EL BILMEYTING ENLIK QALAY «JÚLDYZGhA» AYNALDY?
Osydan birshama uaqyt búryn Enlik Sydyqova deytin aktrisa payda bola qalyp, joq jerden jik shyghardy da Ministrler kabiynetining mýshesi qyr kórsetti dep ashy mәlimdeme jasap, әleumettik jelilerdi shulatyp qoya berdi. Onyn Yutubtegi roliygin 20 myngha juyq adam kórip, al Sydyqova bir sәtte «júldyz» bolyp shygha keldi.
Jas «aktrisa» «2011 jyldan 2015 jyldar aralyghynda Jýrgenov atyndaghy Últtyq óner akademiyasynda oqyp jýrgenimde...» – dep әngimesin bastaydy da, taghdyr ony osy oqu ornynyn rektorymen jolyqtyrghanyn tilge tiyek etedi. Alayda, Sydyqova sol kezdegi óz basynda bolghan shyndyqty úmytyp qaldy ma, әlde myndaghan adamdy әdeyi shatastyrghysy keldi me, sebebi ol 2011 jyly «akterlik sheberlik» kursy boyynsha tәlim alghan emes. Enlikting akademiyagha týsu ýshin qújat tapsyrghany ras, biraq artynan búl oiynan bas tartyp, 3,56 ortasha baly kórsetilgen mektep attestatyn shúghyl qaytaryp alady. Ótirikting arty – bir-aq tútam. «Ókinishke qaray, kesh bolsa da qatemdi týsindim jәne qabyldau emtihanyna keshigip qaldym», – degen Sydyqova ne aityp, ne qoyghanyn angharmasa kerek, bireu-mireuding jetegine erip, eldi shatastyrghysy keldi. Akademiyanyng derekter bazasynda Sydyqova ózining úmytshaqtyghynyng qúrbany retinde emes, abiturent retinde qújattaryn qaytyp alghandyghy kórsetilgen. Elektrondyq tirkeu jurnaly deytin bolady. Enlikting túsy bos. Sabaqqa barmaghan. Qatyspaghan. Oqimyn degen niyeti de bolmaghan. Demek, eshqanday emtihangha barghan emes.
«Men qolymdy qusyryp qarap otyrmadym, mәseleni basqa qyrynan sheshuge tyrystym, - deydi jas aktrisa. – JOO qyzmetkerlerine shyqtym, olar maghan rektormen kezdesudi úiymdastyrdy». Sydyqova «emtihandy jiberip alghan song rektormen kezdesuge bardym» – deydi. JOO anyqtamasyna sәikes, 2011 jyly Jýrgenov atyndaghy akademiyagha qújattar 14 mausym men 5 shilde aralyghynda qabyldanady. «Muzykalyq teatr әrtisi» mamandyghy boyynsha emtihan 9 shilde kýni ótedi. Emtihandardy jiberip alghan bizding «keyipkerimiz», «mәseleni basqa jaghynan sheshuge tyrysyp» akademiya basshysy «qabyldauyna» tap bolady. Búl da ótirik!
Akademiyanyng issapalar kestesi әli kýnge deyin saqtalghan. Issaparlar qújattary tiguli eken. 2011 jyldyn shilde aiynda ol ýsh ret júmys babymen basqa qalada issaparda bolghan. Shildening 1-i men 6-y aralyghynda rektor Astanada, Elorda kýni merekesining sharalaryn úiymdastyru isine qatysady. Yaghni, Sydyqovanyng búl kýnderi rektordyng qabyldauynda boluy tipti mýmkin emes. 9 shilde kýni emtihannan qalyp qoyghan Enlik, «basqa jaghynan sheshu» sheshimin jýzege asyruy qajet edi, yaghny rektordyn qabyldauynda boluy kerek. Shildening 10-y kýni de Enlik rektormen kezdesken emes. Óitkeni ol kýn – jeksenbi! Al shildening 11-kýni, dýisenbide rektor YuNESKO qoldauymen ótkiziletin is-sharalargha qatysu ýshin Óskemen qalasyna júmys babymen jýrip ketedi jәne Shyghys Qazaqstanda shildening 14-ine deyin boldy. Sonda Sydyqova «jiberip alghan emtihannan» keyin rektordyng kabiynetine qalay jәne qashan keldi? Ayta ketelik, shildening 17-19 kýnderi de rektor qalada bolghan emes. Demek, búl jerde de qyz jalghan aitady.
Al, әleumettik jelilerde jarq etken «bizding júldyz» aqiqattan attap ketken. 2011 jyly ol Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynda tipti oqyghan emes (oqugha týskisi kelgenmen, artynan bas tartady). Bizdi tanqaldyratyn jayt: Enilik qújattaryn Qyzylorda qalasyndaghy «Bolashaq» jekemenshik uniyversiytetine aparyp tapsyrghanyn nege jasyrady? Bolashaq aktrisa aldymen «audiyt» mamandyghy boyynsha oqidy . Birinshi semestrden keyin Enlik «horeografiya» mamandyghyna auysa salady.
Ángime mynada, Sydyqova «Jýrgenovke» tek 2012 jyly ghana, emtihan tapsyrudy qajet etpeytin aqyly bólimge auysady.
«Bolashaq» uniyversiytetinen akademiyagha auysuy turaly qújattar eki oqu ornynda da saqtalghan, al olardyng kóshirmeleri júrtqa jariya bop ýlgerdi. Bir qyzyghy, eki oqu ornynda jazylghan ótinishteri Enlikting «óz qolymen» jazylghanymen, nege ekeni belgisiz qoyghan qoldary әrtýrli. Múnyng bәri taygha tanba basqanday kórinip túr. Taghy bir shyndyqty aitalyq. Nemen baylanysty ekenin aitu qiyn, degenmen qyzdyng portretine taghy bir shtrih jasalyq: «Jýrgenovte» oqyp jýrgen kezinde ol eki ret oqudan shygharylmaq bolady. Ekeuinde de Qyzylordadan әjesi at arytyp, «sýiikti» nemeresining student mәrtebesin jylap-syqtap jýrip saqtap qalady.
Sonymen, bes jarym minutqa sozylghan rolikte bas keyipkerimiz kózine jas ta alghysy kelmeydi, dauys yrghaghy da ózgere qoyghan joq. Ol sózin múrnynyn astynan mingirlep, «endi ne aituym kerek edi?» degendey auyr kýrsinedi.
Sóitip, Enlikten tәuir aktrisa shygha qoymady. Esesine «qolshoqpar» rólin somdaghan ol sol tayaq ózine úrtoqpaq bolaryn bilmey qalaghan siyaqty...
Kemel Qarasartov
Abai.kz