Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3429 0 pikir 27 Qazan, 2016 saghat 22:43

Qanymyz da, janymyz da malgha jaqyn qazaq emespiz be

Kәsipkerlerge de, túrghyndargha da paydasy tiyer edi

2012 jyly kóktemdegi su tasqynynan Temirlannyng biraz jerin su basqanda osy auyldyng túrghyny Temirbek Ibragimov qinalghan auyldastaryna qolyndaghy tehnikasyn da, azyq-týlikke dep qarajat ta bergen bolatyn.

– Qanymyz da, janymyz da malgha jaqyn qazaq emespiz be, 2003 jyly «Alua» atty shaghyn sharua qojalyghyn qúrdym. Tynbay etken enbekting arqasynda mal da kóbeydi, eshkimnen kem emespiz, – deydi ol.

Alghashqyda malgha jem-shóp dayyndau ýshin suarmaly jerden 49 jylgha jalgha alghan 8 gektargha jonyshqa ekti. 7 jylgha 10 million tenge nesie alyp, Jambyl oblysyna qarasty «Merki» asyl túqymdy mal zauytynan birneshe bas búqa satyp aldy. Onyng әrqaysysynyng tiridey salmaghy 700-1000 kelige jetedi. Qazir jayylymgha arnalghan 180 gektar jeri, qora-jayy bar. Maly qysy-jazy sonda. Búl kýnde kәsipkerding qaramaghynda 35 jylqy, 90 siyr, 500-dey uaq mal bar.

Qajymúqandyq kәsipker Temirbek Ibragimov qolda bardy tolyq úqsata almay otyrghanyn aitty. Yaghny óz otbasy ýshin ghana bolmasa, qymyz da, sýt te sauylmaydy eken. Óitkeni, oghan tapsyrys ta, ótkizetin oryn da joq. Qoy jýnin de eshkim kerek etpeydi. Osy orayda, әr audan ortalyghy men Shymkent qalasynan sýt satatyn dýkender ashylsa degen oy keledi. Sonda túrghyndar shetelden keletin himiyalyq qospasy bar agharghandy emes, taza, qúnarly ónimdi paydalanar edi. Olay deytinimiz, tútynushylar bazarlarda qoldan airan men sýtti satyp alyp jatady. Kóp qabatty ýilerding aldyna baryp satatyndar da kezdesedi. Onyng sau әlde auru maldan sauylyp jatqanyn eshkim tekserip jatqan joq. Al, dýkende satylatyn sýt pen airandy arnayy mamandar tekserip otyrar edi. Múny iske asyru onsha qiyn júmys emes. Tek niyet bolsa...

Bazargýl QALBYR. Ordabasy audany.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5564