Islam dini payda bolghan kezennen bastap naghyz ziyaly adamdardy qogham aldyna shygharghan. Dinning qasiyetin týsinip, odan tәlim alghan adamdar bilimin keneytip, halyqqa paydasy mol dúrys ilimi arqyly tarihta qalghan. Dindi taza ústap, dәstýrin, últtyq bolmysyn terendete bilgen últtar, taghylymy mol tarihty úrpaghyna tabystap, beybit ómir sýruding qaghidasyn qalyptastyryp otyrghan. Búnday dәstýr adamzat әleminde әli de jalghasyp keledi. Sebebi, talay ghasyr ótse de qasiyetti Qúran Kәrim ózgergen joq (ózgermeydi de), al dinning ústazy Payghambarymyzdyng hikmetteri sol qalpynda, jana uaqytqa, jana ómirge, úrpaq qajettiligine say týlep otyrady.

Islam dini býgingi qazaq jerine kelgen uaqyttan bastap últtyng bolmysy keneye týsti. Úrpaqtyng bilimi, ziyalylyghy arqyly elding túrmysy, últtyng qasiyeti kórkeygendigi de tarihtan mәlim. Islam dinine deyingi tamyryn jayghan  últtyng tól qúndylyqtary joghalghan joq. Kerisinshe islam dini baghytyndaghy ilim iyelerining (kemenger ghalymdardyn) tarapynan qoldau tauyp, nәtiyjesinde tól qúndylyqtar elding dәstýrine, mәdeniyetine, bilimine ainalghan. Óitkeni, kóne dәuirden qalyptasqan qúndylyqtar, dәstýr tәjiriybeleri islam teoriyasyna qayshy kelmegendikten de, Payghambarymyzdyng hikmetteri (danalyghymen) arqyly últ mәdeniyetining ózegine ainaldy. Mәselen, ata-anany, Otandy, eldi, halyqty, úrpaqty qúrmetteu, bilimdi, әdepti bolu, beybitshilikti qadirleu, shynayy erlikti qúrmetteu, jerdi jaudan qorghau, adal bolu, dәstýrdi saqtau, otbasyndy qúrmetteu, shanyraqty taza ústau syndy islam dininde zerdelengen qúndylyqtar, ata-babalarymyzdyng ruhany ómirinde kórinis tauyp, últtyng tanymyna ainalghan edi. Tarihymyzdan úghynatynymyz, jaratylys iyesi adam balasynyng tabighatyna (jekke adamnyn) ózin, últyn túlghalandyratyn qasiyetterdi qashan da darytyp otyrghan. Osy qasiyet arqyly nemese ony qúrmetteu, saqtau arqyly últtyng ortaq qúndylyqtary qalyptasyp otyrmaq.

Dәstýrli din dep últ bolmysymen baylanysyp, el mәdeniyetining boyyndaghy qúndylyqtardy saqtap, órisin keneytip otyrghan, elding dәstýri men tarihynyng tәjiriybeleri (taghylymy) arqyly úrpaq tarapynan qorghalyp, saqtalyp kelgen dindi aitmyz.

Dәstýrli dinning jolynda agha úrpaq buynnyng ziyalylyghy, enbegi, bilimdiligi, tarihynyng taghylymy men ilimderi saqtalady. Naghyz diny túlghalardyng tarihy bedelin halyq, úrpaq jadynda saqtaugha úmtylady. Bir sózben aitqanda, din men úrpaq arasynda etikalyq ústanym, adamgershilik joghalmaydy. Tarihtaghy dinning bedeli, halyq ómirin kórkeytudegi diny túlghalardyng danalyghy, qasiyeti, qajyrly enbekteri әrqashan úrpaq jadynda saqtaluy qajet jәne ony keler úrpaq ózine ónege tútyp otyruy óte manyzdy. Shyndyghyn aitqanda, tarihta din men halyq ýshin ghylym jolyn qughan diny túlgha men kompiuter arqyly ghalamtordan aqparat alghan adamnyng dýniyetanymyn salystyru mýmkin emes. Mәselen, bir ghana Shәkәrim danamyzdyng din men ghylym jolyndaghy izdenisining ózi halyq iygiligi jolyndaghy jauapkershilikten tuyndaghan. Abay men Shәkәrimning jazyp ketken enbekteri dinning barlyq nәrseden joghary ekendigin, kez-kelgen adamnyng din bilimin ózine baghyndyruynyng mýmkin emestigin dәleldeydi, týsindiredi.

