Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәselening mәni 6423 0 pikir 10 Tamyz, 2016 saghat 12:22

EKSPONY ZEYNETAQY QORY "ASYRAYTYN" BOLDY

Qazaqstandyqtardyng zeynetaqy qorlaryn endi «EKSPO-2017» qúrylys nysandaryn salugha júmsaytyn bolady, - dep jazady «nb.kz» portaly.

Qazaqstannyng Damu banki biringhay zeynetaqy jinaqtaushy qorynan 15 milliard tengeni endigi jyly Elordada ótetin Halyqaralyq «Astana EKSPO-2017» kórmesining qúrylys nysandaryna bóletinin mәlimdegen.

«Qazaqstannyng Damu" bankinen «Biringhay zeynetaqy jinaqtaushy qory» AQ-nan 2016 jyldyng shilde – tamyz ailarynda bólingen 117,5 milliard tenge kelesi maqsattargha: 2016 jyly antidaghdarystyq josparlardy oryndau ýshin qosymsha operativtik sharalargha, Qazaqstan Ýkimetining 2016 jyldyng aqpanyndaghy sheshimi boyynsha BZJQ-dan 15 milliard tenge Astanadaghy «EKSPO-2017» qúrylys nysandaryna, taghy 17,5 mlrd tenge otandyq óndiristegi «BRK-Lizing» AQ vogon qúrylysyna baghyttalghan», - delingen mәlimdemede.

Sonymen qatar, zeynetaqy qorynan bólingen qarajattan qalghan bóligi Qazaqstannyng ekonomikalyq ahualyn jaqsartugha jәne 2016-2017 jyldar aralyghynda júmyspen qamtu baghdarlamasyn jýzege asyrugha júmsalady eken.

Esterinizde bolsa, QR premier-ministrining 2016 jyldyng 18-nauryzyndaghy № 149 búiryghy boyynsha dәl osy BZJQ qarajaty eldegi qarjylyq qiyndyqtardy sheshuge júmsalady dep bekitilgen edi.

Qazaqstan halqy kónbis pe? Joq. Halyqty qamsyz dep sausaqpen shúqyghanday bolmayyq. Degenmen, qalyng elding qaltasyn qaghudyng taghy bir tәsilin tapqan Ýkimet sonau nauryzda sheshim shygharyp,  Biringhay zeynetaqy qorynan 117,5 milliard tengeni Qazaqstan ekonomikasynyng qara tesigin biteuge júmsamaq eken. Jogharydaghy 117,5 milliardtyng jartysy әlsiregen ekonomikany sauyqtyru ýshin júmsalsa, 15 milliard tengege juyq qarajat Elordadaghy «EKSPO-2017» qúrylys nysandaryn salugha júmsalmaq.


Hosh, zeynetaqyny aldy delik, endi sol alghan aqsha qashan qaytarylady? Ony kim әm qanday jolmen qaytarady? Ony halyqtyng kelisiminsiz syrttan kesip-piship, qúbylmaly ekonomikanyng tetigine ainaldyrugha Ýkimetting qanday qaqy bar?  Daghdarystyng әlsin-әlsin ainalyp kelui jalpy naryqtyq ekonomikagha tәn qúbylys desek te, importqa tәueldi Qazaqstan naryghyn ghana emes, alpauyt elderding de býiirin daghdarys qysyp barady. Solay bola túra halyqtyng «qazynasyna» jarmasyp, jyrtyghyn jamap jatqan el joq.

Tenge tәltirektep túrghanda, әlsiregen ekonomkiagha әl-quat beruding basqa joly joq pa?

Resmy statistikagha sýiensek, 2000-2008 jyldar aralyghynda eli­mizden syrtqa zansyz shygharylghan qar­jynyng kólemi 126 milliard dollargha jetken (GlobalFinancialIntegrity (GFI). Orny oisyrap túrghan kapital qayda, kimge jәne qashan ketti, o jaghyn naqty bil­mey­miz. Al, saya­sattanushy Aydos Sarymnyng aituynsha, songhy 10-15 jyl kóleminde 140 milliardqa juyq aqsha syrtqa ketken kórinedi.

Múnyng syrtynda Qazaqstannyng qazynasyna qol súghyp, qazanyn ortaytyp ketken әkki úrylardyng (Áblәzov, Hrapunovtar) milliardtary bar. Odan qala berdi kýni keshe ghana esim-soylary elge mәlim bolghan biyliktegi biznesmenderding ofshorlardaghy aqshalary taghy bar.


Osy qyruar qarajatty Qazaqstangha qaytaratyn jol bolsa, ekonomikalyq daghdarysty shybyn shaqqan qúrly kórmeytindey jónimiz bar edi-au. Ókinishke oray Mәsimov Ýkimeti myqtylargha tisi batpaghan son, ainalyp kelip halyqtyng qarjysyna qol súghypty. Ermegyaevti EKSPO qarjysyn jymqyryp ketti dep aiyptaghan Ýkimet, endi jymqyrylghan qarjyny Ermegyaevting ózine tóletpey, halyqqa jýk salyp otyr? Álde, EKSPO isine jogharghy lauazymdy sheneunikterding qatysy bar ma?

Talghat Ermegyaev isine qatysty Sot Últtyq bankting eks-tóraghasy Kelimbetov pen eks-Últtyq ekonomika ministri Erbolat Dosaevti nege shaqyrtty? Búl da әzirge kólenkeli bolyp túr. Ne desekte, Ýkimet siz ben bizding zeynetaqy qorymyzdy endi ekonomikanyng jyrtyghyn jamaugha, odan qalsa EKSPO qúrylysyn salugha júmsaytyn bolady.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534