Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 4331 0 pikir 20 Qazan, 2016 saghat 11:48

DINY MINISTRLIKTING QÚRYLUY - JAQSYLYQTYNG NYShANY

Sanauly kýn búryn Elbasy tapsyrmasymen qúrylghan Din isteri jәne azamattyq qogham ministri Núrlan Ermekbaev Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken brifingte atalghan qúziretti organnyng negizgi ústanymdary men memleketting din salasyndaghy sayasatynyng basym baghyttary turaly aitqan  bolatyn. Ministrding brifingte aitqan bayandamasyndaghy mәselelerge qatysty «Asyl sóz» shygharmashylyq birlestigining jetekshisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy Asylbek ÁUEZHANÚLY pikirin bildirgen edi.

  

Din tútqannyng dinin týzeyik...

Din men memleket erli-zayypty siyaqty. Keyde-keyde aralary suysyp túrghanmen, týptep kelgende, birinsiz-biri baqytty ghúmyr keshe almaydy. Ol ekeuining bólek bolghany eshkimge payda әkelmeytinin tarihtan kórip otyrmyz. Sondyqtan din de, memleket te damyp, gýldenui ýshin birin-biri qoldap, qorghauy kerek. Elimizde Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi qúrylyp, din jәne memleket salasynda jýieli týrde júmys jasaugha kiriskenine óz basym osy túrghydan quandym.

Jaqynda jana ministr N. Ermekbaev myrza aqparat qúraldarymen basqosu jasap, búl ministrlikting negizgi baghyt-baghdarlaryn týsindirip berdi. Solardyng birinshisi «din salasyndaghy memlekettik sayasatty iske asyru, onyng ishinde diny birlestiktermen ózara әrekettesu, azamattardyng diny senim bostandyghy qúqyghyn qamtamasyz etu» ekendigin bildik. Búl dúrys. Óitkeni din salasynda da memlekettik sayasat kerek. Onsyz tәrtip te, jýie de bolmaydy. Mysaly, әrkim diny bilimdi ózine jәne eline qauipsiz jerde alugha tiyis. Baghyty beytanys jerde diny sauatyn ashyp, el ishinde «Anau dúrys emes, mynau dúrys emes» dep býlik shygharyp jýretin adamdar bizge kerek emes. Onyng ornyna Qazaqstan músylmandary diny basqarmasymen aqyldasa, kenese otyryp, san ghasyr boyy ata-babamyz ústanyp kelgen dәstýrli dindi oqytatyn oryndar ashyp, elimizdegi jastardy sol jerlerde jýielep oqytu qolgha alynsa, bizdi jau da, dau da ala almaydy. Qazir júrt dinnen shoshityn boldy. Óitkeni ony jekkórinishti etip kórsetip jýrgender bar. Olay bolmaugha tiyis. Kerisinshe, jastardyng adal, enbekqor, taza, ar-namysty boluy ýshin dinine beriktik kerek. Últtyq mәdeniyetimiz de Islamnan shalghay jatqan joq. Sondyqtan búqara halyqqa dәstýrli din ýiretilui kerek. Túrmaghambet Iztileuov atamyzdyng keremet bir sózi bar: «Din, búzylmaydy. Allanyng amanaty – QúranKәrim qolymyzda. Din – tútushydan búzylady», - deydi. Búl aqiqat sóz. Búdan din jaman emes, ony tútushy jaman degen qorytyndy shyghady...

Sonday-aq ministrding «elimiz ýshin salafizmdi mýldem jat, teris aghym dep sanaymyz» degen pikiri memleketting naqty ústanymyn bildirse kerek. Jattyng jat ekeni bilinse, oghan baylanysty júmystar jýrgiziledi ghoy.

Ministr diny ekstremizm men terrorizmning aldyn alu ýshin jalpy profilaktika jәne maqsatty reabilitasiyalau júmystary jýrgiziletinin de naqty atap kórsetti. Búl da halyq ýshin jaqsylyqtyng nyshany. Ásirese, jalpy profilaktikanyng dúrys jýzege asuyn qatang qadaghalau kerek. Qarajat qayda bólindi? Qayda júmsaldy? Qanday nәtiyje shyqty? Mine, osylar arnayy tetiktermen dúrys baqylansa, kóptegen jetistikterge qol jeteri dausyz. Sóz sonynda, jana ministr N. Ermekbaev myrzanyng aldaghy isterine Alladan bereke tileymiz.

