Mektepterde múghalim qúqyn qorghay almaydy emes qorghay alady. Degenmen artynan qughyndap týse me dep qorqady. Barlyq mektepterde, audanda, oblysta, respublikalyq «Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsipodaghy» júmys isteydi. Biz habarlasqan saualdargha, jibergen hattardy jauapsyz qaldyrghan joq. Tipti ózderi de habarlasyp jaghdaydy barynsha týsindiruge tyrysty. Búnymen men kәsipodaq júmysyn jarnamalayyn dep otyrghan joqpyn. Isting shalaghaylyghynyng kóbinese audandyq, mektepishilik kәsipodaqtan ketip jatatyny ótirik emes. Basty salmaq solargha týsedi. Olar sheshe almaydy degen jaghdayda «Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsipodaghy» úiymyna shaghymdanyp, qúqyqtyq kómek ala alasyzdar. Kópting kókeyinde jýrgen biraz saualdargha «Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsipodaghy» úiymynyng tóraghasynyng (kәsipodaq tóraghasy kezekti enbek demalysynda bolghandyqtan) orynbasary Viktor Fedorovichti sózge tartyp kórgen edik.

- «Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsipodaghynyn» negizgi qyzmeti qanday, qysqasha toqtalyp ótseniz?

- Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsiptik odaghy óz qyzmetinde barlyq dengeydegi memlekettik biylik organdarynan, júmys berushiler men olardyng birlestikterinen, sayasy partiyalar men ózge de qoghamdyq úiymdardan tәuelsiz, olargha esep bermeydi jәne baqylauynda bolmaydy. Kәsipodaq qyzmetining negizgi mindetteri - kәsipodaq mýsheleri men kәsipodaq úiymdarynyng kәsiby yntamaghyn, ózara kómegi men seriktestigin nyghaytu, sonymen qatar әleumettik әriptestikti damytu bolyp tabylady. 

Jalpy Kәsipodaq jarghylyq maqsattary men mindetterin sheshu ýshin újymdyq kelissózder jýrgizu arqyly kelisimder, újymdyq sharttar jasaydy, olardyng jýzege asyryluyna yqpal etedi. Salalyq kelisim jasauda әleumettik әriptestikting tarapy bolyp tabylady, kelisiming jobasyn әzirleu men ony jasau jónindegi kelissózderge qatysady. Áleumettik әriptestik jónindegi salalyq ýshjaqty nemese eki jaqty komissiyanyng júmysyna qatysady. 

Sonymen qatar jarghylyq mindetterdi sheshu maqsatynda qyzmetkerlerding әleumettik-enbek qúqyqtaryna qatysty zannamalyq jәne ózge de normativtik qúqyqtyq aktilerge úsynystar әzirleuge, sonday-aq kәsipodaq mýshelerining mýddelerine baylanysty әleumettik-ekonomikalyq sayasat súraqtary, әleumettik baghdarlamalardy jasaqtau men ózge de súraqtardy әzirleu men talqylaugha qatysady. Kәsipodaq mýshelerine tegin әdistemelik, kenesshilik, qúqyqtyq kómek kórsetedi.

- Jalpy býgingi jaghdayda bilim salasy qyzmetkerleri kóbinese kәsipodaqqa senimsizdikpen qaraydy. Olardy kóbinese «diyrektordyng adamy» dep atap jýr. Búghan ne sebep dep oilaysyz?

- Óz qyzmetin әlsiz tanytatyn bastauysh kәsipodaq úiymdarynyng kóshbasshysy jóninde aitylghan teneuding boluy mýmkin. Odan basqa, negizgi júmysynan bosatylmaghan kәsipodaq funksioneri júmys berushining ókilinen tәueldi bolatynyn biz jaqsy týsinemiz. Eger әngime mektep jóninde bolsa, onda mektep diyrektorynan. Kәsipodaq úiymy júmysynyng tiyimdiligin kóteru ýshin birinshi kezekte qorghanys funksiyasynyng iske asuyna kózqarasty qayta qarastyru qajet. Kәsipodaq mýshesining mýddesin kәsiby negizde qorghau boyynsha negizgi júmysty qúqyqtyq qyzmet atqaru kerek, qazirgi uaqytta osy qyzmetting qalyptasuyna kәsipodaq júmys jasap jatyr. Júmys berushining enbek zandylyqtaryn caqtauyn qoghamdyq baqylau jasaudy, qyzmetkerlerding búzylghan qúqyqtaryn qorghaugha kómekti mamandar kórsetu kerek. Kәsipodaq komiytetining qúramyna saylanatyn qarapayym múghalim, birinshiden, ózining enbek mindetteringhy jýktemesi jetkilikti; ekinshiden, baqylau jýrgizuge jәne dauly jaghdaylardy sheshude qajetti bilimi jetkiliksiz. Býginde kәsipodaq úiymdarynda qorghanys funksiyalaryn jandandyru maqsatynda barlyq oblystyq úiymdardar kәsiby zangerlermen, kelissóz prosesterin jýrgizetin mamandarmen jasaqtaluda.

