Atyrau oblysynyng әkimi N.A.Noghaevqa,

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi D.K.Ahmetovke,

Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi A.S.Kólginovke,

Qostanay oblysynyng A.B.Múhambetovke,

Pavlodar oblysynyng әkimi B.J.Baqauovqa,

Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi E.H.Súltanovqa,

Aqmola oblysynyng әkimi S.V.Kulaginge!

Qúrmetti әkimder!

Ózderinizge belgili, Kóshi-qon – Últ Kóshbasshysy, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti-Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tәuelsizdikti ala salyp, nebәri on bes-aq kýnnen keyin jolgha qoyghan TÚNGhYSh әri ÚLY sayasaty!

Eng keremeti, Núrsúltan Ábishúly Qazaq KSR Ministrler Kenesine «Basqa respublikalardan jәne shetelderden Qazaqstannyng auyldy jerlerine júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstan Respublikasyna qonystandyru tәrtibi men sharttaryn» №711-shi Qauly qabyldatqyzyp, 1991 jyly 18 qarashada – Qazaqstan tәuelsizdigin jariyaludan bir aigha juyq búryn shyghartyp qoyghan. Búl kýn – biz ýshin mereke!

Atap aituymyz kerek, azattyqtyng tany atar-atpastan alysta jýrgen aghayyndy birden Atajúrtqa shaqyryp, últyn sýiiding tendessiz ýlgisin kórsetken kisi – Núrsúltan Nazarbaev!

Mine, sodan beri alys-jaqyn shetelderden keletin Qazaq kóshi, azdap sayabyrlaghan kezderi bolghan shyghar, biraq toqtaghan emes. «Halyqtyng kóshi - qony turaly» Zang jobasyna ótken jyly engizilgen ózgertuler men tolyqtyrular – Memleketimizding Kóshi-qon sayasatyndaghy  búdan búrynghy mezgilderdegi ketken kemshilikterdi joyyp,  2016 jyldan bastap Kóshke jana serpin beru niyetinen tughany belgili.

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2016 jylghy 18 aqpanda №83 Qauly shygharyp, Oralmandar men qonys audarushylardy qonystandyratyn arnayy ónirler etip, Sizder tizginin ústap otyrghan Atyrau, Shyghys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Aqmola oblystaryn ayqyndap berui sonyng dәleli. 2016 jylghy 18 aqpandaghy №82 Qaulymen Oralmandar men qonys audarushylardy qabyldaudyng 2016 jylgha arnalghan ónirlik kvotasyn bekitip, 1259 otbasydan túratyn oralmandardy qabyldaudyng 2016 jylgha arnalghan ónirlik kvotasyn bekitu de alystan keletin aghayyngha degen qamqorlyqtyng jarqyn belgisi...

Alystan kelgen aghayyn ýshin eng aldymen sheshiluge tiyisti mәsele – qújattanu edi. Búl jaghy aitarlyqtay jenildedi. Ishki ister ministrligi Kóshi-qon polisiyasy departamentining oblystardaghy basqarmalary ýsh aidyng ishinde túraqty tirkeuge túrghyzyp, Qazaqstan azamattyghyn berip jatyr. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine qatysty mekemeleri bes júmys kýni ishinde qonys audaryp kelgen aghayynnyng qolyna  «Oralman» kuәligin tiygizude. Bilim alu, densaulyq saqtau, keden salyghy... jaghyndaghy qajettilikter de óz dengeyinde Zanmen qamtamasyz etilgen әri atqarylu ýstinde.

Bir sózben aitqanda, ótken jyly 24 qarashada Elbasy qol qoyyp, biylghy jana jyldan bastap qoldanysqa engen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zannyng kóship kelip, «Oralman» mәrtebesin alghan aghayyndarymyz ýshin tiyimdi tústary óte kóp. Ýkimet bólgen 1259 otbasylyq ónirlik kvotany aitpaghanda, jergilikti atqarushy biylik qolymen jasalatyn jenildikterding ózi-aq jetip artylady.

Mysaly, Jer! Auyldy jerlerge kóship kelgen aghayyn ýshin qújattanudan keyingi sheshiluge tiyisti eng bir zәru mәsele – osy jer!

Búl jaghy «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 23-babynda bylay sheshilgen:

3. Oralmandargha jeke qosalqy sharuashylyghyn jýrgizu, baghbandyqpen ainalysu, sayajay qúrylysy ýshin Qazaqstan Respublikasynyn jer zannamasyna sәikes auyldyq eldi mekenderding jerlerinen, auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerden, immigrasiyalyq jer qorynan, arnayy jer qorynan jәne bosalqy jerlerden uaqytsha óteusiz jer paydalanu qúqyghymen jer uchaskeleri beriledi.

Oralmandargha sharua nemese fermer qojalyghyn jәne tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizu ýshin auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerden, arnayy jer qorynan, immigrasiyalyq jer qorynan jәne bosalqy jerden uaqytsha jer paydalanu qúqyghymen jer uchaskeleri beriledi.

Sonday-aq, «Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksinde» (46-bap.) «4. Oralmandargha beriletin jer uchaskelerine osy Kodeksting 48-babynyng normalary qoldanylmaydy» dep jazylghan. Yaghni, memlekettik menshiktegi jer uchaskeleri oralmandargha konkurssyz, auksionsyz beriledi.

«Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 15-babynda «Audandardyn, oblystyq manyzy bar qalalardyng jergilikti atqarushy organdary óz qúzyreti sheginde halyqtyng kóshi-qony salasyndaghy memlekettik sayasatty iske asyrady;» dep ashyq kórsetilgenimen, ókinishke oray jergilikti atqarushy biylikting búl sayasatty atqarugha kelgende nemqúraylylyq tanytyp otyrghany bayqalady. Jana zannyng qoldanysqa engenine, mine, on aigha tayap keledi, biren-saran ghana audandar bolmasa, kóp sandy әkimning óz ónirine kóship kelgen qandastaryn shaqyryp, eng qúryghanda, qosalqy sharuashylyq jýrgizu ýshin bir tilkim jer bergenin estimedik!

Mýmkin, shetten kelgen aghayyn «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynda múnday tiyimdilikting bar ekenin bilmeytin de shyghar. Jergilikti atqarushy organdar – Ishki sayasat bólimi, auyl әkimderi ýgit-nәsihat qyzmetin jýrgizip, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng qandastaryna jasap otyrghan qamqorlyghyn týsindirse, artyq bolmas edi!

«Tәuelsizdigimizding 25 jyldyghyn» toylap jatyrmyz. 18 qarashada Elbasymyzdyng pәrmenimen jogharydaghy Qazaq kóshi turaly túnghysh Qaulynyng shyqqanyna da shiyrek ghasyr tolady. Az uaqyt emes! Bizge Kóshi-qon sayasatynyng tarihy manyzy men strategiyasyn týsinetin uaqyt әbden boldy. Qazaq kóshi qarqyn alu ýshin atqarushy biylikting tarapynan qandastaryna degen jana kózqaras qalyptasatyn kez bayaghyda jetti.

Tәuelsizdikting alghashqy bes jylynda (1991 – 1996 jj.) 104 009 qandasymyz kóship kelgeni mәlim. Búl mezgilding Qazaqstan ekonomikasynyng eng bir toqyrau kezeni ekenin eskersek, alystaghy aghayynnyng tek dýnie ýshin kelmegenin birden angharu qiyn emes. Oralmandar dýnie ýshin, tek alu maqsatynda keledi deu – jansaq kóqgharas! Mine, biyl da respublika boyynsha 1259 otbasyna ghana kvota bólingenimen, ýstimizdegi jyldyng alghashqy alty aiynyng ózinde atajúrtqa 6840 otbasy oralypty. Ajyratylghan qarjydan alty ese kóp. Sonyng bәri Ýkimetke alaqan jayyp, aqshalay jәrdem súrap otyrghan joq, óz enbegimen kýnderin kórip jatyr. Qúdaygha shýkir, qazaq dalasy ken! Olargha, tek, sharuashylyghyn shalqytugha Jer berip, mýmkindik berilse ghana bolghany, bos qalghan eldimekenderdi jaynatyp jiberedi. Sol sebepti, Sizderderding sharua nemese fermer qojalyghyn jәne tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizu ýshin qandastarymyzgha tezdetip jer uchaskelerin beru mәselesine  kónil bólulerinizdi súraymyn. Búl mәsele óz dengeyinde sheshilse, sosyn BAQ-ta jariya etilip túrsa, alystaghy aghayynnyng jeti oblysqa keluge degen yntasy tipti de arta týseri haq!

Barsha júmystarynyzgha tabys, enbekterinizge jemis tileymin!

Auyt Múqiybek, aqyn

Abai.kz