Batys sarapshylary Ortalyq Aziyanyng kóshbasshysy taqyrybyn taghy da qozghap otyr. Olar aimaqtaghy bir-birimen baqtalas elderding әrqaysysy óz aldyna jeke damyp ketui kýmәndi mәsele ekendigin atap kórsetedi.

ORTALYQ AZIYaDAGhY QOS KÓShBASShYNYNG BET-BEYNESI

Batys sarapshylary Ortalyq Aziyanyng kóshbasshysy taqyrybyn taghy da qozghap otyr. Olar aimaqtaghy bir-birimen baqtalas elderding әrqaysysy óz aldyna jeke damyp ketui kýmәndi mәsele ekendigin atap kórsetedi.

ORTALYQ AZIYaDAGhY QOS KÓShBASShYNYNG BET-BEYNESI

Biznes niu yuroup sayty: «Resey Ortalyq Aziya múnayy men gazy ýshin kýreste ýsti – ýstine úlghayghan qarsylastyqqa tap bop otyr» dep atalatyn maqala jariyalapty, onda taghy da Ortalyq Aziya tabighy baylyghyna múrager bolu kýresinde әlemdik alpauyt elderding qaysy jenedi degen taqyryp kóterilgen. Maqalada «ózine kóbirek payda taba aluy ýshin, alpauyt memleketterding qaysynyng Qazaqstan Respublikasymen ne Ózbekstan Respublikasymen dostyghy myqty», «kimning aimaqtaghy yqpaly kýshti», t.b. tәrizdi saualdar talqylanghan.
Bir tang qalarlyghy, eger ózara kýsh biriktirer bolsa, onda Ortalyq Aziya memleketterining qanday tabystargha jetip, qanday mýmkindikterge ie bolary jóninde sarapshylardyng kóbi júmghan auzyn ashpaydy. Búl sóz Ózbekstan men Qazaqstan qarym-qatynastaryna qatysty da aitylyp otyr.
Qazaqstanda da, Ózbekstanda da biylik ainalasyndaghy elitalar men týrli toptar biylik, mýlik pen qarjy qorlaryn iyemdenu ýshin ózara baqtalastyq tartysyna kirisip ketti. Al búl eki ortada, halyq bolsa, osy memleketterding últtyq tәuelsizdigi qalpyna keltirilgen 1991 jyldan beri ótken uaqyt ishinde, óz enbegi men tirshiligi arqasynda kóp jetistikterge qol jetkizip ýlgirdi. Búl sóz әsirese damuy qarqyndy bolghan Qazaqstan ekonomikasyna qatysty.
Múnday ahualda, búdan ary ne isteu kerek, qalay etkende búl eki memleket órkendep, tez damidy, búdan ary damu sәtti bolu ýshin qay joldy tandau dúrys degen saual óz-ózinen tuyndaydy. Áriyne, kóp nәrse Ózbekstan men Qazaqstannyng ózara qarym-qatynastaryn oqsata aluyna da baylanysty bolmaq.
Osy eki elding Ortalyq Aziyadaghy bedeli men salmaghy qanday? Qazir Qazaqstan, is jýzinde jetekshi el róline iye, dep jazady sayt. Eger jalpy ishki ónim indikatorynyng kólemin salystyryp qaraghanda Qazaqstan aimaqtaghy elderden kósh boyy ozyq túrghany bilinedi. Dýniyejýzilik bank úiymynyng 2007 jylghy mәlimetinde, Qazaqstanda jyldyq JIÓ mólsheri 105 milliard dollar, Ózbekstandiki 22,3 milliard dollar bolghan.
Yaghni, halqy sany eki esedey az bolsa da, Qazaqstan Ózbekstangha qaraghanda bes ese artyq ónim óndirgen. Ol ol ma, Qazaqstannyng JIÓ kórsetkishi Mongholiya, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Ózbekstan, Aughanstan, Týrkimenstan, Gruziya, Armeniya jәne Ázirbayjan elderining jiyntyq, qosyndy JIÓ-ning kóleminen asyp ketken. Qazaqstan halqynyng sany búl atalghan shetelder túrghyndarynyng jalpy sanynan bes esedey az.
Atalghan elder toby ishinen, jan basyna bólgendegi jalpy últtyq ónim (JÚÓ) kórsetkishi boyynsha da aldynghy orynda Qazaqstan túr: ol atalghan memleketter arasyndaghy eng tabysty degenderinen búl kórsetkish boyynsha mólshermen eki esedey asyp týsip otyr.
Búl indikator Qazaqstanda byltyrghy jyly 6140 AQSh dollaryna jetti (Atlas әdisi boyynsha), deydi atalghan bank sarapshylary. Búl kórsetkish jóninen Qazaqstannyng úpayy Ózbekstannan 7 esedey artyq túr.
Ekonomikanyng erkindiligi jóninen de Qazaqstan aimaqtaghy barlyq derlik elden kósh alda eken. Mәselen, Dýniyejýzilik bank qyzmetkerleri Qazaqstangha bylay dep bagha beredi:
«...ekonomikalyq mýmkindigi orasan... Múnay óndiru kólemin arttyru, paydaly qazbalargha bay boluy, jauapty makroekonomikalyq sayasaty, ónge de sayasy janartular (eger jalghastyrsa) el ertenin jarqyn etpek».
Osy orayda, býginde shetel auyp ketken qughyndaghy búrynghy premier-ministr Ákejan Qajygeldinning elding osy jetistikterge jetuine qosqan ýlesi atalady. Sonyng basshylyghymen jýrgizilgen Qazaqstan ekonomikasyn naryq qatynastaryna kóshiruding batyl sharalarynyng nәtiyjesinde últtyq ekonomikanyng ósui serpin alghan bolatyn.