Kәsipodaq júmysynyng basym baghyttarynyng biri kәsipodaqtyq oqytu bolyp tabylady. Býginde saylanbaly qәsipodaq qyzmetkerlerining kәsipodaq zandylyqtaryn, enbek qúqyqtary boyynsha súraqtaryn iygeruine basty kónil bólinude. Osy maqsatta kәsipodaq komiytetteri birigip túraqty týrde júmys jasaytyn kәsipodaq ýiirmelerining synamaly jobasy iske qosyldy.

Qazaqstan Respublikasy kәsipodaqtar Federasiyasynyng oqu ortalyghynda әrdayym seminarlar ótkiziledi.

Kәsipodaq liyderi, yaghny kәsipodaq tóraghasynyng imidji, onyng jeke qasiyetterine baylanysty.
Kәsipodaq liyderi - óz pikiri bar jәne ony tik, әri naqty bildiruge qoryqpaytyn, eger qyzmetkerding qúqy búzylghanyn kórse, oghan arasha bola alatyn, újymdyq shart jasauda qyzmetkerlerding mýddesin qorghay alatyn bedeldi túlgha boluy tiyis.

Biraq, batyl әreket etu barysynda, bayyptylyq saqtau kerek, sheshimder qabyldau kezinde enbek zannamasyna sýiene bilu jәne újymdaghy naqty jaghdaydy bilu qajet, óitkeni kәsipodaq mýshelerining jәne kәsipodaq úiymynyng pozisiyasyn әlsiretip aluy әbden mýmkin.

Kәsipodaq liyderining eng basty qasiyeti – zannamalardy, normativtik- qúqyqtyq aktilerdi baghdarlay bilu. Ol eng aldymen kәsipodaq qyzmetining qúqyqtyq negizin, ózining jeke qúqyqtary men mindetterin, jәne de qolda bar kepildikterin jiti bilui tiyis. Sonymen qatar tiyisti Qazaqstan Respublikasynyng zandary men normativtik – qúqyqtyq aktilerin de mengergen dúrys.

Kәsipodaq liyderine erikti ma, eriksiz ba qúqyqtyq sauatty boluyna tura keledi. Áriyne, kәsiby dengeyde qiyn, biraq kәsipodaq mýshelerining súraqtaryna dúrys jauaptar taba bilu ýshin, qoldanystaghy zannamalargha sauatty baghdar jasay aluy kerek.

Ásirese bastauysh kәsipodaq úiymynyng basshysyna qajetti qasiyet – úiymdastyrushylyq qabiletining boluy. Kәsipodaq basshysy - kәsipodaqqa birikken barlyq qyzmetkerlerding iydeyalyq dem berushisi, úiym qyzmetin úiymdastyra biletin basqarushysy bolyp tabylady. Bastauysh kәsipodaq úiymynyng tóraghasy qyzmetine taghayyndalmaydy, ony sol enbek újymynyng tikeley dauys berui arqyly saylady. Sonymen újym júmys berushimen enbektik qatynasynda óz mýddelerin kim qorghaytynyn aiqyndaydy. 

