2009 jyldyng jaz aiynyng sonyna taman Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetovtyng tikeley tapsyruymen Shymkent qalasyndaghy Abay atyndaghy sayabaqtan muzey ashu qolgha alyndy.

2009 jyldyng jaz aiynyng sonyna taman Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetovtyng tikeley tapsyruymen Shymkent qalasyndaghy Abay atyndaghy sayabaqtan muzey ashu qolgha alyndy.

Almatydan belgili dizayner Amanjol Naymanbay men osy joldyng avtoryn Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary Ály Bektaev «muzeydi qalay, qay jerde jasasang dúrys bolady?» dep aqyldasugha, pikir alysugha shaqyrdy. Sonynan oblys әkimi men onyng orynbasary aitqan úsynystarymyz kónilinen shyqqasyn, «sizder oryndanyzdar» dep tapsyrys berdi. Men birden muzeydi «Hakim Abay muzeyi» dep atau turaly úsynys jasadym. Múndaghy oiym Semeydegi Abay muzeyinen erekshelendiru emes, biraq sol muzeyding tәjiriybesin negiz ete otyryp, zaman talabyna say janasha sipatta, jana mәnde órnekteu edi. Ekinshiden, biz 2008 jyldyng qyrkýieginen bastap Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining rektory Serik Pirәliyevting bastamasymen, ústazym, belgili abaytanushy Mekemtas Myrzahmetúly ekeumiz Qazaqstanda túnghysh ret «Abaytanu» ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashyp, iske kirisken edik. Búl ghylymiy-zertteu ortalyghynyng basty maqsaty etip, býkil elimizding mektepterinde, joghary oqu oryndary ýshin jana sipatta oqu baghdarlamasyn, oqulyghyn, hrestomatiyasyn jasap, «Abaytanu» degen pәn engizu edi. Búl pәnning negizi etip abaytanudyng kóshbasshysy M.Áuezovting jýzege asyra almay ketken oi-armanyn ózining 50 jyldan asa ómirin arnap kele jatqan, Abaydyng Shyghys qúndylyqtarynan alghan jәne ary qaray damytqan ýlgi-ónegesin tereng zerttegen Mekemtas Myrzahmetúlynyng enbekterin negizge ala otyryp, adamzat balasyn órkeniyetke, progreske bastaytyn Hakim Abay danalyghyn oqytu edi:

«Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa,
Sonda tolyq bolasyng elden bólek.
Jeke-jeke bireui jarytpaydy,
Jol da joq jarymesti «jaqsy» demek...
Bireuining kýni joq bireuinsiz,
Ghylym sol ýsheuining jónin bilmek».

Yaghny biz búghan deyin jalpy bilim beretin mektepte, joghary oqu oryndarynyng filologiya fakulitetinde Abaydyng aqyndyq qyryn aitumen shektelip kelsek, endi ashylmay jatqan altyn kómbesi Abaydyng «Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrekti» týpqazyq etken «Imany gýl» (ýsh sýy), «jәuanmәrtlik», «tolyq adam» sekildi gumanizmnin  әlemdik ýlgisine ainalar Hakim Abay danalyghyn oqytudy qolgha alghan edik.
Áriyne, Abaydyng danyshpandyghyn, yaghny Hakimdigin qazaqtyng dýl-dýl aqyny Maghjan Júmabaev:

Shyn Hakim, sózing asyl - bagha jetpes,
Bir sózing myng jyl jýrse  dәmi ketpes.
Qaradan hakim bolghan sendey jannan
Álemning qúlaghynan әni ketpes!

Sózine qúlaq salyp bagha bermey,
Qisayyp qynyraydy júrtyng niyettes!
Búrtiyp, teris qarap: «Aulaq jýr», - dep,
Bolady ghoy jaqyn tughan bәri kektes.

Tynysh úiyqta qadiring de, uayym jeme:
Qor boldy qayran sózim bosqa, - deme.
Artynda qazaqtyng jas balalary men
Sózindi kósem qylyp jýrer jenge!

Ay, jyl óter, dýnie kóshin tartar,
Óltirip talay jandy jýgin artar.
Kóz ashyp, júrtyng oyau bolghan sayyn
Hakim ata, tynysh bol, qadiring artar, -

