Býgin  aqyn, aghartushy, jazba qazaq әdebiyetinin, qazaq әdeby tilinin negizin qalaushy, filosof Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 171 jyl.

Osynau aituly kýnge oray, Abay atyndaghy Shymkent qalalyq ortalyq  kitaphanada «Abaydyng mәngi  óshpes óleni» atty әdeby tanymdyq kesh ótti. Búl turaly «Qoghamdyq kelisim» KMM baspasóz qyzmeti habarlaydy.

Ádeby keshke  qogham qayratkerleri, ziyaly  qauym ókilderi, aqyn-jazushylar  men kitaphana  oqyrmandary  qatysyp, aqynnyng ómiri  men shygharmashylyghy jayly keninen әngimeledi.

Jiynda jas úrpaqqa Abay shygharmashylyghyn terendete oqytudyng mәni ýlken ekendigi  aityldy.  Tәuelsizdikti bayandy etu ýshin, el birligi men yntymaghyn saqtau jolynda, últtyq ruh pen ruhany tanymdy asqaq ústauda Abay múrasynyng manyzdylyghy  sóz boldy.

IYgi  sharagha oblystyq «Qoghamdyq kelisim» KMM men Abay atyndaghy Shymkent qalalyq ortalyq  kitaphana újymy úiytqy  boldy.

71 jyl búryn (1845-1904) úly aqyn, filosof, aghartushy, kompozitor QÚNANBAEV Abay dýniyege keldi.

Qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysynyng Abay audanynda tughan. Ol auyldaghy Ghabithan moldadan sauat ashyp, 10 jasynda Semey qalasyndaghy Ahmet Riza medresine oqugha barghan. Múnda arab, parsy tilderin ýirenip, din sabaqtaryn oqumen qatar Nizami, Nauai, Saghdi, Hafiyz, Fizuli, t.b. shyghys klassikterining shygharmalarymen tanysady. Medresening ýshinshi jylynda Semeydegi «Prihodiskaya shkolagha» týsip, 3 ay oqidy.

Sol kezden bastap, A.S.Pushkiyn, M.iy.Lermontov, L.N.Tolstoy, I.A.Krylov, F.M.Dostoevskiy, M.E.Saltykov-Shedrin shygharmalaryn oqyp, Gete, Dj. Bayron múralaryna den qoyady. 13 jasynda әke yqpalymen oqudan qol ýzip, әkimshilik biylikke aralasady. Otarshyl Reseyding qol astyndaghy halqynyng auyr taghdyryn kórip ósedi. 1875 jyly Qonyrkókshe elinde ótken saylauda jeniske jetip, 1878 jylgha deyin bolys boldy. Qazaq halqynyng dәstýrli el biyleu joralghylaryn, әdep-ghúryp zandaryn jetik biletin Abay el ishindegi әr aluan әkimshilik-qúqyqtyq reformalargha belsene aralasady. Egde tartqan shaghynda әkimqara biylikten, atqaminerlikten irgesin aulaq salyp, shygharmashylyqpen ghana shúghyldanghan.

Onyng kóptegen shygharmalarynda Adam, Bolmys jәne Ghalam taqyryby, sonday-aq, absoluttik aqiqat syry túraqty oryn alady. Ol tereng ghibratty oi-tolghamdargha toly ólendermen qatar jastyq auan, ghashyqtyq sezimdi, tabighat kórinisterin, adamnyng jan dýniyesin kórkem til, beyneli teneu, psihologiyalyq shendestiru arqyly sheberlikpen, tógilte jyrlaghan aqyn. Ol dәstýrli qazaq poeziyasyna qúrylymdyq, stilidik jәne kórkemdik túrghydan sonylyq alyp keldi. Ásirese, onyng ghaqliyalary - «Qara sózderindegi» kórkemdik sheberlik pen ghylymy payymdardy astastyrghan filosofiyalyq oi-tolghamdary jalpy adamzattyq gumanistik-әleumettik múrattargha úlasyp jatady. Abay - qazaqtyng muzykalyq ónerine de mol múra qaldyrghan túlgha. «Jelsiz týnde jaryq ai», «Ayttym sәlem, qalamqas», «Kózimning qarasy», «Segiz ayaq», «Qaranghy týnde tau qalghyp», t.b. әnderi arqyly últtyq әuen-sazgha jana týr, tyng yrghaq, ózgeshe ólshem qosty.

Abaydyng mazmúny teren, kórkemdigi joghary ólenderi men poemalary («Masghút», «Eskendir», «Ázim»), qara sózderi men audarmalary san ret jaryq kórip, qazaq eline tarady, kóptegen shetel tilderine audaryldy.

Elimizde úly aqyngha jasalghan qúrmet erekshe. Abay atynda qala, audan, Semey, Qarqaraly qalalarynda, Jiydebayda әdebiy-memorialdyq múrajaylar bar. Astanada, Almatyda jәne taghy basqa da qalalarda teatrlargha, kóshelerge aqyn aty berilip, eskertkishter ornatylghan. Abay atyndaghy shyn, asu bar. Sonymen qatar, Abay qory júmys isteydi. Filimder, kórkem shygharmalar, zertteuler jazylghan. Qazaqtyng klassik jazushysy M.Áuezovtyng bas kitaby - «Abay joly» úly aqyngha arnalghan. Búl epopeya dýniyejýzi halyqtarynyng 116 tiline audarylghan.

Abai.kz