Bizding kәsipodaq júmysynyng eng bir әlsiz túsy bar –ol óz júmysyn kórsete almauy. Kәsipodaq úiymynyng mәndiligin arttyru ýshin, onyng liyderleri óz júmystaryn jariyalylyqta ústauyn qamtamasyz etkenderi jón. Jalpy úiym júmysy ashyq, al qarjy qyzmeti – barynsha móldir boluy kerek. Bastauysh úiymda osy júmystardyng tiyisti dengeyde oryn aluyna kómegin tiygizetin jaqsy jolgha qoyylghan aparattyq júmys bolyp tabylady. Qyzmetkerlerding mýddesin qorghauda tiyimdi bolghan dәlelder men derekter qyzmetkerlerdi kәsipodaq úiymynyng qajettiligine kóz jetkizer edi. Eger kәsipodaq mýsheleri kәsipodaqtyng atqarghan júmystarynan habardar bolyp otyrsa, onda kәspodaqty belsendi qoldap, oghan senim artuy kýsheye týsedi.

Kәsipodaq jәne onyng mýshelerin baylanystyratyn qosymsha aqparattyq kanaldar dayyndau maqsatynda kәsipodaq sayty qúryldy (adresi-www.edu-tradeunion.kz), onyng betterinde salalyq odaqtyng barlyq qúrylymdarynyng qyzmeti jayynda aqparattar ornalasady, kәsipodaq mýshesining úiym basshylyghymen «súraq-jauap» rubrikasy arqyly interaktivti súhbattasuyna mýmkindik jasalghan. Saytta enbekting qúqyqtyq rettelui, salalyq zandylyqtar súraqtary boyynsha úsynymdar men týsiniktemeler ornalastyrylyp túrady.

Kәsipodaqtyng aqparattyq júmysynda respublikalyq jәne aimaqtyq basylymdar men elektrondy BAQ belsendi qoldanylady.

- Osy uaqytqa deyin sizderding jәrdemderinizge jýgingender boldy ma? Mysaly?

Kәsipodaq qyzmetining negizgi baghyttarynyng biri - qúqyqtyq júmys bolyp tabylady. Qúqyqtyq júmys, júmys berushimen enbek zandydylyqtarynyn, kәsipodaq turly zandylyqtar, újymdyq sharttaghy mindettemeler jәne kelisimderding saqtaluyn baqylaudy, kәsipodaq mýshesining enbek jәne әleumettik qúqyqtary men mýddelerin qorghaudy, kәsipodaq úiymdary men mýshelerine kenes, qúqyqtyq kómek berudi, qúqyqtyq-tәrbie júmysyn, kәsipodaq aktiyvin oqytudy qamtidy. Mysaly, kәsipodaq úiymdarynyng 2015 jylghy qúqyqtyq qorghau júmystary boyynsha qyzmetining sandyq jәne sapalyq kórsetkishterine toqtalsaq: enbek zandylyghyn búzushylyq- 2480, onyng ishinde 379- jalaqy boyynsha; júmys jәne demalys uaqyty boyynshy – 298, enbek qatynastaryn rәsimdeu – 629 qúrghandyghy anyqtalghan.

Júmys berushilerge oryn alghan enbek qatynastarynyng búzylghany jóninde 678 úsynys joldandy, onyng ishinde 484 úsynysqa kemshilikterdi joyghany turaly jauap alyndy; memlekettik enbek inspeksiyasyna, prokuratura, basqa da memlekettik úiymdargha jiberilgen qújattar sany 32; kәsipodaq mýshelerining zandyq mýddelerin jәne qúqyghyn qorghau maqsanda 21 talap sotqa jiberilgen. Kәsipodaq mýshelerining ótinishteri boyynsha 23 talap-ótinishi jәne basqa da prosessualdy qújattar jasaldy; 28 kәsipodaq mýshesine sot prosesterinde ókildilikti qamtamasyz etti.

Esep jylynda barlyghy 25 kәsipodaq mýshesi óz júmysyna qayta qosyldy, onyng ishinde 11 sot instansiyasy arqyly. Kәsipodaq talaby boyynsha 82 zansyz júmystan bosatudyng aldy alynghan. Sonymen qatar 7 358 542 tenge zansyz ústalynghan nemese tólenbegen qarajat kәsipodaq mýshelerine qaytarylghan; kәsipodaq mýshelerining 1234 jazba ótinishteri qaralsa, qúqyqtyq súraqtar boyynsha 8626 auyzsha kenester berilgen, onyng ishinde jeke qabyldauda 3927, telefon arqyly 4944, BAQ 455, internet jelisi arqyly 238.