dep jyrgha qossa, Alashtyng asyp tughan asyl úldary Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatovtar bastap Abaydy qazaqtyng bas aqyny әri hakimi dep baghalady.
Abay ózining otyz segizinshi qara sózinde «...Búl aitylmysh ýsh haslәtting iyelerining aldy - payghambarlar, onan song - әuliyeler, onan song - hakimder, eng aqyry - kәmil músylmandar» deydi, egerde jogharyda aitqan alash arystarynyng pikirlerine qosylatyn bolsaq, onda qazirgi kýnderi keybireulerding Abaydy maqtaudyng jóni osy dep asyra siltep birese payghambar, birese әulie etu jónsiz ekeni kórinip-aq túr emes pe?! Taghy da Abay aitady: «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi... Árbir ghalym - hakim emes, әrbir hakim - ghalym». Yaghny hakim ghalymnan da joghary, onda hakim Abaydyng danalyghy qazaq halqyn adastyrmaytyn - tura jol. Qayda jýrsek te, qay kezde de dәmin alghan arasyn izdegendey Abay shygharmalaryna qayta-qayta sogha beretinimiz, qayta-qayta oqy beretinimiz. Dәmi de, mәni de zor, ruhany azyq ekeni kýmәnsiz aqiqat!!
Taghy da shaqyrdy, Abaydyng dәstýrge ainala bastaghan tughan kýnin 2010 jyldyng 10 tamyzyn Shymkentte oblystyq әkimshilikting basshylyghymen úiymdastyrylghan «Hakim Abaygha - 165 jyl» әdebiy-muzykalyq keshke qatystym. «Hakim Abay» muzeyining diyrektory Shynghys Ótep «kópshilik arasynda qyzyghushylyq ta, týsinistik te tuyndatyp otyrghan «Hakimdikke» toqtala ketseniz» dep ótinish jasady. Osy keshte bir bayqaghanym oblys әkimi Asqar Myrzahmetovtyng Abaydy nasihattau shyndap kiriskendigi, eskiden qalghan «nauqanshyldyqtan» ada ekeni birden bayqalady. Kópshilikting kóp keletin parkting aty - «Abay», alghash attap kireberiste tolghanysta otyrghan abay atamyzdyng eskertkishi, odan joghary kók shóppen, jayqalghan gýlmen kómkerilgen tórge qaray jýrseniz, túsaukeserine qatysqan QR Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi «muzey shaghyn bolsa da, ishi mәndi eken, kelgen qonaqqa úyalmay kórsetetin әri kópshilikke taghylymy mol muzey eken», - dep joghary baghalaghan «Hakim Abay» muzeyi túr, odan әri ótseniz Abaydyng talantty úly Túraghúlgha arnalghan eskertkish belgi birden kózge týsedi. Osynshalyqty ýilesimdi jasalghan dýniyeni jandandyra týsu ýshin týrli-týrli ýgit-nasihat júmystary qolgha alyna bastaghan. 
Onyng aitqan kórinisine taghy da kuә boldyq. Abay parkine ziyaly qauym, aqyn-jazushylar, sheneunikter, Abaydyng shynayy oqyrmandary kóptep kelgen. Biz kórgen Abaygha arnalghan is-sharalar jattandy ssenariy boyynsha jýrgizilip, az ghana adamgha aqyndardyng taqyrybyn mýlde bólek ólenderin oqumen shekteletin. әiteuir dataly kýndi atap óttik qoy degen kónil jyqpas birnәrse kóretinbiz. Al býgingi jiynda, Abaydyng múrasy da, ónegesi de sóz boldy, qara sózi mәnerlep oqyldy, әni shyrqaldy, jan-jaqty qamtylghan kitap kórmesi, muzeydi aralau, Abay turaly filimderdi tamashalau, basty maqsat Abaydy sýiip kelgen, Abaydy oqyp kelgen, Abaydy bilsem dep kelgen kópshilik súranysyn qanaghattandyru. Sózimizdi qazirgi kýni «Abaytanudyn» janasha mektebin qalyptastyrghan, kórnekti ghalym Mekemtas Myrzahmetúlynyng «Abay jәne Shyghys» (1994 j.) kitabynan ýzindi keltirmekpiz:
«Qyzyl imperiyanyng ydyrauy ol ústanghan iydeologiyalyq qúrsanghan múzdy senning búzyluyna alyp keldi. Yaghny endi Abay múrasynyng Shyghys әlemimen qarym-qatynasyn jana tanym túrghysynan qayta qarap, tanyp bilu kezeni tudy.
Kópshilik oqyrman nazaryna úsynylyp otyrghan «Abay jәne Shyghys» dep atalatyn búl zertteu enbegimizde biz Abaydyng Shyghys әlemine qarym-qatynasyn belgili bir ghylymy jýiege týsire otyryp óz oi-tanymymyzdy bayandadyq. Bolashaqta biz kóterip otyrghan mәsele kóptegen salalargha bólinip, ghylymiy-zertteu nysanasyna ainalary anyq, búl irgeli de kýrdeli  taqyryp jan-jaqty dayyndyghy bar jana zertteushilerdi kýtude degimiz keledi». biz de Abaydy tanyp-bilushilerdin, nasihattaushylardyng jana tobyn kóptep kórgimiz keletinin de aitqymyz keledi.

Avtor: Jabal Shoyynbet, Abay atyndaghy QazÚPU «Abaytanu» GhZO atqarushy diyrektory, «Hakim Abay» qoghamdyq qorynyng preziydenti

"Jas qazaq" gazeti