Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Dep jatyr 3326 0 pikir 3 Tamyz, 2016 saghat 10:17

T.ZABIROVA: ÁJEM BAUYRJAN ATAMYZGhA ARNAP ÁN JAZATYN

Uaqyt syny sarghaytyp, tozyghy jetken fotosurettegi jýzinen meyirim shuaghy tógilgen batyr Bauyrjan Momyshúlyn bar qazaq jazbay tanityny týsinikti. Al Baukeng eljirep, qúshaghyna basqan baldyrghan kim? Búl turaly Elana habarlaydy.

Suretti júrt kózinen jasyra túryp, biledi-au degenderden súrau salghanbyz. Bala kezinde batyrmen suretke týsu baqytyna ie bolghan búrynghy búrymy bir qarys baldyrghan, býgingi qazaq estradasyndaghy tanymal әnshilerding biri bolyp shyqty. Oqyrman ýshin ony qalay anyqtaghanymyz emes, fotosuretting tarihy qyzyq degen oidamyz. Sol ýshin sar­ghayghan suretting syryn súrap, әnshining ózine habarlasqan edik.

– Búl fotoda shamamen 7-8 jasar kezim. Mening әjem Nesipjamal Battalova qaysar minezdi, bir adamday әn aitatyn, óleng shygharghan ónerli kisi. Ózi kórikti, talghammen kiyinetin sәnqoy kisi, sheshen sóileydi. Arabsha hat tanityn. Ol kisilerding jas kezinde әiel adamdardyng qansha ónerli bolsa da, elding aldynda jýrui óte qiyn boldy ghoy. Ájemiz ónerimen tanylmasa da, ziyaly qauym ókilderimen, ataqty aqyn-jazushylarmen jaqyn aralasty. Esimi elge belgili adamdardyng әjemdi qúrmettep toy-tomalaqtargha shaqyratyny esimde. Ájem 12 nemere, 4 shóbere sýidi. Solardyng ishinen jalghyz meni ónerge baulyp, «kórsin, bilsin» dep janynan tastamay ertip jýrdi. Kishkentay kezimde ýiding aldyndaghy kólenkede meni otyrghyzyp qoyyp, qolyma neshe týrli ertegi kitaptar, batyrlyq, ghashyqtyq jyrlardy berip, oqytyp qoyatyn. Sóitip, Alpamys batyr, Qambar batyr turaly jyrlardy әjemning arqasynda oqydym. Keyde oqyp otyryp mýdirip qalsam, ózi jalghastyryp әketetin sonday zerek kisi boldy, – dedi tanymal әnshi.

Ánshi bala kýninde Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng úly Ahat atamyzdy da óz kózimen kórgen. Úly qaytys bolghan kezde әjesi ekeui kónil aitugha Semeyge barypty. Bauyr­jan atamyzdyng ýiine barghan kýn de әnshining esinde emis-emis saqtalghan.

– Ótirik aitpay-aq qoyayyn, әjem keyde qattyraq sóileytin kisi edi. Erteng qonaqqa baramyz degen kýni keshqúrym qatty dayyndaldy. «Erteng әn ait degende mayy­syp aitpay qoyyp jýrme», dep maghan bir úrsyp aldy. Týnning bir uaghyna deyin Bauyrjan atamyzgha arnap óleng jazdy. Segiz jastaghy boqmúryn bala eken demey maghan oqyp berdi, – deydi.

Sonymen, kelesi kýni qariya eng әdemi degen kóilek-qamzolyn kiyip, nemeresin janyna ertip, taksiymen Bauyrjan atamyzdyng ýiine barady. Fotosurettegi baldyrghannyng beynesine qarap jәne әnshining ózi aitqanday shamamen 7-8 jastaghy kezi dep jobalasaq, búl 1970 jyldardyng ortasy, yaghny Bauyrjan Momyshúlynyng 65-ke qadam basqan tughan kýni boluy mýmkin. Ánshining aituynsha, әjesi týnde shygharyp әkelgen ólenin ýiinde úmyt qaldyryp ketipti. Biraq sol dastarqan basynda ózi janynan suyryp, Bauyrjan atamyzgha arnauy­n aityp beredi. Baukenning anyzgha ainalghan batyrlyghyn, oghan degen halyqtyng qúrmetin ólenmen jetkizedi.

– Odan keyin maghan әn ait­qyzdy. Boyym kip-kishkentay bol­ghan song oryndyqqa shygharyp qoydy. Qanday әn aitqanym esimde joq. Áyteuir, Bauyrjan ata qolymnan ústap túrghanyn anyq bilemin. Án bitken song Bauyrjan ata meni kóterip alyp, betimnen sýidi. Sa­qal-múrty betime tiygen kezde titir­kenip shoshyp ketip, sosyn kýlip jiberdim, dedi әnshi.

Ómirde qansha qatal adam bolsa da, balagha kelgende eljiremeytin adam bolmaydy. Bauyrjan Momysh­úlynyng ýiinde batyr men bal­dyrghannyng sonday bir mezeti kadrgha týsip qalady.

Ánshi demekshi, bala kýninde Bauyrjan Momyshúlymen fo­togha týsken, býginde elge tany­mal óner iyesine ainalghan – Tolqyn Zabirova. Batyrdyng shany­ra­ghynda týsirilgen osy fososuret – ol ýshin asa qymbat hәm qadirli búiym­dardyng biri. Boytúmarday saqtap jýrgen qasterli dýniye. Ýlkeytilip, әdemi fotojiyekke sa­lynghan fotosuret qazir Tolqyn Zabirovanyng shanyraghynyng tó­rinde iluli túr.

Tolqyn Zabirova: «Sol kezder esime týsse, kózime jas keledi. Ol kezdegi adamdardyng shyna­yy kóniline, bir-birine degen yqy­­las-peyiline tanghalamyn. Ájem­ning Baukene arnaghan ólenin ýide úmytyp ketkenin menen kó­rip, úrysqan sәtin saghynamyn. Bauyrjan atamyzdyng qataldyghy, sústy adam ekendigi turaly kóp aitylady. Biraq men ýshin júmsaq minezdi, meyirimdi adam siyaqty. Búl fotosuret men ýshin ghana emes, býkil qazaq ýshin de ystyq dep oilaymyn», dedi.

Bauyrjan Momyshúly men kishkentay baldyrghannyng beynesi saqtalghan fotosuretting tarihy osynday.

Abai.kz

0 pikir