- Daudyng kóbi jeke újymdarda shyghyp jatady. Sol daudyng biri keybir mektepte jeke enbek shartyn jyl sayyn jasaytyn diyrektorlar da bar eken. Búl qyzmetkerdi «jipting úshynda» ústap otyryp únamasa nemese basqa adam alghysy kelse kelesi jyly júmystan shyghara salady degen sóz. Jalpy enbek kelisim sharty qalay jәne qansha jylgha jasalady?

- Taraptar enbek shartyn jasauda Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksining 30-babyna sәikes, onyng merzimin aiqyndaydy. Enbek shartyn jasauda qoyylatyn talaptyng biri mindetti týrde, onyng merzimi. Eger enbek sharty Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksining 30-baby 1- tarmaghynyng 1- tarmaqshasynda kózdelgen merzimge sәikes jasalsa, onda «Enbek sharty belgilenbegen merzimge jasalghan», dep kórsetken dúrys. Eger Enbek sharty Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksining 30-baby 1-tarmaghynyng 2- tarmaqshasynda kózdelgen bir jyldan kem emes belgili bir merzimge jasalsa, naqty merzimin kórsetu kerek, mysaly, merzimi bir jyl bolsa, onda «Enbek sharty 2016 jyldyng 20- mausymynan 2017 jyldyng 19-mausymy aralyghynda».

Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksi enbek sharttarynyng negizgi týri retinde belgilenbegen merzimge jasalghan Enbek shartyn anyqtaydy. Oryndalatyn júmystyng jaghdayyn nemese aldaghy júmystyng sipatyna qaray jedel enbek sharttary jasalady, yaghniy:1) bir jyldan kem emes merzimge; 2) belgili bir júmystyng oryndalu uaqytyna; 3) uaqytsha bolmaghan júmyskerdi almastyru uaqytyna; 4) mausymdyq júmysty oryndau uaqytyna; 5) Zandy túlghanyng uәkiletti organy nemese ol uәkilettik bergen túlgha zandy túlghanyng atqarushy organynyng basshysymen enbek shartyn Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda, taraptardyng qúryltay qújattarynda nemese kelisiminde belgilengen merzimge.
Eger enbek shartynda, onyng merzimi kórsetilmese, onda enbek shartynyng merzimi belgilenbegen merzimge jasalghan bolyp sanalady. Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksining 30- baby 1- tarmaghynyng 2- tarmaqshasyna sәikes bir jyldan kem emes merzimge jasalghan enbek sharty ýshinshi ret jasalyp nemese úzartylyp jatsa, onda enbek shartynyng merzimi belgilenbegen merzimge jasalghan bolyp sanalady

- Múghalimderdi kóbinese «qoghamdyq júmys» degen jeleumen senbilikke shygharu, keybir jerlerde konsertterge biyletter aldyru, qajetsiz gazetterge jazdyru turaly ne aitasyz?

- Elimizde Konstitusiya boyynsha mәjbýrli enbekke tyiym salynghan. Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 24-baby 1- tarmaghyna sәikes «Árkimning enbek etu bostandyghyna, qyzmet pen kәsip týrin erkin tandauyna qúqyghy bar. Eriksiz enbekke sottyng ýkimi boyynsha ne tótenshe jaghdayda nemese soghys jaghdayynda ghana jol beriledi».

Qazaqstan Respublikasy «Bilim turaly» Zanynyng 51- baby 4-tarmaghynda - Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen jaghdaylardy qospaghanda, pedagog júmyskerlerdi ózderining kәsiptik mindetterin oryndaumen baylanysy joq júmys týrlerine tartugha jol berilmeytindigi turaly naqty kórsetilgen. Sondyqtan da senbilikter erikti negizde ótkiziledi, mәjbýrleuge eshkimning de qúqy joq. Sonymen qatar basylymdargha jazylu nemese әrtýrli mәdeny is-sharalargha biyletter satyp alu tek erikti týrde ghana boluy tiyis.

