komissiyamyzdyng júmysy jemisti boldy dep esepteymin. Ýsh aidyng ishinde osynday sheshimge keldik. Jasyratyny joq, búl úsynysty bizde talqyladyq. Meninshe, múnday sheshim býgin qabyldansa, onda halyqtyng kónilinen shyghady. Sebebi, bes jyl jer eshkimge satylmaydy, sheteldikterge jalgha berilmeydi. Halyqtyng qalauy sol boldy. Al bes jyldan keyin taghy da biz aman bolsaq, el bolamyz, taghy da qarastyrugha bolady»,-deydi M.Tayjan
Onyng aituynsha, komissiya osy ýsh aidyng ishinde az júmys atqarghan joq. Birqatar, asa manyzdy sheshimder qabyldanghan. Áli de birqatar mәselelerding basy ashyq.
«Komissiya bes jyl júmys istey almaydy, biraq júmysshy top pa, basqa bir sheshim qabyldauymyz kerek. Parlamentting ishinde búl úsynystardy týsindiru, kerek bolsa qorghau ýshin júmysty top qúruymyz kerek. Tóragha aityp ketkendey, ýsh aidyng ishinde latifundizmge qarsy, jayylym jer turaly, basqa da dúrys sheshimderdi qabyldadyq» - dedi Jer reformasy jónindegi komissiyanyng qúqyqtyq tobynyng jetekshisi M.Tayjan.
Sonday aq, M.Tayjan jerin sheksiz sýietin el men Elbasygha ýlken alghys bildirdi.
«Mening oiymsha, birinshiden, patriottyq kórsetken halyqqa rahmet aituymyz kerek. Ekinshiden, Preziydentke alghys aitu kerek. Óitkeni halyqtyng pikirin estip, týsinip, moratoriy jariyalap, komissiya qúrdy. Ol da óte oryndy sheshim boldy. Ýshinshiden, komissiya mýshelerine rahmet aitamyn»,-dedi M.Tayjan.
D.Babamúratov: Jer komissiyasynyng qúryluy – búl halyqtyng jenisi
Jer komissiyasynyng býgingi otyrysynda komissiya mýshesi Dәuren Babamúratov auyl sharuashylyghy jerlerin sheteldikterge jalgha beru men qazaqstandyqtargha jekemenshikke satugha qoyylghan moratoriydi taghy bes jylgha úzartu turaly úsynysty qoldady , dep habarlaydy Baq.kz tilshisi.
«Qalyptasqan jaghdayda eng útymdy sheshim osy bolsa kerek. Sondyqtan búl – halyqtyng jenisi, elding jenisi. Búryn kóterilip jýrgen basty mәseleler osy edi. Ýsh aidyng ishinde biz eki taraptyng da kózqarasyn tyndadyq», - dep atap ótti Dәuren Babamúratov.
Onyng pikirinshe, ortaq sheshim qabyldau ýshin uaqyt kerek ekeni sózsiz.
«Sondyqtan men moratoriydi qoldaymyn. Al endi, bir aidyng ishinde komissiya qúramy ondaghan, odan da kóp tәp-tәuir úsynys aitty. Ol úsynystardyng taghdyry ne bolady? Osy úsynystardyng útymdy boluyn, dúrys jýiege asuyn, ary qaray dúrys óndeluin, jóndeluin kim qadaghalaydy, kim baqylaydy? Bizding osynday minberden taghy sóileuge mýmkindigimiz bola ma? Osy súraqtar men ýshin óte manyzdy. Endi, maratoriy jariyalaghannan keyin komissiya júmysy toqtaytyny aidan anyq. Ol dúrys ta shyghar. Biraq ta komissiyanyng sheshimderin baqylaytyn, iske asyratyn, qarap otyratyn qosymsha bir organ nemese taghy bir komissiya qúryluy qajet ekeni sózsiz. Men maratoriydi qoldaymyn», - dep týiindedi komissiya mýshesi.
