Búrynghy әkim, búrynghy deputat, Mәjilisting búrynghy tóraghasy, al, búl kýnderi respublikalyq ardagerler kenesining tóraghasy Baqytqoja Izmúhambetovtyng úly Saluat BAQ arqyly kópshilikke «Ákemdi mazalay bermenizder», - degen ótinish aityp otyr. «Ákemdi mazalay bermenizder, bәrine men ózim jauap beremin», - deydi ol. Salauatpen nur.kz saytynyng tilshisi jolyghyp, súhbat jasady.

Aytpaghymyzdy oqyrmannyng jadyna salyp qoyghanymyz artyq bolmas. Osydan birer ay búryn «Baqytqoja Izmúhambetovtyng úlyna jar bolghanmyn» dep Áygerim esimdi әiel ghalamtorda ýlken shu kóterdi (surette). Izmúhambetovtyng izbasarynan ajyrasyp ketkendigin jariya etken Áygerim qazir bala-shaghasymen alaqan jayyp qalghanyn da jasyrmaghan edi. «Izmúhambetovtyng nemereleri tilenshilikpen tirshilik keship jýr» degendi suretimen qosa ghalamtor betine toghytqan Áygerimning hali estigen júrttyng jaghasyn ústatqyzghan. Endi mine, ýnsiz qarap otyra bermeu kerek dep sheshse kerek, Áygerimning búrynghy kýieui Salauat ta sóz alyp otyr.

Tilshimen súhbat barysynda Salauat ózin ústamdy, baysaldy adam retinde kórsetipti. Kózinde mún, keudesinde kýrsinis baryn da bildirip otyrghan. Ol Áygerimmen tym albyrt shaghynda bas qúraghanyna ókinedi eken. Shahmattan halyqaralyq jarys ótetin bolyp, Yaltagha barghan Salauat sol ortada qostanaylyq aru Áygerimmen úshyrasady. «Áygerim rasynda bәdendi edi. Shashy úzyn bolatyn» dep eske alady Salauat. Alayda, kórkem kelbetti, úzyn shashty qyzdy Salauattyng ata-anasy da, tughan ortasy men dostary da etene qabyldamaydy. Ata-ana men dostarynyng tarapynan jyly qabaq bolmaghan song qos ghashyq qol ústasyp Mәskeu attanady. Atalghan alyp shaharda biraz túryp, el-júrtty saghynghan song qaytyp oralady. Búghan Salauattyng ata-anasy, bauyrlary quanyp, toy jasaydy. Almatydan, bay-baghylandar túratyn audannan dangharaday ýsh bólmeli pәter syigha tartady. Sodan keyin... bәri oidaghyday edi. Alayda Áygerim minez shyghara bastaydy. «Maghan onyng qúrbylary qonyrau shalyp, «әielinning jenil jýrisi bar» degendi de aityp qalyp jýrdi» dep kýrsinedi Salauat. Sodan keyin-aq jas júbaylardyng júldyzy bir-birine suyq tarta bastasa kerek.

«Men ýiden ketip qalyp ta jýrdim. Keyde oiynhanalarda qonyp qalatynmyn. Biraq, barymdy tógip-shashyp, otbasyma, ata-anamnyng dәuletine ziyan keltirgen emespin», - deydi Salauat.

Osynday qarym-qatynastan keyin Salauat pen Áygerim ajyrasyp tynady. Ajyrasarda Salauat Áygerimge ýsh bólmeli pәterdi bermek bolady. Alayda Áygerim ýiden bas tartady. Salauattyng әke-sheshesi berige deyin Áygerimge kómektesip túrady. «Sebebi nemereleri Áygerimning qolynda ketti emes pe?» - deydi Salauat.

Salauat-Áygerim jyrynyng bas-ayaghy – әzirge osy. «Áygerim shu shygharghan song men sәuir ainan beri aliyment tóley bastadym. Qazirding ózinde 1 805 870 tenge tóledim. Endi tabysymnyng 50 pyyzyn balalaryma jiberip túramyn», - dedi ol tilshimen súhabtynyng sonyn qortyndylap.

Salauat Baqytqojaúly Izmúhambetov Aqtóbedegi múnay kompaniyalarynyng birinde júmys isteydi. Áyel zatynan kónili qatty qalsa kerek, Áygerimnen keyin ol eshkimmen otau qúrmapty. Sýr boydaq.

«Áke-sheshemning jýregi auyratyny bar. Olardyng aldynda men kinәlimin. Sol ýshin ekeuinen keshirim súraymyn. Men әkemning minsiz qyzmeti men kólenkesiz ómirine kireuke saldym. Soghan qatty ókinemin. Mening әkemdi mazalay bermenizdershi. Men ózim bәrine jauap beremin», - deydi Salauat.

Abai.kz