- Kóbinese jeke qyzmetkerlerde enbekaqygha baylanysty dau bolyp jatady. Keybir jerlerde mektepterde buhgalterler bar, keybir jerlerde ortalyqtandyrylghan yaghny bir audangha «bir buhgalter». Kóbinese ózining alatyn aqshasyn eseptetip alghysy keledi. (negizi eseptep týsindiru olardyng mindeti ekenin múghalimder biledi, degenmen) Ne kem, keyde artyq bolyp kelesi aida ústap qalyp jatady. Osynyng barlyghy múghalimderge senimsizdik tanytady. Buhgalterlermen sóilespek týgili esigin ashyp kiruge de qiyndyq tuyp jatady. Osy jaghdayda bilim salasy qyzmetkeri ne isteui kerek?

- Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksining 113- baby 2- tarmaghyna sәikes jalaqy tóleu kezinde júmys berushi әrbir júmyskerge tiyisti kezeng ishinde, oghan tiyesili jalaqynyng qúramdas bólikteri, jýrgizilgen ústap qalulardyng mólsherleri men negizderi turaly, onyng ishinde ústalynghan jәne audarylghan mindetti zeynetaqy jarnalary turaly, sonday-aq tólenuge tiyisti jalpy aqsha somasy turaly mәlimetterdi jazbasha nemese elektrondyq nysanda ay sayyn habarlaugha mindetti.
Júmysker júmys berushiden tiyesili jalaqynyng qúramdas bólikteri jóninde aqparat aludy talap etuge qúqyly. Júmys berushi ol mindetin oryndamaghan jaghdayda júmysker ózining qúqyn qorghau ýshin memlekettik enbek inspeksiyasyna jýginuine qúqyly.

- Kәsipodaq tónireginde kóptegen sózder de tuyndap otyr. Onyng kóbisi mektepishilik kәsipodaq turaly. «Ol ananyng adamy, ol eshtene sheshpeydi, anau-mynau» degen alyp-qashpa әngime kóp. Eger mektepishilik kәsipodaq múghalim qúqyghyn qorghay almaghan jaghdayda ne isteu kerek? Keyde tuyndaghan daudyng «shyn-ótirigin» anyqtaudyng ózi qiyngha soghady. Óitkeni kóp jerde úiym basshysynyng «kýshi» basym. Sol jaghdayda qalay sheshesizder? Sotqa bergen jaghdaydyng ózinde isti qalay órbitu kerek?

- Ókinishke oray enbek qatynastary әrdayym dausyz qalyptasyp, sheshile bermeydi. Mýddeleri sәikes kele bermeytin subektter bola otyryp, key jaghdaylarda qarama-qayshy bolyp keletin júmysker men júmys berushi arasynda kelispeushilikter jii tuyndaydy. Barlyq kelispeushilikter jәbir kórgen tarap qúqyq búzushylyq dep tapqan әreketter saldarynan tuady. 

Tuyndaghan jeke enbek daulary Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksining normalarymen rettelgen. Qazaqstan Respublikasy Enbek Kodeksining 159- babyna sәikes jeke enbek daulary kelisim komissiyasymen, al kelisim komissiyasymen rettelmegen súraqtar nemese sheshimin tappaghan mәseleler jalpy sot qúzyretinde qarastyrylady.

Jeke enbek daularyn qarau tәrtibi Qazaqstan Respublikasy Enbek kodeksimen retteledi, sonday-aq sottardaghy enbek daularyn qarau tәrtibi Qazaqstan Respublikasynyng azamattyq prosessualdyq zannamasymen anyqtalady. Keybir sanattaghy qyzmetkerlerding Jeke enbek daularyn qarastyru erekshelikteri arnayy zandarmen belgilenedi.

«Kәsiptik odaqtar turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 16- babyna sәikes kәsipodaqtar qyzmetkerlerding qúqyqtaryn qorghau ýshin sotqa talap qonggha, sonymen qatar sot oryndarynda qyzmetkerlerding mýddelerin bildiruge qúqyly. Kelisim komissiyasynda jәne sot oryndarynda qyzmetkerding qúqyn jәne mýddesin qorghauda zangerlik kómek tegin kórsetiledi. Ol ýshin tiyisti jergilikti kәsipodaq úiymyna jazbasha týrde ótinish bildiru qajet.

- Kәsipodaq mýsheliginen shyghugha bola ma?

- Kәsipodaq – qoghamdyq úiym, onyng qyzmeti menshikti Jarghysymen retteledi. 
«Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsiptik odaghy» qoghamdyq birlestigi Jarghysynyng 4.11-tarmaghyna sәikes kәsipodaq qúramynan bastauysh kәsipodaq úiymyna jeke ótinish beru arqyly kәsipodaq mýsheliginen shygha alady.

- Kóbinese BAQ betterinde Kәsipodaqty «aqsha jasap» jatqan «organ» dep kónili tolmay jatqandar da kezdesedi. Barlyq jerde jarna tólenedi. Demalys oryndarynyng 50 payyzyn kәsipodaq tóleydi. Taghy basqa sizderding taraptarynyzdan qanday kómekter bar?

- Salalyq kәsipodaq qozghalysy qyzmetining prinsipterining biri onyng transparenttiligi, yaghny qyzmetining ashyqtylyghy. Bizde talqylaugha salatyn jabyq taqyryptar joq. Barlyq aqparattar, onyng ishinde kәsipodaq jarnasy da ashyq bolyp tabylady. Kәsiptik odaq «Kәsiptik odaqtar turaly» Zannyng 1- baby 6)-tarmaqshasyna sәikes Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng enbektik, óndiristik-kәsiptik mýddelerining ortaqtyghy negizinde óz mýshelerining enbek jәne әleumettik-ekonomikalyq qúqyqtary men mýddelerin bildiru jәne qorghau ýshin erikti týrde qúrylatyn, tirkelgen mýsheligi bar qoghamdyq birlestik. Sonymen qatar osy Zannyng 9- baby 1- tarmaghy 8)-tarmaqshasyna sәikes mýshelik kәsipodaq jarnalaryn tóleu jәne olardy bólu tәrtibi kәsipodaq Jarghysynda kózdeledi.

Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsiptik odaghynyng Jarghysymen Kәsipodaqta mýshelik kәsipodaq jarnalaryn tóleu jәne olardy bóluding biringhay tәrtibi belgilengen. Osy Jarghynyng 13.1 tarmaghyna say әr aidaghy minimaldy mýshelik jarna kәsipodaq mýshesining barlyq jýrgizilgen ailyq jalaqysynyng 1 payyzyn qúraydy.

Kәsipodaq jarnasy kәsiptik odaq aldynda túrghan mindetterdi sheshuge pydalanylady, birinshi kezekte júmys berushiler men memleketpen qarymqatynasynda sala qyzmetkerlerining mýddelerin jәne qúqyqtaryn qorghau jәne ókildik etu.

Kәsipodaq júmysy belgili shyghyndardy qajet etedi, olar qyzmettik ghimaratty ústaugha, kәsipodaq qyzmetkerining enbek aqysy, basylymdardyng shygharyluyna, zanger, buhgalter-ekonomist jәne qajetti mamandardy ústaugha arnalghan shyghyndar.

Bastauysh kәsiptik úiymda jinalghan qarjynyng 6 payyzy salalyq kәsipodaq jәne kәsipodaqtar Federasiyasyna audarylady, qalghan 9 payyzy oblystyq, audandyq komiytetter jәne bastauysh kәsipodaq úiymdarynyng aralarynda bólistiriledi. Bastauysh kәsipodaq úiymynyng kәsipodaq komiyteti qúziretinde 50 payyzdan kem emes bóligi qalady. Kiris jәne shyghys smetasymen anyqtalghan, alqaly kәsipodaq úiymymen (komiytet, kenes) bekitilgen qarjynyng bóligi qyzmetkerlerge, olardyng janúya mýshelerine sauyqtandyru, materialdyq jәne qayrymdylyq kómek kórsetuge, sonymen qatar aghartushylyq, mәdeny is-sharalardy ótkizuge júmsalady.

Mýshelik kәsipodaq jarnalary tek kәsipodaq jarghysymen aiqyndalghan maqsattargha júmsalatynyn úmytpaghan jón.

Kәsipodaqtar әleumettik qamtamasyz etu úiymdaryna jatpaydy. Kәsiptik odaq qyzmetkerding ózining qatysuynsyz barlyq onyng mәselelerin sheshetin servistik komanda emes.

