Últtyq iydeologiya úghymyn Batys órkeniyeti qabyldamaydy. Batys tek qúndylyqtardy qabyldaydy: bizding qúndylyqtar – qazaq mәdeniyeti, qazaq tili, qazaqy islamy. Osy ýsh qúndylyq qazaqtyng basty prioriytetti bolu kerek. Atalghan ýsh basymdylyq reabilitasiyany qajet etedi.

Otarshyldyq kezeni, genosiyd, últtyng bólshektenui, «qazaq әleminin» qasiretti taghdyry jәne deformasiyalar turaly bayandap, qazaqty әlemge tanytuymyz kerek. Qazaq últy esin jii qajet. Egemendik alghan tústa búl ýrdis jaqsy óris alghan edi, biraq dúrys ayaqtay almay otyrmyz. Bólshektengen qazaq últyn oralmandar kóshi arqyly biriktirudi jolgha qoy kerek. Germaniya siyaqty óz oralmandarymyzdyng qúqyghyn Konstitusiyagha jazsaq ta artyqtyq etpeydi.

Jalpy, alghanda ortalyq obektimiz – qazaq mәdeniyeti, qazaq tili, qazaqy islam bolghany jón. Búl әr obekt jeke institut rólin atqarady. Qazaqy islam – әlemdik islamnyng bir bóligi. «Dәstýrli islam» degenge erip ketu dúrys emes, sebebi «dәstýrli islam» degeniniz «búlynghyr» atalym. Sol ýshin de eshkimge jaltaqtamay «Qazaq islamy» dep naqtyraq atasaq. Búl bizding ata-babamyz ústanghan dinning etnosayasy konteksin kórsetedi. «Qazaq islamy» degen úghym definisiyany anyqtaydy. Qazaq mәdeniyeti, qazaq tili, qazaq islamy... bәri de qazaq qúndylyqtaryn reabilitasiyalanuyn kýsheytedi.

Qazir әlemde klerikalizasiya baghyty kýsheyip keledi. Ózbek, tәjik, týrkmen, qyrghyz , qazaq sekildi últtar islamshyl etnosqa ainalyp jatyr. Al Reseyding orystary pravoslavie jeteginde ketip barady. Tolerantty Europa onshyl últshyldyqqa bet búrdy. Osy ghalamdyq klerikaldanugha jalghyz-aq adekvatty jauap bar: ol - últshyldyq pen qazaq islamy, al «dәstýrli islam» degenimiz tym jalpylama, bolbyr týsinik.

Qazaq moldasy dindar ghana emes últjandy, tipti últshyl bolsa, әsire islamizm shekteler edi. Al qazaq meshitinde orys tiline uaghyz aitugha jol beru - Qazaqstanda resmy týrde «russkiy islamgha» jol beru bolyp sanalady. Orys islamy qazaq tilin, qazaq mәdeniyetin, qazaq dәstýrin moyyndamaydy, olar qazaq islamyn islam dep eseptemeydi. Biz Qazaqstanda orys tiline «qamqorlyq jasau» arqyly tek tildik zaualdargha tap bolyp kelemiz: Mәselen, orystildi qazaqtar basqa últqa ainalyp barady, olardyng óz tili, dini payda bolyp jatyr. Yaghni, olar bolashaqta «russkiy islam» dep ataugha bolatyn salafizmning bir týrin ústanatyn bolady.

Qazaqstanda bir-aq últ bar. Ol – qazaq últy. Basqa etnostardy últ dep atau – Konstitusiyany búzu jәne separatizmge jol ashu. Meshitterge orys tilin engizu de sol separatizmdi qoldau bolyp esepteledi.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz