1916-2016 

Qyzyl imperiya kezinde eng bolmaghanda jylyna bir dabyralatyp qoyatyn tarihy oqighalardyng biri 1916 jylghy Ortalyq Aziya halyqtarynyng últ-azattyq kóterilisi bolatyn. Kommunistik iydeyanyng ong jambasyna kelgendikten ol oqighalar jalang úranmen bolsa da jarnamalandy. IYә, nasihaty men derekterining mazmúny tek jarnamanyng dengeyinde boldy. Tereng zerttelip, týpki mәni halyqqa mәlim etilmedi jәne biylik oghan mýddeli de emes edi. Halyq sanasy men últtyq ruhtyng oyanuy ol kezde eshkimge kerek bolghan joq.

Sol súrapyl jyldardyng býgingi tarihtaghy orny tipti tómendep ketti. Ghasyrlyq mereytoyy jaqyn qalsa da eshkim júmghan auzyn ashar emes. Tógilgen ter, aqqan qan, kórgen nәubet, shekken mehnat, bergen jannyng óteui osy ma edi degen oigha qalasyn. Álde, kóterilisshilerge jetpis jyl jetedi, endi basqa tarihymyzdy týgendep alayyq dep jýrmiz be? 
Basqasy turaly әngime qozghaghan artyq bolar, alayda, Torghaydaghy últ-azattyq kóterilisi jayynda oqyghan, bilgenim men estigenimdi kópshilikpen bólisu –azamattyq paryzym dep oilaymyn. El basyna kýn tughanda atqa qonghan esil erlerding erligin joqqa shygharghysy keletin, tek qana alashtyqtardyng isi dúrys dep dauryghatyn aghayyngha aitarym: әr nәrsege aqylmen, bayyppen bagha bereyikshi. Amangeldini arashalap alu nemese Alashordany kinәlau mening maqsatym emes. Tek, bardy bar, joqty joq degim keldi. Kelisu, kelispeu әrkimning óz erkinde, al bireuding kәdesine jarap jatsa qúba-qúp.

1916 JYLGhA DEYINGI TORGhAYDAGhY HAL-AHUAL.

Torghay uezi Torghay oblysynda jer kólemi jaghynan eng ýlkeni edi. Tabighaty qatal, nuy men suy tapshy sayyn dala. Auyl-auyldyng arasy shalghay, tym alys. 

Torghayda orystyng yqpaly HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda kýsheye týsti. Ásirese, Qostanay (Nikolaev uezi) qalasynyng irgesi qalanghannan keyin kelimsekter kóbeydi. Olargha shúrayly jer kerek bolghandyqtan, bayyrghy túrghyndary zorlyqpen ontýstikke qaray yghystyryldy. Nauryzym men Qaraqúm arasyndaghy qúnarsyz jer, shóleyt dala bosyghan halyqqa osylay meken boldy. Arghyn, qypshaqtyng ýlkendi-kishili rulary (Taghyshy, Qúttyq, Altybas, Jarbasty, Qarabalyq t.b.) osylay atamekeninen aiyryldy. Torghay qalasyna da orystar birtindep qonystandyryla bastady. Oblys ortalyghy Orynbordan shalghay jatqandyqtan әleumettik-ekonomikalyq damuy tómen boldy. Temir jol bolmady, óndiris oshaqtary ashylmady. Halyqtyng negizgi kәsibi mal baghu, azghantay suarmaly eginshilik edi.

HALYQ NEGE KÓTERILDI?

Halyqtyng kóteriliske shyghu sebebi bәrimizge mәlim – patsha Nikolay Romanovtyng 1916 jylghy mausymdaghy jarlyghy. Halyq arasynda «Ýien jarlyghy» dep atalghan osy qújat qazaqty maydangha(I jahan soghysyna) әsker beruge mindettedi. Mәsele tek qara júmysqa soldat bermeude emes, patshanyng antyn búzghandyghynda edi. Uәde –Qúday sózi, ant –ardyng isi dep ómir sýrgen qazaq múnday satqyndyqqa tózbedi. Búl jaghday barshagha belgili bolghandyqtan kenirek toqtaludy artyq kórdim.

KÓTERILISTI ÚIYMDASTYRU JÚMYSTARY.