JARTYKESh ÁKIMShILDIK - ÁMIRShILDIK JÝIE RESEPTI BOYYNShA JASALGhAN EKONOMIKA

Ózbekstanda naryq ekonomikasyna kóshu prosesi әli mәrege jetuden alys, deydi Dýniyejýzilik bank sarapshylary. Olar óz zertteulerinde búl turaly bylay deydi: «...memlekettik emes saladaghy kәsipkerler belsendiligi janyshtalyp otyr nemese olar jarym-jartylay jasyryn júmys isteydi. Halyqtyng tórtten bir bóligi kedey túrady, yaghny memleket túrghyndarynyng 46 payyzdayy kýnine 2,15 AQSh dollarynday ghana payda tapqanyna qanaghattanugha mәjbýr».
Dýniyejýzilik bank ókilderining aituynsha, ekonomikagha erkindik berudi múnan әri keyinge qaldyru, el ertenine ýlken kedergiler tughyzatyn faktorgha ainaluy mýmkin: «Ózbekstan ekonomikasynyng kólemine qatysyn alghandaghy tike sheteldik investisiyalar kólemi, ózge ótpeli ekonomikaly elderge qaraghanda, eng tómen dengeyde qalyp otyr».
Dýniyejýzilik bank qyzmetkerlerining Ózbekstannyng ekonomikasyn bayyppen saraptauy obektivti syngha toly.
Mysaly, olardyng esebinde bylay delingen: «...memleketting keng auqymda ekonomika ýstine baqylau ornatuy naryqtyng júmys isteui men memlekettik emes ekonomika salalarynyng damuyna bóget boluda. Memlekettik oryndardyng týrli memlekettik ispettes ónerkәsiptik qauymdastyqtar, memlekettik josparlar jәne әkimshilik sharalar arqyly kәsipkerler is – әreketine aralasyp, túsau boluy keninen kezdesedi. Adamdardyng mýlik iyelenu qúqy memleketting zang oryndary tarabynan jii búzylady...».
Bayandamada búdan әri bylay jazylghan: «Auyl sharuashylyghynda fermerlerge memlekettik tapsyrmalar beriledi, sol boyynsha olar memlekettik oryndarynyng tandauy negizinde týrli daqyldar ósirip, olardy (biday men maqtany) naryqtaghydan arzan baghamen memleketke tapsyrugha mindetti. Ishtegi jәne syrtqy saudany erkin jasau tipti qiyn, al el ishinde jәne shetelmen arada tasyp әkep, sauda jasau әreketine әkimshilik bóget qoyylyp tastalghan».
BIRLIK BAR JERDE, TIRLIK BAR
Qazaqstan ekonomikasy bay miyneraldy resurstarymen, sonyng ishinde múnay men gazdyng mol qorymen artyqshylyqqa ie bolyp otyr. Qazaqstannyng tabighy gaz qory da baylyqtyng búl týrimen halyqaralyq dengeyde maqtanatyn Ózbekstandaghydan kem emes.
Eki elding jer qoynauyndaghy búdan da ózge tabighy baylyqtar turaly kóp derekter keltiruge bolar edi, biraq, shartty týrde alghanda, elding әlemdik ekonomika jýiesindegi kýsh-quatyn obektivti baghalaugha mýmkindik beretin kórsetkish retinde uran kenishin qarastyrayyq.
Uran shiykizatyn óndiru jәne eksporttau isi boyynsha Qazaqstan qazirding ózinde tek aimaqta ghana emes, sonymen birge býkil әlem boyynsha aldynghy orynda túr. Dýniyejýzilik bank sarapshylarynyng pikirinshe, «Qazatomprom» kompaniyasynyng búrynghy basshysynyng tútqyndaluyna baylanysty songhy bolyp jatqan oqighalar el ekonomikasynyng osy saladaghy kýsh-quatyn әlsiretetindey faktor bolmaydy. Búl tek qana Astanada biylik basynda otyrghan qazirgi elitanyng bedeli men jaghdayyna núqsan keltirui mýmkin, biraq elitalardyng kelip-ketip, auysyp otyratyny mәlim.