Dinge ataq izdep kelu ýlken adasushylyq. Din ózine bet búrghan adamnyn kemeldilik, abyroy, tazalyq, qasiyet pen bilim, aqiqat pen shynayylyq, enbekqorlyq sekildi biyik adamy sapalardy talap etedi. Qazaq halqy osy sebepten de din ilimin atadan balagha ýiretken. Mәselen, qazaq tarihynda diny adam kóp balasynyng ishinen dinge beyimdiligi bar balasyn ghana el ýshin din jolyna beyimdegen. Balany jastayynan er jetkenshe din bilimine ózi ýiretip, eseygende ýlken medreselerge oqytatyn bolghan. Negizgi maqsat islam dinin jetik biletin jәne ózining tarihyn, dәstýrin, ata-babasynyng ilimin jalghastyratyn túlghalardy tәrbiyeleu edi. Qazaqtyng diny túlghalarynyng ústazdyq tәjiriybesine qarap últtyq mýdde isine erte qamdanyp, diny sauattylyq pen tarihy bilimge erekshe mәn bergendigin, sol arqyly últtyng ruhany terendigin saqtap otyrugha úmtylghandyghyn bayqaymyz. Sebebi, últtyng dәstýri, úrpaq aldyndaghy jauapkershilik mәseleleri Payghambarymyz Múhmmed (s.gh.s.) hadisterinde aitylghan: «Balalarynyzdy qúrmettenizder, olardyng әdepterin jaqsartynyzdar, olardy jaqsy tәrbiyelenizder», «Eshbir әke balasyna jaqsy tәrbiyeden artyq syilyq bergen bolmaydy», «Kisining balasyn jaqsy tәrbie etui, sadaqa bergennen jaqsy». Qazaqtyng diny tanymynda balagha tәrbie beru isi elin, halqynyng mýddesin qúrmetteu qabiletimen Otanyn qorghay alatyn parasatty úrpaqty qalyptastyru degen týsinikti kórsetetin edi.

Qazaqtyng eldi saqtau jolyndaghy bir ghana tәsili bar. Ol birlikti, terendikti saqtaghan danalyq. Búl dinmen de, dilmen de, úrpaqpen de ýilesip,  halyqtyng basyn biriktirip otyrghan.

Qazaq halqynyng danalyghy últtyng dýniyetanymynan, ómir sýru tәsilinen tughan dýniye. Búnda tek qana adaldyqty negizdeytin iydeya bar. Ata - baba dәstýrindegi tazalyq pen adaldyqty boyyna sinirip ósken adamnyng ruhy da taza bolatyndyghyn tól tarihymyz dәleldegen-di.

Kóshpeli elding túrmysy adal enbekten, qorshaghan ortagha degen sezimtaldyqtan, tuysqandyqtan qúralghan. Qarapayym ómirde úrpaq ata-ana enbeginin, bir-birine degen janashyrlyghynyng negizinde otbasynyn, Otannyng jyluyn sezinip ósedi. Úrpaq tәrbiyelep, onyng jemisin kórgen qariyalar ómirding mәnin úghyna bilgen adamdar. Qazaqtyng ata - meken jerdi qúrmetteu týsinigi de Otannyng qorghaluyna yqpal etken. Úrpaqtyng ósip - órkendeui ýshin jer men eldi qorghap, tabystap ketken ata-baba ruhyn qúrmetteu de qazaq últtyq sanasynyng erekshe qúbylysy. Qazaq qoghamynyng irge tasyna ainalghan osynday taghylymy mol dýniyeler, halyq boyyndaghy imandylyq qasiyet negizderining biri bolyp qaldy. Qazaq ruhanitynda, «Qúdaygha qúrmet – elding salty, Eline qúrmet - erding danqy» degen danalyq bar. Jaratylys ruhyn zerdelep, onyng aqiqatyn aqyl biyiginen úghynghan elding salty teren, al elin qúrmettep, onyng baryn saqtap, joghyn týgendeytin erding danqy ziyalylyghymen ósedi. Erding danqyn qashanda eli ósiredi, al eline qarsy kelgen adam shyn mәninde ómirde ózin-ózi oqshaulaghan adam.

Islamgha deyingi kezde halyq imansyz boldy dep aitugha bolmaydy. Imandylyq qasiyet, ol jerin, elin, úrpaghyn qamqorlaghan, qoghamda jarastyq bolghan elderding bәrinde bar. Mәselen, kóne dәuirding ózinde býgingi qazaq jerinde ómir sýrgen taypalarda otbasylyq qúndylyqtar oryn alghan, anagha, qyz balagha degen qúrmet biyik bolghan. Búl da imandylyqtyng tarihy kórinisi.

Qazaq bolmysyna tәn minez qanaghatshyldyq, bargha qanaghat etu. Ataqqúmarlyqtyn, jemqorlyqtyn, tәkapparlyqtyng týptep kelgende jeke adamdy elinen, últynan ógeylendiretin minez ekendigin qazaq jetik bilgen. Asanqayghy babamyz:

         Esti kórsen, kem deme,

         Bәri túighyn tabylmas.

         Qaryndasyn jamandap,

         Ózine tughan tabylmas.

         Adam әziz aitar dep,

         Kónilindi salmaghyl.

         Nәpsi aldaushy dúspanyn

         Nasihatyn almaghyl - dep ósiyet etken. Qazaq qoghamynyng biregeylik beynesi estilikten qúralghan. Babalar danalyghyghymen óz bolashaghymyzgha  qarau da estilik. Últtyng ómirin jalghaytyn barlyq qúndylyqtar, adamnyng túlghalyq bolmysyn qalyptastyryp, tarihta qaldyryp otyratyn barlyq qúbylystar estilikten shyghady. Estilik tazalyqpen, әleumettik ortanyng tazalyghymen, adaldyqpen keledi. Zúlymdyq, payakýnemdik, alauyzdyq bar jerde estilik ómir sýre almaydy.

Qazaq elding keleshegi ýshin últ bolmysynyng minsizdigin oilaghan. «Áueli Tәniri jerge beredi, jerge berse, elge beredi. Elge berse, erge beredi» - degen babalarymyz. Qazaq ziyalylarynyng boyynda diny tanym tereng bolghandyqtan, olardyng arasynda auyzbirshilik biyik bolyp, últjandy qasiyetterdi iyelendi. Eling kedey bolsa, on jerden jeke basyng bay bolsa da baqytty bola almaysyn. Sebebi, jeke adamnyng ómiri el ómirine baylauly. Elding shetine kelgen jaqsylyq sharapty býkil adamgha jetedi, al jamandyq bәrin de sharpyp ótedi. Eling auqatty bolu ýshin aldymenen jering bay bolu kerek. Eldi qorghaytyn adam aldymenen jer baylyghyn qorghaydy. Jerining baylyghyna ie úrpaq birinshi elin, sol arqyly ózin baqytty etedi. Búl dinimizde aitylghan úghym, qazaq danalyghynda keninen zerdelengen.

Ata-babalarymyz qanaghattylyqty, tózimdilikti, qayrymdylyqty ómir sýruding negizgi erejesi dep týsingen. Bardy qanaghat etu, minezdi tәrbiyeleu, últtyq qasiyetten qol ýzbey is-әreketining órisin keneyte bilu qazaq bolmysynyng әleumettik beynesin kórsetedi. Álihan Bókeyhanúly aitqanday: «Oqu-bilim bolsa, maqsat bәri tabylady degendey kórinedi. Búlay bolsa, ol – adasqandyq. Bilimmen maqsat shyqpaydy. Ibilis júmaqtan bilimsizdiginen quylghan joq, imansyzdyghynan quyldy. Últyna, júrtyna qyzmet qylu bilimnen emes, minezden»n».

El men jerding taghdyry últtyng ósimine, birligine, ziyalylardyng eldigine kógendeuli. Sol sebepten, últymyz úldy da, qyzdy da eldikke, estilikke tәrbiyelegen. Mәselen jogharyda atap ótkenimizdey, tarih qoynauyndaghy saqtardyng býgingi bizge jetken mәdeny jәdigerlerine qarap úrpaqty qadirlegendigin, dәstýr men bolashaq úrpaqtyng tól qúndylyqtaryna degen qúrmetting joghary bolghandyghyn bayqaymyz. Qariyalardyng qyzmeti Týrkilerding qoghamynda da joghary bolghan. Qatigezdikti, elding bir-birine degen senimsizdigin tughyzatyn oqys oqighalar bolmaghan.  Otbasy qúndylyqtaryna, adamnyng ómir sýru qúqyna erekshe mәn bergen. «Jeke adamnyng abyroyy - el abyroyy», - degen qazaq týsinigi tamyryn terennen tartady.  

Jer men últty saqtauda  últtyq tәrbie dәstýri basty ról atqarady. Al, halqymyzdyng dәstýrining dinge qayshy tústary joq. Dәstýr – el birligin nyghaytugha qyzmet etken. Búl últtyng ruhany qazynasy retinde últtyng dәstýri men dinining saqtaluyna paydasyn tiygizedi. Alash túlghasy Jýsipbek Aymauytov ózinin, «Qazaqtyng ózgeshe minezderi» atty maqalasynda bylay degen: «Búrynghy uaqytta qazaq eli úiymshyl, eri jauynger, bii әdil, namysqor, adamy әri bitimdi, qayratty, sauyqshyl bolghan eken. Ras, búl uaqyttaghy úiymshyldyq kýni ýshi bolsa da, jýre-bara bet týzep, qalyp alatyn sýreni bar siyaqty edi...

Qazaqtyng últtyq qalpy ózgerdi. Tirligi, maqsúty basqa, niyeti shalghay, suyq bauyr jattyng qolyna tiydi. «Qazanshynyng erki bar, qaydan qúlaq shygharsa» degen halge úshyrady. Kemenger biylerding zamany qúryp, adamdy mal men púlgha satyp alatyn zamangha kiylikti.

Qazaqtyng túrmysy ózgerdi. Kiyiz ýide qystap, suyqqa shynyghyp, quatty qayratty deneli ósetin qazaq, tazalyghy joq alasa jer ýige kirip, auruly nashar bolyp, myjghyrlanyp ensesi kóterilmey ósetin qalypqa týsti. Osy sebepti adamnyng ósimi de kemidi. Áriyne, tәn quatty bolsa, jan quatty ajarly bolady. Nashar jannan osal minezder tuady. Mysaly: oinas, ótirik, ósek siyaqtylar. Búl bir. Ekinshi sol uaqytta kýsh ala almaghan birlikke qyrsyqtyng qara basy bop partiya degen qaghyndy tiydi. Jauyzdyq, zalymdyq qara búlttay qorshap, halyqty astang kesteng qylyp, ózdi ózimen atystyryp kózdi shel qaptady...  Partiya bastalghaly mal azayyp, kedeylik kiylikti...

Qay júrttyng bolsyn uaghdashylyq antqor emestik, qúdaydyng atyn jenilge salmaulyq edi. Bizding qazaqta aruaq, qúday, ant-iman, qúran degeniniz berjebayshynyng isindey qadyrsyz. Qúdaygha qylghan qúlshylyq, qayyr- sadaqa partiyanyng birimsegine jýrip ketedi. Dinge kelgen kemshilik osy».

El tynyshtyghy, túraqtylyq halyqtyng diny sauatylyghymen tyghyz baylanysty. Diny sauattylyq oryn alu ýshin aldymenen beyimdilik, qabilet, bilim, tarihy sana, dәstýr tәjiriybeleri, últtyq iydeologiya eng aldymen  qoghamda, odan keyin jeke adamnyng boyynda oryn aluy qajet. Dindi qoghammen ýilestiretin adamnyng jan - jaqtylyghy. Jan - jaqtylyq aldymenen adamnyng últtyq tәrbiyesi (minezi), ruhy (bolmysy) arqyly keledi. Jogharyda toqtalyp ótkenimizdey, qoghamnyng ruhany terendigi últtyng bolmysy arqyly ghana qalyptasady. Últtyng bolmysy saqtalyp, qoghamnyng ishki órisine ainalghan ortada qoghamdyq sananyng barlyq qúbylystary óz dengeyine ómir sýrip, el mýddesine qyzmet etip otyrady. Mәselen, qazaq túlghalary qarapayym elding ruhany ómirinen tәrbiyelenip shyqan jәne olardyng dengeyi (qasiyetteri, bilimi, ghylymy, iydeyasy) ózining qoghamy ýshin ruhany sýzgi ispettes. Qajet nәrseni iygeredi, qajet emesin qoghamgha ótkizbeydi, alghan bilimin saralap, el bolmysyna iykemdep otyrady. Jýsipbek Aymauytov aitqanday patsha ókimeti, odan keyin kenes biyligi qazaq qoghamynyng ishki qúrylymyn ózgertti. El bolmysynyng órisin, qoghamnyng dengeyin saqtap túrghan qazaq túlghalarynyng qatary azaydy. El jaghdayyn jetik biletin ziyalylar qoghamnan alshaqtatylsa әriyne, halyqtyng ruhy әlsireydi. Jeke adam qoghamgha, ainalasyndaghy adamgha emes baylyghyna senetin bolyp shyghady. Búl mәseleni alash ziyalylary, olarmen qatar ómir sýrgen qazaqtyng Ghúmar Qarash syndy diny qayratkerleri de tereng zerdelegen:  