Esengiregen halyq aqyldasa kelip, el arasynda bedeldi degen kisilerden top qúryp Orynbor, Peterborgha jiberdi. Kópshilikting aryzyn tórt býktep, tós qaltagha salyp jolgha shyqqan Toqmaghambetting Symayyly, Qabaqtyng Seyili, Tókening Smaghúly, Toqqojanyng Bijany, Qaraldynyng Bayqadamy degen kisiler búl sapardan tauy shaghylyp qaytty. Jarlyqtyng ózgermeytini aidan anyq boldy. Endi qol jinap, patshagha qarsy túrudan basqa amal qalmaghanyna әbden kózderi jetken son, eti tiri erler naqty iske kóshe bastady.
Amangeldi, Ábdighapar syndy el qorghandarynyng atqa qonghan túsy da osy kez edi. Ásirese, Ábdighapar qalyng búqara arasyndaghy bedelin sala otyryp, jan-jaqqa adam jiberip qaru jidyrdy. Álpeyis degen kisi tu Aqmeshitten, Mahambet esimdi adam Atbasardan myltyq jinaghan desedi. Manaydaghy auqatty baylardan kómek súrap, әskerding azyghyn, kiyimi men kóligin әzirletti. El ishindegi ústalar: Terisbútaqtaghy Bektepbergen (Amangeldining aghasy), Bozatan qopasyndaghy Nayman (ruy) Tәuten, Ýrpektegi Seyten, Tólegenúly Bayazit ortaq iske júmyldyrylyp, kóterilisshilerge qaru-jaraq soghugha kirisken. 
Alayda ústalar soqqan qylysh, aibaltamen patsha әskerining zenbiregine qarsy soghysu óte qiyn. Myltyq soghatyn ústalar tapshy, enbegining baghasy da qymbat boldy. Nayman Jaryqtyng Batyrbegi degen ústa soqqan berdenkesin bir atqa satady eken. Myndaghan qoldy jabdyqtau ýshin qansha baydyng dәuleti ketetinin osydan-aq angharugha bolady. Dala qazaghynda besatar myltyq óte siyrek kezdesetin qúndylyq. Sondyqtan jauyngerlerdi sol kezdegi zamanauy qarumen qarulandyrudy eshkimning qaltasy kótermes edi. Kópshiligi atqan oghy jýz qadamnan aspaytyn qús myltyqty mise tútty.
Ásker sapyna әr ýiden bir sarbaz alynghan. Aghayyndy jigitter úrysqa kezekpen barugha da rúqsat etildi. Ýy sharuasyna әr shanyraqta bir erkek kindikti qalyp otyrdy, búl әdis bir jaghynan tyldy da berik ústaugha qajet edi.

KÓTERILISKE QARSYLYQ BOLDY MA?

Taryday shashyrap jatqan halyqty bir jerge jinap, ortaq iske júmyldyru әste onay bolghan joq. Onyng ózindik sebepteri de bar edi. Qarapayym qazaqqa patshanyng kýshi men qúdiretine qarsy túrar pәrmen әlemde joqtay kórindi. Qúday saldy, biz kóndik degender kóterilisshilerding búl jantalasyn qylmys kórdi. Ghasyrlar boyy qalyptasyp qalghan qúldyq sana biyleushige qarsy shyghudy –satqyndyq dep úqty. Alayda, kóterilgen kópshilikke degen qarsylyghynda kórsetpedi, beytarap kózqarasta boldy. Múnday shanyraqtar tipti ýilerining tóbesine aq tu ilip otyrghan eken. Ózderining beytaraptyqtarynan osylay habar bergen. Aq tu baylanghan ýige kóterilisshiler tiyispegen, zәbir kórsetpegen. 

Búl kóterilisti qazaq ziyalylary men oqyghandary beker adam shyghyndau dep týsindirdi. Alash kósemderi halyqty barynsha tynyshtandyryp, sabyrgha shaqyrumen boldy. Aqylgha salyp qaraghanda dala qazaghynyng jaghdayy ol kezde patshagha qarsy túrarlyq kýide emes edi, ol shyndyq. Sondyqtan el aralay shyqqan alashtyqtar orys patshasynyng aitqanyna kónuge, әsker beruge ýgittedi. Qara júmysqa adam beru –biylikke qarsy soghysudan tiyimdi ekenin, jarlyqqa moyynsúnu kerektigin aitumen boldy. Halyqqa janashyrlyghyn osylay bildirdi.
Dәl osynday syn saghattarda keybir aghayyndy adamdardyng arasyna jik týsti. Biri patshagha adaldyq tanytsa, ekinshisi kóppen birge boludy jón kórdi. 

ÚIYMDASTYRUShYLAR

Kóterilisting qalay da bolatynyna kópshilikting kózi jetti. Osy tústa elge sózi ótedi degen bedeldi kisiler jýregining týgi bar jigiterding basyn qosyp, toptala bastady. Halyq patsha ýkimetining jergilikti basqarushy organdaryna baghynudan bas tartyp, moyyndamay qoydy. Kóterilis aldynda Áliby Jangeldin Torghay dalasyna әldeneshe ret kelip, el aghalaryna dem berip otyrghan. 

1916 jyldyng qara kýzinde Torghay ózenining boyynda kóterilisshiler qúryltay shaqyrady. Qúryltaygha 13 bolys Torghay uezining әr jerinen iygi jaqsylar jiylyp, kenes qúrady. Aqsaqaldar men sheshender, batyrlar men ru basylar aqyldasa kelip, handyq biylik institutyn qúp kóredi. Mәjilisting sheshimimen Janbosynúly Ábdighapardy aq kiyizge otyrghyzyp kóterilisshilerding hany saylaydy. Bas sardar bolyp Ýderbayúly Amangeldi bekiydi. 

Qúryltay sonynda as berilip, qonaqasygha ala bie soyylypty. Sonda bir aqsaqal otyryp:

– Elding basyn endi qosyp jatyr edik, ala bie soyyp, el alauyz bolsyn dedinder me? Jamandyqqa úryndyrmasa ne qylsyn, –degen eken.

Ne bolsa da Ábdighapar men Amangeldi búl lauazymdargha talassyz saylandy. Eshkim daulaspady, kýnkildespedi. Rushyldyq, jershildik dausyz sheshildi. Áskerdi ónsheng qypshaq basqarady degizbedi. Óitkeni, el kimge senu kerek ekenin bildi, osy ekeui esengiregen halyqtyng ýmitin aqtaytynyna sendi jәne búlar kezdeysoq noyandar emes, arghy atalary dualy auyz sheshen, qol bastaghan kósemder edi. Ábdighapar – Abylay zamanynda by bolghan Niyazdyn, Amangeldi – Kenesarynyng sarbazy Iman batyrdyng nemeresi bolatyn.

(jalghasy bar)

Núrbolat Álmenov

Abai.kz