Esterinizge sala keteyik, Jer reformasy jónindegi komissiyanyng býgingi otyrysynda QR Premier-ministrining orynbasary, auyl sharuashylyghy ministri, komissiya tóraghasy Asqar Myrzahmetov Jer kodeksining keybir baptaryna engizilgen moratoriydi bes jylgha – 2022 jylgha deyin úzartudy úsynghan bolatyn.
Múrat Ábenov: Komissiya júmysy tónireginde 10 sotyq mәselesi ong sheshimin tapty
Jer reformasy jónindegi komissiya óte ónimdi júmys istep, aldyn ala birqatar sheshimder qabyldandy. Búlar oryndy sheshim dep, - degen oiyn bildirdi Komissiya otyrysy barysynda Múrat Ábenov, - dep habarlaydy Baq.kz tilshisi.
Komissiyanyng jetken jetistigi men qabyldaghan sheshimderi elding sayasy mәdeniyetining óskenin kórsetedi dep esepteydi M.Ábenov.
«Memleketimiz jana sayasy mәdeniyet dengeyine jetti. Sebebi, qoghamnyng ózgerui, sayasi, aqparattyq, qúqyqtyq, ekonomikalyq sauattylyghy óskeni bayqaldy. Qoghamnyng kótergen mәselesin biylik qoldap, kelissózderge baryp, osynday komissiya qúrghany dúrys sheshim dep oilaymyn. Bes jylgha toqtatatyn bolsaq, búl mәsele toqtap qaldy, sheshilmey qaldy degen emes. "Ózgeristerdi qabyldamaymyz, halyqtyng aitqany boldy, әli de biz dayyn emespiz, sondyqtan búl mәseleni әzirshe toqtatuymyz kerek» degen sheshim dep esepteymin» », - dedi M.Ábenov.
M.Ábenovtyng aiytunsha, Komissiya tónireginde 10 sotyq mәselesi kóterilip, jaghymdy sheshim qabyldandy. Biraz sheshimin tapty, Ýkimet qarjy bóldi. Búl komissiyanyng jaqsy sheshimi dep esepteydi M.Ábenov.
S.Súltanghali: Bәri sәtimen kelip túr
Komissiya óz missiyasyn tolyq atqardy. Bes jylda ýlken tehnikalyq mamandar dayyndaymyz, - dep mәlimdedi «Birlik» partiyasynyng tóraghasy, Komissiya mýshesi Serik Súltanghali, - dep habarlaydy Baq.kz tilshisi.
S.Súltanghaliyding aituynsha Komissiya ózining basty mindetterin tolyq atqaryp shyqqan.
«Komissiyanyng júmysy óte manyzdy ótti. Komissiya óz júmysyn eki jýz payyz oryndady. Sebebi, aralaghan jerlerimizde halyqtyng pikiri bir nýkte qong kerek degenge toghysty. Bes jylgha moratoriy jariyalaudy qoldaymyn. Bes jylda jerge qatysty sauatymyzdy kóteremiz. Ekinshiden, Elbasy jyldyng basynda tapsyrma berip, kelesi jyldan kәsiptik-tehnikalyq bilim tegin bolady. Bәri sәtimen kelip túr. Bes jylda ýlken tehnikalyq mamandardy dayyndaymyz. Onyng barlyghy kezinde jabyldy ghoy. Ekinshi jaghynan, ghylymy әleuetti damytu kerek»- deydi S.Súltanghaliy.
Ol komissiya júmysy osymen bitui kerek dep esepteydi. Eng bastysy, halyqpen sanasu ýshin Elbasynyng tapsyrmasymen osy komissiya qúryldy. Endi komissiyanyng uaqyty keldi. Bәrine rahmet aityp, mamandardyng júmys tobyna kirip, enbek etuine eshkimning qarsylyghy joq.
Baq.kz caytyna jariyalanghan maqalalar negizinde dayyndaldy.
Abai.kz
