1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghynda jadymyzda saqtalatyn, qazirgi jas úrpaq ýlgi tútatyn taghylymdy tarazalau – paryzym bolmaq.

Alangha barghany ýshin jalagha úshyrap, týrli japa shekkender men kóteriliske esh qatysy bolmasa da zәbir kórgendering jalpy tizimin jasap shyghu, әriyne, mýmkin emes. Degenmen, bayandamadaghy maqsatym – Jeltoqsan qarlyghashtarynyng tútas tizimin jasaugha talpynys jasau. Birqatar derekter boyynsha, alangha barghan azamattar sany 10 myng adam, al qaysybirinde 50 myng adam ekendigi aitylady. Qarlyghashtarymyzdyng keshegi erlikke toly is-qimyldaryn býgingi jas úrpaqqa, konferensiyagha qatysushylargha ýlgi-ónege retinde úsynu – bayandama ózegi. 

Alangha tek er jigitter ghana emes, nәzik jandy, qaysar minezdi qarlaghashtarymyzdyng da qatysqany barlyghymyzgha mәlim. Sondyqtan da olardyng bizge jetkizgen әr sózi qúndy әri qúrmetti dep bilemin. Sonyng ishinde birnesheuine toqtalghym kelip túr.

Gýlnar Kenesqyzy Baybosynova apamyzdy sóiletip kóreyik: «Aramyzda tayaqtan bet-jýzi adam tanymastay ózgerip ketken bir jigit boldy. Onyng kózi shyghyp ketken edi. Sodan bizdi jeti týnde Shamalghan jaqtaghy jýgeri egetin alqapqa aparyp tastady. Kýn suyq. bәrimiz onbay tayaq jegenbiz. Joldyng boyymen qalagha qaray jýgirdik. eshqanday mashina toqtamaydy. Áyteuir, tang ata jataqhanagha jetip jyghyldym. Suyq qatty ótip ketken edi. Bir auruhanada jattym»-deydit bir jazbalarynda. Sonymen qatar Gýlnar qazaq qyzdaryn ruhtandyryp, algha bastap jýrdi dep aitsam kem aitqanym emes. Sebebi «JepPI, KazMU, Narhoz, KazPY qayda?», «Jýrinder, kóshe aralap , sondaghy qyz-jigitterdi qatarymyzgha tartayyq!», «Qyzdar, jigitter bólindeyik!»-dep úrandatty. Bes ay qatarynan tergeude bolyp, jazasyn ótegen qaysar da, batyl Gulnar Jeltoqsan kóterilisine qatysqanyna ókinbeytinin aityp, kerisinshe búl isin maqtan tútatynyn aitty. Osyndayda qazaq qyzdaryna qayran qalasyn. 

«1986 –da, jeltoqsannyng yzgharynda qaqaghan, 

Qaysar oilaryng kisenderin ýzip, san jyldar baylap, mataghan,

Sanalarynnan baghynghysh, qúlshyl, ýrkek sezimdering ótti ólip,

Shәmshining «Mening Qazaqstanym» әnin tu etip shyrqap, kóterip , 

Jana úran aityp qiiyna qashqan zamangha, 

Toptasyp edinder Berjnev atty alangha..» - degen M.Shahanov atamyzdyng óleng jolymen jeltoqstan qúrbandaryna taghzym etumiz qajet. Jyldan jylgha oqigha jayly zerttelip, jeltoqsan kóterilisining qúrbandarynyng tizimi tolyghu ýstinde. Mysal retinde el men erding namysyn tu etip qylmystyq kodeks boyynsha jazalanghanjan apalarymyzdy eske alghym keledi:

Sәbitova Jansaya Álkeyqyzy — Almatydaghy №19 júmysshy jastar orta mektebining oqytushysy, 5 jyl.

Salyqova Naghima Askarqyzy — Almaty bas kiyimder fabrikasynyng buhgalteri, 3 jyl.

Espenbetova Qanshayym Múhatqyzy — «Porsheni» zauytynyng tokari, 3 jyl 6 ai.

Mahmetova Aytkýl Ábdirahmanqyzy — №1 baspahananyng júmysshysy, 2 jyl.

Ábilqayyrova Gýlnar Berdiqojaqyzy — bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 3 jyl.

Paninova Gýlvira Tólebayqyzy — bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.

Shamaeva Galimat Ábenqyzy — bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.

Lepesbaeva Gýlnar Sabyrghaliqyzy — bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.

Raqymjanova Gýlmira Ákimjanqyzy — bas kiyimder fabrikasynyng tiginshisi, 2 jyl.

Imanbaeva Qayyphan Súltanqyzy — «Porsheni» zauytynyng tokari, 3 jyl.

Ramazanova Ghaliya Fayzullaqyzy — tiginshi-motoristka, 1 jyl (enbekpen týzeu jazasy).

Mergenova Baqsha — mýgedektigine baylanysty júmys istemegen, 3 jyl.

Áliyeva Raushan — Qaraghandy memlekettik uniyversiytetining studenti, 1 jyl.

Erkinbekova Áliya Tórehanqyzy — Qaraghandy medisina institutynyng studenti, 1 jyl 6 ai.