Ártýrli derekter boyynsha, Qazaqstan uran shiykizaty kóleminen әlemde 2-shi jәne 5-shi oryndarda túrsa, Ózbekstan búl shiykizat qory boyynsha aldynghy ondyqtyng qúramyna enedi.
Búl kórsetkishter ekonomikasynyng әleueti men jetken jetistikteri arqasynda Qazaqstannyng is jýzinde Ortalyq Aziyada ekonomikalyq jetekshi róldi atqaryp otyrghandyghyn bildiredi. Aymaqta kóshbasshy memleketke ainalghan Qazaqstan Ortalyq Aziyanyng ekonomikasynyng qarqyndap damyp, ónimdiligining tez ósuine әri halqynyng әl-auqatyn asa iri auqymda biyigirek, jana dengeyge kóteruge múryndyq bola alady.
Aymaqtaghy elder damuynyng baghyty bir nәrseni aiqyndap berdi – «bas-basyna by boludan» góri, búl memleketterge ózara kýsh biriktirgen әldeqayda tiyimdi. Ózbekstan men Qazaqstannyng biyliktegi toptarynyng arasyndaghy aimaqta kósem bolugha úmtylyp, osy ýshin ózara teketireske týsu – týbinde ol ekeuining eshbireuine payda bermeydi.
Sonymen qatar, búl elderding elitalary arasynda ghana emes, sol elitalardyng óz ishinde de «baq pen taq», mansap pen «qazyna baylyghy» ýshin kýres toqtausyz jýrip jatyr. Al búl uaqytta qogham óz damuynda jana mýmkindikter tabaldyryghyn attady.
Mәselen, eger ekonomika salasyn ghana alyp qarap, saraptaugha salar bolsa, mamandar – eger olarda jetkilikti biliktilik pen kóregendik bolsa – aimaqtyn, sonyng ishinde Qazaqstannyng qazirgiden әldeqayda qauqarly, әldeqayda dәuletti ahualgha jetu mýmkindigine memleketti ie etken, jana dengeyge kóterile alatynyna kóz jetkizgen bolar edi. Al búghan, býgingi kýni, últtyq resmy biylikte otyrghan elita layyqty baghalamay otyr.
Ekinshi jaghynan alghanda, búl ahual bayau, alayda túraqty týrde jana elitanyng biylikke keluining mezeti tayap kele jatqanyn bildiredi. Onyng biliktiligi de, otanshyldyghy da, ruhaniyaty da qazirgi elitanikinen әldeqayda ilgeri túruy tiyis. Jәne osynday janaru aldyndaghy ahual Ózbekstangha da, Qazaqstangha da tәn.
Osy әngimening basynda aitylghan Dýniyejýzilik bank jәne ózge de halyqaralyq damu úiymdarynyng sarapshylarynyng qorytyndylary túraqty damugha qol jetkizip, halyqtyng әl-auqatyn búryn bolmaghan dengeyge kótere alu ýshin ekonomika, sayasat, mәdeniyet tәrizdi manyzdy qoghamdyq qarym-qatynastar salalaryndaghy adamdar belsendiligine bostandyq beriluining qajettigin kórsetip berdi.
Sonday erkindikke ie bolu arqyly Qazaqstan men Ózbekstan halyqtarynyng kýsh biriktirip, ózara yntymaghyn bayandy etui – qos memleketting ghana emes, sonymen birge tútastay Ortalyq Aziyadaghy elderding ertenining jarqyn boluynyng birden-bir kepili bolyp tabylmaq.

Kenjaly ESBERGEN 29.05.2009
«Azattyq» radiosy