(Jalghasy. Basy myna siltemelerde: silteme-1, silteme-2)

Kóterilisshiler Qostanay jaqtan podpolkovnik Kislov bastaghan 600 әskeri bar jazalaushy otryad kele jatqany turaly habar alady. Otryad joldaghy qazaq auyldarynan kepilge adam alyp, kóterilisshilerge qarsy qoldanbaq boldy. 

Qys qatty, qarly bolghan song kóp әskermen jýru tiyimsiz boldy. Sondyqtan Amangeldi Keyki bastaghan mergender tobyn alyp, az da bolsa tandauly sarbazdardan jasaqtalghan qosynmen Nauryzymgha bet týzedi. Ábdighapar ordada qalyp, rezervtik kýsh dayyndaugha kóshti. Eger Keyki sheginer bolsa, Ábdighapar tyng kýshti bastap kelmekke uaghdalasty.

1917 jyldyng 13 qantary bolatyn. Qyr basynda túrghan otryad ózderine bettep kele jatqan qazaqtardy alystan bayqap, oq ata bastaydy. Qashqan qazaqtar Shoshqaly qopasyna tyghylady. Qopanyng ishin bes sausaghynday biletin kóterilisshiler izimen quyp jetken soldattardy ol jerden quyp shyghady. Ertemen bastalghan atys besinge deyin sozylady. Qopadan shygha qashqan patsha әskerin quu qauipti ekenin bilgen Amangeldi, sarbazdardy Kýiik qopasyna qaray bastap әketedi. Kýiikke jolsyz, elsiz dalamen tura jýredi.

Kýiik qopasyna jetken song Amangeldi sarbazdargha josparyn jayyp salady. Otryadtyng aldynda ýsh sholghynshy bolady, sol ýsheuin óltirudi Keyki mergen ekeui moynyna alady. Oghan deyin sarbazdar ekige bólinip, joldyng eki shetinde jasyryn túrugha tiyis. Orystardyng negizgi qosyny kelgende sarbazdar eki býiirden qysyp, qyryp salmaq bolady. 

Aytqanday kóp kýttirmey Kislovtyng sholghynshylary da keledi. Amangeldi men Keyki ekeuin múrttay úshyrady. Ýshinshisi keri búrylyp qasha jóneledi. Osy kezde sarbazdardyng tәrtipke baghynghan kәsiby әsker emes ekeni taghy da bilindi. Qashyp bara jatqan sholghynshyny kórgen qosyn tútqiyldan atyp shyghyp, qua jóneledi. Qalyng qoldy kórgen Kislov otryadqa ainala qorghanudy búiyrady. Zenbirekterdi qúryp, atysty bastap jiberedi. 

Sarbazdar zenbirek oghy jetpeytin jerge deyin kelip qorshaydy. Jýrekti jigitter attyng bauyryna jabysyp alyp, jaqyndap kelip atysady. Otryad komandiyri oqqa úshady da, orystardan bereke kete bastaydy. Alayda Nauryzym sarbazdary tabansyzdyq tanytyp, ymyrt ýiirile maydan alanynan ketip qalady. Az ghana sarbazben soghysudy jón kórmegen Amangeldi men Keyki batyr shabuyldy toqtatady. Tang ata jazalaushy qosyn ólikterin shanagha tiyep, Qostanaygha keri qaytady.

QÚMKEShU QYRGhYNY

Orynbordan shyqqan podpolkovnik Turgenevting tajaldaryna Ospan Sholaqúly bastaghan qol Aqshyghanaq qystaghynda kezdesedi. Qazaq qosyny osy tónirektegi poshta beketterin talqandaydy jәne patsha әskerin el ishine jibermeudi maqsat tútady. Qiyan-keski úrysta qarudyng nasharlyghy taghy da qol baylau bolady. Pulemet, vintovkamen qarulanghan otryad manyna jaqyndatpaydy. Kóterilisshiler Turgenev jasaghyn kidirtip, negizgi qoldyng dayyndyghyna uaqyt úttyrdy. Óz mindetin oryndaghan Ospan hannyng qoly keri sheginedi.

Birneshe kýnnen keyin, 21 aqpanda Ábdighapardyng nemere inisi Uәly Jalmaghanbetúly men Kәrboz Qabaqúly bastaghan qol Qúmkeshu alqabyna keldi. Qúmkeshu –qazirgi Arqalyq-Torghay tas joly boyynda jatqan shaghyl qúmdy aumaq. Qazaqtardy zenbirekpen qarsy alghan Turgenevting otryadyna taghy da tyng kýsh qosylyp, kóterilisshilerdi yghystyryp tastaydy. Endi soghysudyng qyrghyngha aparyp soghatynyn bilgen qazaq qosyny keri qaytady. Orystar jergilikti jasaqtan qútylghan song erkinsip, auyl-auyldy tonap, halyqty qyra bastady. Áyelderdi zorlap, qylyshpen shauyp, azyq-týligin tonaghan. Atqa minip alyp, óltiretin qazaq izdep, ózen jaghalap ketken bir soldat kóterilisshilerge qosylugha bara jatqan eki qazaqty quyp jóneledi. Jete bere bireuin atyp tastaydy. Ekinshi qazaq shymyr deneli shapshang jigit eken. Soldatpen arpalysa ketip, qaruyn tartyp alyp, atyp óltiredi. 

Ábdighapar men Amangeldi jer jaghdayynyng qolaysyzdyghyn eskerip, negizgi kýshti Bayghabyl, Kemer arqyly Ýrpekke alyp ketti.

DOGhAL-ÝRPEK ShAYQASY

Turgenev otryady algha jyljyp, jolyndaghynyng bәrin jaypap kele jatty. Baghyty Batpaqqaradaghy kóterilisshilerding ordasy bolatyn. Jazalaushy otryad on-solyna qaramay qyryp kele jatqanyn kórgen el aghalary aqyldasyp, beybit halyq beker qyrylmasyn dep, aq tu kóterip otyrdy. Óz zamanynda bolys bolghan Júmabay degen kisi patshadan alghan medali-marapatyn taghynyp, Turgenevting aldynan shyqty. Orysqa baghynyshtylyghyn aita kep, otryadty el qalyng qonystanghan ózen boyymen emes, elsiz dalamen jýruge kóndirdi. Qaymana qazaqqa soyyly tiymesin degen amal ghoy. 

Sóitip, Ydyrys esimdi orys tilin biletin qazaq jigiti jol bastap jýrip ketedi. Patsha sholghynshylary negizgi qosynnan úzap algha ketedi, olardyng sonyn ala jol silteushi Ydyrys kele jatady. Sol uaqytta orys sholghynshysyn kýtip otyrghan Keyki mergen ony atyp týsiredi. Atyp qana qoymay, qylyshpen keskilep, turap ketken. Múny kórip yzalanghan Turgenev Ydyrysty satqyn sanap, kók jelkeden atyp óltiredi.

Búl uaqytta kóterilisshiler auyl túrghyndaryn toghay, qamys, qogha arasyna jasyrady. Mergenderdi ózen boyyndaghy qalyng jynysqa ornalastyryp, otryadtyng jolyn toryghan. Otryad atys bastalysymen eki topqa bólinip qorshay bastaydy. Oqtary bitkenshe qarsylasqan mergender jaghadaghy qystaudy baryp panalaydy. Ishinde Ábdighapardyng inisi Jaghypar bar jәne erjýrek sarbaz, Amangeldining ong qoly Ómen Músabayúly da bolghan. Mergender pana tútqan ýige soldattar órt qoyady. Týtinge túnshyqqan sarbazdar dalagha shyqqanda zenbirekpen jusatyp salady. Onymen qoymay, Ábdighapardyng inisi Jaghypardyng mandayyn qylyshpen kesip, krest salyp ketedi.

Úrys kýsheyip, negizgi qol da shegine bastaydy. Han ordasy Ýrpekten Kýlikke kóshiriledi. Qughynshylar soghysty toqtatpasa әskermen Úlytau qoynauyna oiysuda josparda bolady. Biraq, patsha әskeri shayqasty toqtatyp, ólikterin 15 shanagha tiyep, keri qaytyp ketedi.

1917 jyldyng 23-24 aqpanynda ótken Doghal-Ýrpek shayqasy – Ábdighapar men Amangeldi, mergen Keyki bastaghan qazaq kóterilisshilerining songhy shayqasy edi. Kóp úzamay Reseyde Aqpan tónkerisi bolyp, patsha taqtan qúlaydy. Sonyng nәtiyjesinde jazalaushy otryadtar da joryghyn toqtatty.

QORYTYNDY

Keng dalada erkin ómir sýrip, qúldyqtyng qamytyn moynyna ilgisi kelmegen qazaq sarbazdarynyng patsha ýkimetimen arpalysy osylay ayaqtaldy. Antynda túra almaghan aq patsha halyqtan múnday qarsylyq kýtken joq edi. Qazaq jerine qara shekpendilerdi ýsti-ýstine kóshirip әkep, jergilikti halyqty ezgen ýstine eze týsti. Búratanalardyng bas kótermeytinine senimdi boldy. 

«Ýien jarlyghy» shydamnyng da shegi baryn dәleldep berdi. Jahan soghysynda jaghdayy qiyndaghan orys әskerin Reseyding ishki mәselesi de iritip jatqan-dy. Qalt-qúlt kýn keship otyrghan Nikolay dәurenining ótip bara jatqanyn shalghayda jatqan qazaqtar da sezdi, әitpese, orta ghasyrlyq nayza-qylyshpen zenbirek, vintovkagha halyqty qarsy aidamas edi. Búghan Ábdighapardyn: «Patsha aghzam qúlaghansha osylay amaldaymyz, ar jaghyn kóre jatarmyz» degen sózi dәlel bola alady.

Qalay degenmen de kóterilis ózining algha qoyghan mindetin tolyghymen oryndap shyqty. Kók kózderding túqymyn túzday qúrtugha shamasy kelmeytinin olar týsindi. Tek qana «orysqa әsker bermeymiz» dep qolyna qaru aldy, bermedi. Sonday-aq, búl kóterilis halyq sanasyn silkindiru ýshin asa qajet boldy. Al, kóterilis jenildi, basyp-janshyldy degen sózder bekershilik. Jenilgen jaghdayda Ábdighapar men Amangeldi, olargha ergen qalyng qol atylyp, asylyp, itjekkenge aidalar edi ghoy. Búlay jazalamaq týgili ýkimet óz basymen qayghy bolyp ketti emes pe!

Alayda, osy dýrmek onsyz da bólinuge beyim qazaq júrtyn qaq jardy. Eldegi dýrbelenge deyin de bir qúdyqtan su ishpeytin túlghalardyng jeke bas arazdyghy sayasy kózqarastardyng aluandyghyna kóshti. Sóitip, kóterilis naghyz maydangha aparatyn bir baspaldaq boldy.

(SONY)

Núrbolat Álmenov

Abai.kz