Dosanova Janat Ábdirahmanqyzy — Qaraghandy medisina institutynyng studenti, 1 jyl 6 ai.

Musina Gýlden Qanafiyaqyzy — Qaraghandy medisina institutynyng studenti, 1 jyl 6 ai.

Sәrsenbekova Raisa Myrzabekqyzy — buhgalter-revizor, 2 jyl.

Kәrimghazina Gýljan Ghaziyzqyzy — kooperativ tehnikumynyng studenti, 1 jyl.

Serekenova Anar Jemishanqyzy — Zang tehnikumynyng studenti, 1 jyl 6 ai.

Aytjanova Janat Nәukenqyzy — pedinstituttyng studenti, 1 jyl 6 ai.

Shynyqúlova Lәilә Bekenqyzy — pedinstituttyng studenti, 1 jyl enbekpen týzeu jazasy.

Shoqaeva Ghaliya Qúdysqyzy — jataqhana vahteri, 2 jyl.

Musina Mәnshýk Janatqyzy — yuristik tehnikumynyng studenti, 1 jyl 6 ay qara júmysqa jiberilgen. 

Múhamedjanova Sәbira Esimbekqyzy 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining qúrbany.

1985 jyly Shyghys Qazaqstan oblysy Tarbaghatay audany Aqmektep aulynyng «Lenin joly» segiz jyldyq mektebin ýzdik bitiredi. Sol jyly oblys ortalyghy Óskemen qalasyndaghy pedagogikalyq uchiliyshege oqugha týsedi. 1986 jylghy 17 — 18 jeltoqsanda Almaty qalasynda bolghan qazaq jastarynyng otarshyldyq jәne әmirshildik jýiege qarsy kóterilisin quattap 22 jeltoqsanda Óskemen qalasynda birge oqityn student jastarmen birge narazylyqqa shyghady. Student qyzdardyng búl әreketteri baryp túrghan últshyldyq dep baghalanyp, sol kýni keshten bastap partiya, kenes, komsomol, memlekettik qauipsizdik, qúqyq qorghau oryndary tarapynan tergeu, olardan jauap alu bastalady. Nәtiyjesinde orynsyz qorlau men jala jabu men tergeuge shyday almaghan Sәbira Múhamedjanova barlyghyn úiymdastyrghan men dep mәlimdep, jataqhananyng besinshi qabatynan sekirip, mert bolady. Sóitip ol Jeltoqsan qúrbany, batyryna ainaldy. 
Asanova Lәzzat Altynayqyzy Jeltoqsan kóterilisining qúrbany. 1985 jyly Almatyda P. Chaykovskiy atynddaghy muzykalyq uchiliyshege oqugha týsken. Almatyda 1986 j. 17 — 18 jeltoqsanda bolghan qazaq jastarynyng otarshyldyq jәne әmirshildik jýiege qarsy azattyq kóterilisine belsene qatysqan. Ol Ortalyqtyng biylep — tósteushiligine narazylyq bildirip, qaladaghy Jana Alangha alghashqy ereuilshiler qatarynda “Qazaqtar! Kiriptarlyq qúldyqta ómir sýrgenimiz jetedi! Biz elimizding tәuelsizdigin jenip alghan kezde ghana azat bola alamyz!” degen úranmen shyqty.

Búdan bólek 200-ge juyq әiel (Asymbekova Rysty Múrzayqyzy, Eleusinova Zәure Chkalqyzy, Qadyrova Gýlzina Dýisehanqyzy, Ábisheva Biybizada Esetqyzy, Ismanghujinova Zeynash Madyhanqyzy, Seyitova Laura Qojmúhanqyzy, Ishlikova Baghdagýl Ansyzbayqyzy, Dosynbekova Gýljami, Kubeeva Gýlnaz Asqarbekqyzy, Múrzataeva Ghaliya Qasymqyzy, Medetbaeva Raygýl Sabyrdanqyzy, Aliaqparova Jaynat Qasymqyzy, Múqanova Rayhan Qiymúqanqyzy, Toytaeva Gýlmira Ábdikәrimqyzy…) auruhanagha týskendermen (barlyghy-286 adam, qyz-kelinshekter-73) tizim jalghasa beredi.

Qorytyndy

Minekey osynday apalarymyzgha taghzym ete otyryp, olardyng erlikterinen ýlgi alumyz qajet. Sondyqtanda da , bayandamamdaghy qorytyndym «Jeltoqsan oqighasyna-30 jyl» toluyna oray Qazaq qarlyghashtarynyng halyq qaharmany ataghyn alugha layyqty ekenidigin jetkizu bolmaq. Sóz sonymdy óleng jolymen ayamaqtamaqpyn.

Túrsa da biyik ór basyn, 
Qazaqqa baqyt ornasyn. 
Seksen altynshy jylghyday, 
Jeltoqsan jeli bolmasyn! 

Kýn keship lapyldaghan jastarym, 
Dýrliktirdi jeltoqsannyng aspanyn. 
Jerdi, dindi, tildi baba dәstýrin 
Qorghau ýshin kóterdi olar bastaryn!

Begaly Dinara 
agha oqytushy Boltaeva S.J.
Narhoz Uniyversiyteti
Almaty qalasy

http://qasym.kz