 

Astanadaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde tayauda ótken  brifingte Din isteri jәne azamattyq qogham ministri Núrlan Ermekbaevtyng din salasyndaghy uәkiletti organnyng negizgi ústanymdary men memleketting din salasyndaghy sayasatynyng basym baghyttary turaly aitqan oilaryna  qatysty Astana qalasyndaghy «Sheyh Kunta qajy» meshitining nayb imamy Sәbit EREJEPOVTING pikirin súraghan edik.

Sayasilanghan din mәselesin memleket sheshedi

Biz din salasynda jýrgendikten, juyrda qúrylghan ministrlikting әrbir minberde aitylghan tújyrym-pikirlerin nazardan tys qaldyrmaugha tyrysamyz. 14 qazanda Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken brifingte Din isteri jәne azamattyq qogham ministri Núrlan Ermekbaev bayandama jasap, sәlәfizmge qatysty da pikirlerin ortagha salghan bolatyn. Sanada mynaday aqjoltay pikiri qaldy: «Bizding ary qarayghy júmysymyz sәlәfizm iydeologiyasyn nasihattaytyn әdebiyetter men internet-sayttardyng taraluyna jol bermeuge baghyttalady». Áriyne búghan deyin osy baghyttaghy júmystar jasalmady demeymiz. Dese de olardyng arasynda keybir sayttar últtyq dәstýrdi, sportty jәne taghy basqa da últqa qajetti dýniyelerdi nasihattap otyrghan týr tanytyp, óz iydeologiyalaryn astyrtyn jýzege asyra berdi. Qaqpanyn qar astyna qúrghan múnday internet resurstardy qatang baqylau kerek. Olar qarjy kózin qaydan alyp otyr? Bas «iydeologtary» kim? Anyqtasaq... Biz, әueli, týri qazaq, tini «kәzzәp» sәlәfiylik aqparattyq ekspansiyanyng zardaptaryn jongymyz kerek, taralu joldaryna tosqauyl qonggha tiyispiz. Osynday ótkir súraqtar túr aldymyzda...

Din taqyrybyn tereng zerttegen ghúlamalardyng deni «әr nәrsening aqiqaty – sol obektivting orta túsynda dep jatatyny bar. Bizding qogham din salasynda osynday bel ortagha kelgen sekildi. El tәuelsizdik alghan jyldardan beri biz zayyrly memleket bolugha basymdyq berdik. Biraq qoghamdy demokratiyalyq әri mәdeniyetti jolmen damytatyn múnday tamasha mýmkindikti pighyly zymiyandyqpen jymdasqan aghymdar da óz paydasyna asyryp baqty. Kóptegen jyl «bas auruymyzgha» ainalyp keldi. Búl diny dau-damay da emes, ghylymy tartys ta emes. Islam tarihynda múnday ruhany qayshylyqtar búghan deyin  bolghan. Ol jasyryn emes. Halifattar arasynda, әuletter arasynda da boldy. Olar ghalymdardyng aldynda sheshimin tauyp, bitisip otyrdy. Ári pikir janaryp, ruhany týleu payda boldy. Al býgingi әlemdegi jayt, sonyng ishinde Qazaqstandaghy jaghday odan góri sayasilanghan mәsele dep oilaymyz, sondyqtan da búl mәseleni memleketting qolgha aluy – qúptarlyq jaghday.

Týiin.

Sayyp kelgende, elimizdegi diny ahualdyng qanshalyqty dengeyde ushyqqanyn, ne qalypqa týskenin baghamdap otyrghan dintanushylar eng bastysy jana vedomstvonyng qúrylghanyna quanyshty ekenin bildirse, onyng týpki astarynda el ishin býlinshilikke alyp keletin mәselelerding aldyn alugha yqpaldy sayasattyng ornaytynynan ýmitti. «Eki qoldyng sesi baryn» bir maqsatqa júmylghanda ghana angharugha bolar... 

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5673