Kәsipodaq qozghalysynyng mәni qyzmetkerleding barlyq dengeyde óz qúqyqtaryn qorghauda újymdyq әreketti úiymdastyrudaghy birligi men ózara kómek kórsetuinde. Kýnsayyn jýzdegen adamdar qyzmetkerlerding mýddelerin qorghau ýshin júmys isteydi: audanda, oblystarda, respublika dengeyinde bilim beru basqarmalarymen kelissózder jýrgizu, әleumettik әriptestik jóninde kelisimder jasau, enbek aqyny arttyru boyynsha tiyisti organdargha úsynystar beru, enbek jәne әleumettik-ekonomikalyq qatynastar súraqtary boyynsha normativtik - qúqyqtyq aktilerdi jetildiru, jeke enbek daularynyng sheshiluine yqpal jasau, qúqyqtyq súraqtar boyynsha tegin kenester beru jәne kóptegen basqa da júmystar atqaryluda.

- Jalpy bilim salasy kóp ministr auystyrghan, reformagha jii úshyraytyn salanyng biri. Qazir «ýshtildi» oqytu jýiesine kezenmen kóshuge ontaylanyp jatyr. Jer-jerde múghalimderge arnalghan kurstar ótude. Keybireui tegin bolsa internettegi aqparattargha sýiensek key jerlerde aqshalay yaghny mekteptegi múghalimning qaltasy esebinen tólenip jatqan kórinedi. Jalpy qayta dayarlau kurstary jiberip otyrghan mekeme esebinen tólenetin. Osy turaly ne aitasyzdar?

- Býginde qoghamda kóp talqylanatyn taqyrypting biri bilim beru jýiesinde bolyp jatqan reformalar, onyng ishinde bilim beruding ýshtildi jýiesi. 

«100 naqty qadam» Últ jospary ayasynda bilim beruding ýshtildi jýiesine ótu qarastyrylghany belgili, jospargha sәikes әrbir qazaqstandyq oqushy sabaqty ýsh tilde: kazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde oqityn bolady. Osyghan oray qoghamda, ata-analar arasynda kóptegen súraqtar men tolqular tuyndaghany ras, olar bizding mektepterimizding dayyndyghy, aghylshyn tilinde sabaq beretin mamandandyrylghan pәndik múghalimder, yaghny kadr әleuetining dengeyi jónindegi súraqtar.

Qazaqstan mektepterinde ýshtildi bilim beru 2017-2018 oqu jylynan bastalady. Osy oqu jylynyng 1 qyrkýieginen bastap eshbir synypta ýshtildi oqytu engizileyin dep jatqan joq. Baghdarlamagha sәikes tek 10 jәne 11-synyptarda tórt pәn (fizika, himiya, biologiya, informatika) aghylshyn tilinde ótkiziledi, onyng ózi tek 2019 jyldan bastalady. Janalyqty jýzege asyru ýshin memlekt 1 trln. 391 mlrd.tenge bóludi josparlap otyr.

2016 jyly memlekettik budjet esebinen 55 myng qazaqstandyq pedagog biliktiligin arttyru kurstarynan ótedi. 2016 jyldyng 30 mamyrynda 4187 múghalimge bir uaqytta kurstar ashyldy. Kurstardy Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi «Órleu» Últtyq biliktilikti arttyru ortalyghy» jәne «Nazarbaev ziyatkerlik mektebi» birigip ótkizdi.

Nazarbaev ziyatkerlik mektebinen 80 oqytushy trener dayyndalghan. Olar qazirgi uaqytta «Órleu» Últtyq biliktilikti arttyru ortalyghy 540 oqytushy-trenerin jәne mektepting 140 oqytushysyn oqytuda. 760-tan astam trener bastauysh mektepting 73 myng múghalimin janartylghan bilim beru baghdarlamasy boyynsha jaz mausymynda oqytatyn bolady. Búl júmys ónirlerding 280 mektebinde ótkiziletin bolady.

Qazaqstanda ýshtildi bilim beruge ótude múghalimderdi dayyndau ýshin qarjy resursy jetkilikti dep senemiz. Býginde bilim berudi jәne ghylymdy damytudyng 2016 - 2019 jyldargha arnalghan Memlekettik baghdarlamasy ayasynda pedagogikalyq qyzmetkerler óz qarajattary esebinen oquda, degen bizde naqty derek joq. Eger onday naqty derekter belgili bolsa, tiyisti pikir bildiru ýshin Sizden ol jóninde habar beruinizdi ótinemiz.