         Ajdaha alty basty jaudan qorgham,

         Býldirgen el arasyn daudan qorqam.

         Kýlimdep kirip, ishki syryndy alyp,

         Qúrylghan ayaq asty audan qorqam.

         Erteden keshke deyin bir is etpes,

         Jatyp ish jalqau – deni saudan qorqam.

         Kim kórse soghan aitqan syrdan qorqam,

         Ángime syrdyng týbi jyrdan qorqam.

         Sýzilip, súpysynyp dindi satqan,

         Tanqy múrt, taspa qara, súrdan qorqam.

         Búlghaqtap qúr bilimsiz, aghymgha erip,

         Bilgendi eliktegen zyrdan qorqam...

Últtyq tәrbiyening kýshi (ruhy) adamdy qoghamdyq ómirden shettetpey elmen bir qyluynda. Qazaqtyng dara túlghalary el bolashaghyna qajet qúndylyqtardy dinnen, ruhany ómirden dúrys ala bildi. Qazaq tarihty, dәstýr men dindi danalyqpen ýilestiru arqyly últtyng ruhyn, qoghamnyng órisin (dengeyin) saqtaytyn últ bolmysynyng kórkem beynesin, últ ónerining kórkem týrlerin shyghara bilgen. Úrpaqty әsershildikke, qúr maqtangha, jalqaulyqqa, jat minezdilikke, qatigezdikke tәrbiyeleytin nәrseler qazaqta bolmaghan. Sondyqtanda, tarihtaghy qazaq dәstýri keyingi úrpaq ýshin ruhany qazyna, ilimge toly ghylym, ónegeli tariyh. Qazaq balasyn (bi- sheshen, batyr, aqyn, ghalym, diny túlgha) elmen biriktirgen eki qasiyet edi. Sezimtaldyq, yaghny jaqsy men jamandy ajyrata bilui, ekinshisi óz isine qabilettilik jәne jauapkershilikting boluy. Biyik adamy sapalar qazaq últynyng dәstýrli diny tanymynda túnyp túr. Últtyng dәstýri men dini arqyly Qazaq eli ózining eldigin nyghaytady. Ata babamyz jasaghan ruhany dýniyeni, yaghny últ mәdeniyetining qamalyn úrpaq ózi jahandyq qaterlerden qorghauy tiyis.

Ál-Faraby jazghanday, din degenimiz Alla Taghalanyng adamzat balasyna salyp bergen qasiyetti joly. Osy qasiyetti joldy qadirleu, caqtap otyru, úrpaqtan úrpaqqa taza kýiinde jetkizu, ruhany jolda últtyq mýddeni, últtyq bolmysty joghaltpau býgingi qazaq balasynyng tarih aldyndaghy negizgi mindeti. Dәstýrli dinimiz talay alasapyran uaqyttarda eldigimizding saqtaluyna qyzmet etken edi. HHI ghasyrdyng jahandyq qauip-qaterlerinen úrpaqty saqtaudyng tóte joly ghasyrlar qoynauynan tamyryn tartqan dәstýrli dinimizden ajyramau. Bizge ózgeshe janalyqtar oilap tabudyng qajeti shamaly. Óitkeni, jyrau, odan keyingi Abay, Shәkәrim syndy ghúlamalar úrpaghyn týzu dinge jetelep ketken edi. Sol ruhany dýniyelerdi órimtal jas boyyna sinirgende memlekettiligimizding túghyrly, últtyq ruhymyzdyng biyik bolatyndyghy anyq.

Sәrsembin Ýmbethan Quandyqúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz