Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Alashorda 4502 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2016 saghat 10:14

ÚLTTYQ KITAPHANADA AKADEMIK O. SÁBDEN KITABINING TÚSAUY KESILDI

2016 jyldyng jeltoqsanda Orazaly Sәbdenning «Abay, Qazaqstan bolashaghy men әlemdik sivilizasiya » jәne «HHI ghasyrdaghy adamzattyng ómir sýru strategiyasynyng konsepsiyasy jәne azyq-týlik kәuipsizdigi», atty kitaptarynyng tanymal ghalymdar, akademikter, qogham qayratkerleri, jazushylarymen Almaty qalasynyng jastarymen túsaukeseri ótti. BAQ - TV: «Habar», «Qazaqstan», «31» arna «Túran» jәne basqalar qatysty.

Kitaptyng negizgi iydeyasy býgingi tanda óte súranysta! «ABAY, QAZAQSTANNYNG BOLAShAGhY JÁNE ÁLEMDIK SIVILIZASIYa» atty jana ýlken kitap qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jaryq kórdi. Enbekting avtory belgili ghalym, qogham qayratkeri, akademiyk, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri Orazaly Sәbden.

Abay Qúnanbayúlynyng shygharmalary men qara sózderi qazaq halqyn, jalpy adamzat balasyn eki ghasyrdan beri ruhany qúndylyqtargha jeteleude. Abay - oy men sóz bostandyghynyng simvolyna ainaldy. Qazaqtyng iydealy – Abay. Kitapta onyng qara sózderinde kóterilgen mәselelerdi XXI ghasyrda iske asyru tetikteri aiqyndalghan. Eger dəl qazir Abaydyng ózi bolsa, alys - jaqyn ainalada jəne elimizde bolyp jatqan qúbylystargha, adamzattyng janayqayyna ne aitar edi? Onyng ónmeninnen ótetin ashy ómir shyndyghyna, lauazymyna qaramay aitatyn synyna, dəleline qazirgi biylik sol búrynghy Abaygha qaraghanday qaray ma eken?! Úly Abaydyng fenomeni, onyng oi-órisin, bolmysyn bərimiz, ýlkenimiz de, kishimiz de, bayymyz da, kedeyimiz de jaqsy kóremiz, moyyndaymyz da. Al isine kelgende birimiz onyng aitqandaryn isteuge tyryssaq, al ekinshi jartymyz nege kerisinshe jasaymyz ? Abaydyng aqiqat pen shyndyghyn aitatyn kez keldi.

Sizdi qyzyqtyratyn,tolghandyratyn súraqtardyng jauabyn mýmkin osy kitaptan tabarsyz?

- Biz kim edik, qazir kimbiz, qayda bara jatyrmyz, alda ne kýtip túr?

* Qanday baylyghymyz, potensialymyz bar, ony qalay paydalanyp jatyrmyz?

* Ruhany qúndylyghymyz qay dengeyde, qalay janghyrtamyz?

* Tabighat pen adam garmoniyasy saqtala ma?

* Jana tehnologiyasyz bәsekelestikke týse alamyz ba?

* Kishi kәsipti qalay býkil halyqtiki etip jasaymyz?

* Auyldyng hal - ahualy , ony qalay kóteremiz?

* Bilim men ghylymnyng dengeyi qanday, qalay serpilis beremiz?

* Ár adamgha, otbasyna keregi ne?

* Jastar bolashaghy

* Memleketti qalay tiyimdi etip basqaramyz?

* Adamzattyng XXI gh. ómir sýru joly qalay bolmaq?

Biz Abaygha qayta bet búryp, onyng tuyndylarynan aqiqat pen shyndyqty, onyng tolyq adamynan ar-úyat, namys pen meyirimdilikti alyp, ózimizdi ózgertuge, ruhany jan dýniyemizdi týzetuge bet alsaq deydi avtor. Ár sózding mazmúny eki bólikten túrady. Birinshisi: «Məselening qazirgi jaghdayy qalay?», «ekinshisi: «ne isteu kerek, qalay sheshu kerek, tetigi qayda?» degen súraqqa jauap izdep, úsynystar beru – qiynnyng qiyny. Búl kitaptyng ereksheligi – ol halyqaralyq dengeyde jana postmodernizm tәsilinde býgin men bolashaqtyng ózekti súraqtaryna jauap berip, olardy qalay iske asyru joldary jazylghan. Sonyng arqasynda Qazaqstandy, yaghny Qazaq elin jana órkeniyetke, izgilendiru qoghamyna kóteru- avtordyng negizgi maqsaty. Adamzattyng XXI ghasyrda ómir sýru joldary, Týrkistandy ruhany janghyrtu jobalary úsynylghan. Atap aitqanda: ekonomika, ruhaniy-mәdeni, ghylymiy-tehnologiyalyq revolusiya, ekologiya, gharyshty iygeru, qauipsizdik turaly. Kitapqa akademikterdin, mamandardyng pikirleri berilgen.

Prezentasiyagha belgili ghalymdar, ziyaly qauym, akademikter S.Qirabaev, A.Koshanov, K.Ormantaev, A.Beysenova, M.Myrzahmetov, B.Rakiyshev,S.Satubaldiyn, Á.Satybaldiyn, U.Qalijan, H.Abjanov, J. Mustafina, mәdeniyet jәne kogham qayratkerleri M. Auezov, N. Jotabaev A.Osman, R.Botabekov, G. Kapekova t.b., professorlar.

Osy kitapty myna meken-jay boyynsha satyp alugha bolady: Qúrmanghazy k-si,29, QR BGhM GhK Ekonomika instituty, Tel: 261-19-06; 272-12-16, Mobilidi: 87078048332 Sutauri, ofis 108, 213

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5627