Tektilikting bir qyry – kisilik. Irilik. Qazaq darhan minezdi, jeri qanday keng bolsa ózi de sonday jomart, er kónildi iri halyq edi. Qazir qandaymyz?!

Azdyq-tozdyq. Kórdik, kóndik. Atyldyq-asyldyq. Bas úryp, satyldyq... Aqyry, iyә... Abylaydyng týsi shyndyqqa ainaldy. Arystan tuyp – aitugha tipti auyz barmaydy!..

Múnday jaghdaygha qalay jetkenimizdi marqúm Talasbek Ásemqúlov (jatqan jeri jaryq bolsyn!..) ózining «Ashtyq pen soghys» atty maqalasynda tamasha taldap edi. Qosarymyz – «tәuelsizdik» jyldary qosymsha boldy. Ay-Kýnning amanynda... «Jyghylghangha júdyryq» degen – osy. Qúday, әiteuir, qayyryn bersin!..

Tek bir tang qalatynym – songhy kezde joqtan bar jasap, tarihty teris ainaldyryp, «Ótirikti – shynday, aqsaqty – tynday» ghyp ózin-ózi dәripteushiler kóbeydi. Búl ne? Qanday jarys?! Álde olar elding bәrin aqymaq kóre me?!

Boldyq-toldyq. Óstik-óndik. Qalghany qolda dep oilay ma?..

Jalghan tarih qúrastyru, qoldan elita jasau, óz әuletin әspettep shejire, kitap jazdyru sәnge emes, sorgha ainaldy. «Balyq basynan shiriydi»...

Al, endi sol asyldarymyz kim? Elitamyz... Kósh basynda «Kýn kósemderimiz» ben býgin bar, erteng joq biylik basyndaghylar. Aram asqa semirgen bayshikeshter men halyq qanyn tespey sorghan әkim-qaralar. Ne solardyng alys-jaqyn aghayyn-tuystary men balalary, jeng úshynan jalghasqan sybaylastary, «qoyannyng sorpasynyng sorpasy»...Kim joq deysiz, ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn, qazaqqa jany ashymastyng bәri bar. Aytsang – auzyng jazyqty, aitpasan...

Mine, bizding býgingi elitamyz!..

Búdan ótken masqara bolmas!.. Nadandyq...

Týrtip qalsang kóbining týbi shiyki. Borsyghan sasyq iyis shyghady. Jabygha altyn er sap, asyl túmar taqsang da túlpar bolmaydy. Bәri – bos әure!..

Jaraydy, olardy qoyshy!.. Bar bolsyn. Al ózimiz she, ózimiz qandaymyz?!

Ókinishke qaray, bizden de bereke ketti. Odaqta – bedel, aqsaqaldarymyzda – abyroy, qalamgerde qadir qalmady. Búryn qanday en, qazir qandaymyz? Búryn kim edin, býgin kim boldyn?!

Áli esimde, әigili suretker, san aluan óner iyesi, segiz qyrly, bir syrly Sәken seri aghamyzdyng (Sәken Jýnisov) jetpis jyldyq mereytoyy Almatydaghy Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynda atalyp ótti. Torqaly toydyng sәn-saltanaty, qatysqan kósemder men sóilegen sheshender turaly aitpay-aq qoyayyn. Sahnagha sol kezdegi Almaty qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov shyghyp qúttyqtap, toy iyesine tórt bólmeli pәterding kiltin syigha tartqan sәtte seri aghamyzdyng qalay quanghanyn kórseniz!..

Týsinem, bәrimiz – pendemiz.  Toyynyzgha әkim kelse... Jәne ol әkim basqa emes, qazaq әdebiyeti men ónerining janashyry – Imanghaly Tasmaghambetovtyng ózi bolsa – kim quanbaydy?!

Ángime onda emes... Bәri dúrys. Tek...

Oqyrman qauymnyng esinde bar ma, joq pa – tura sol tústa (úmytpasam, bir-eki ay búryn) «Qazaq әdebiyeti» gazetine ýisiz-kýisiz jýrgen onshaqty jas qalamgerding baspana mәselesin kótergen Ashyq haty shyqqan. Ádettegidey, jauap joq... Tym-tyrs.

Qazir oilaymyn... Eger sol kezde Sәken aghamyz: «IYmeke, rahmet!.. Sen syiladyn, men aldym. Endi osyny ana ýisiz-kýisiz jastargha bólip bersek... Saghan amanat!..» - dep irilik kórsetkende qanday bolar edi?!

Jas bolsa keldi... Jetpey jatqan eshtene joq. Joly emes pe?.. Sәken aghamyz onsyz da osal emes, núr ýstine núr bolmas pa edi?!

Joq...

Sәken aghany sóz etkenim ýshin eshkim renjimes dep ýmittenemin. Óz basym ol kisimen birneshe ret dәmdes bop, biliyard oinadym. Beyresmy jaghdayda. Ardaqty aghamyzdy adam retinde de, qalamger retinde de erekshe qúrmetteymin... Sondyqtan, irilik kýtuge haqym bar dep esepteymin. Ekining birinen erlik kýtpeysin. Eger osynday birtuar túlghalar jol kórsetpese, kim kórsetedi?!    

Adam sózimen emes, isimen baghalanady... Eshkim úmytpas edi!..

Irilik joq emes, bar. Tek – óte siyrek. Mәselen, Núrghisanyng Shәmshige, Ábdildanyng Múqaghaligha kórsetken aghalyq qamqorlyghy qazaq barda eshqashan úmytylmaydy!.. Irilik pe – irilik, kisilik pe – kisilik.

Tarihta múnday tәmsilder kóp. Eger Eskendir Zúlqarnayyngha «Kýnning kózin kólegeylemey bylay túr» demese Diogendi býgin kim biler edi?!

Bar-joghy – bir-aq auyz sóz.

Bizde býgin bәri kerisinshe... Ne toymaydy, ne qoymaydy. Payghambar jasynan asyp, ata saqaly auzyna shyqsa da, jantalasyp ólip barady. Jetpey jatsa – sóz basqa... Joq. Bermey – ótkisi, ólmey ketkisi kelmeydi. Búl qanday kisilik?! Ókinishti...

Biraq soghan qaramastan, ózderin jerding tútqasy sanaydy. Júrtty adam qúrly kórmeydi. Toyynyp, tasynghany sonsha – el de, jer de bizdiki, bәrin qoldan jasaymyz dep oilaydy. «Kóp asqangha – bir tosqan», aldynan jarylqasyn!..

...Qarghany qansha maqtasang da súnqar bolmaytyndyghy, jabyny qansha baptasang da túlpar bolmaytyndyghy turaly taghy bir mysal...

 (Jalghasy bar)

Túrmaghanbet Kenjebaev

Abai.kz