- Biraz әriptesterimiz múghalimderdi әrtýrli júmystargha «shegu», sybaylas jemqorlyqty әshkerelegende qudalaugha týsti. BAQ betterinde osyghan oray maqalalar da jariyalanghan. Mysalgha alatyn bolsaq Qarasay audanyndaghy Ayman Saghidullaevanyng mәselesi. Múghalimning kәsiptik qyzmetimen baylanysy joq júmystargha qarsy shyqqany ýshin qudalap qysym kórsetken. Sol siyaqty Aynúr Kýlenbaeva mekteptegi jemqorlyqty әshkerelegeni ýshin qudalaugha týsken. Taghy sol siyaqty Almaty oblysynda diyrektor mektepten tigin sehyn ashyp múghalimderdi júmysqa shegip ol múghalimder de qúqyn talap etumen talay zardap shekti. Tek jurnalisterdin, qogham qayratkerlerinin, Qazaqstan aumaghynyng múghalimderining qol jinap aralasuymen is sheshilgen. Mine osynday jaghdayda kәsipodaq barlyq mәseleni ornyna qoy kerek emes pe? Mýmkin sizderge aqparat jetpegen bolar. Búnday dauly mәselelerdi ornyna qoy ýshin sizderge habarlasu kerek pe?

- Enbek daularyn sheshu súraqtary tikeley jergilikti aumaqtyq kәsipodaq úiymdarymen qarastyrylady. Oryn alghan jaghday - Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerleri kәsiptik odaghynyng Almaty oblystyq úiymynyng jauapkershiligindegi aimaq. Almaty oblysy Qarasay audany aumaghynda oblystyq úiymnyng qúrylymdyq bólimi - Qarasay audandyq kәsipodaq komiyteti qyzmet etedi. 
Qyzmetkerlerding tikeley kәsipodaqtyng ortalyq basqaru úiymyna ótinish joldaulary boyynsha súraqtaryna qajetti kenester beriledi, qyzmetkerlerding aumaqtyq úiymdarmen qúqyqtaryn qorghau jóninde tiyisti sheshimder qabyldanuyna yqpal jasaydy, jәne de mindetti týrde mәseleleri baqylaugha alynady. 

Ayman Saghidullaevagha toqtalatyn bolsa, oghan qatysty mәseleler bizge belgili, oryn alghan daudy sheshu boyynsha júmystar jýrgizilude.

Aynur Kulenbaeva kәsiptik odaqtyng Salalyq Kenesine jýgingen joq. Degenmen, biz oryn alghan jaydy mindetti týrde qarastyryp tiyisti sharalardy qoldanamyz.

- Sizderding jeke sayttarynyz bar, júmys istep túr. Zannamalardyng barlyghyn ornalastyrypsyzdar, jaqsy. Endi oblystar men audandardyng da sonday sayttaryn úiymdastyryp múghalimderding habarlasyp qúqyqtyq kómek kórsetetindey jeke blogtar ashylsa núr ýstine núr bolar edi?!

- Árbir audandyq kәsipodaq úiymdarynda jeke sayttardy qúru birshama materialdyq resursty qajet etedi. Býgingi tanda bizding aumaqtyq úiymdar onday qarjygha mýmkindikteri joq. Áriyne, keleshekte búl mәseleler qarastyrylyp, sheshimin tabady degen senimdemiz.
Býginde әrbir qyzmetker biz adresin atap ótken salalyq kәsipodaq saytynan qajetti aqparattardy alugha mýmkindikteri bar.

- Súhbattarynyzgha rahmet, júmystarynyzgha sәttilik tileymin.

Týiin

Balalarymyz jaqsy jetistikke jetip kóterilse «iә búl sózsiz múghalimning arqasy» dep marapattaymyz da balalarymyz jaman qylyq kórsetse barlyghyn múghalimge jaba salamyz. Múghalimning mәrtebesin kóteruge qogham bolyp, ata-analardyng arasynda da jaqsy týsinik qalyptaspayynsha kóterilui ekitalay...

M.Temirbek, «Aghartushy» QQ mýshesi

Abai.kz