Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetining birinshi prorektory Aliyev Bahodir Azimdjonovich myrza  (ghylym salasyna basshylyq jasaydy eken) ózi fizika salasynyng mamany, ghylymy dәrejesi ghylym kandidaty bola túra, prorektorlyq lauazym-biyligin asyra paydalanyp, Qazaq tarihynda   «neni jazu, neni jazbau kerek» degenge senzura ornatyp, (QR Konstitusiyasynyng 20-baby senzuragha tiym salynghan) ózinshe bilgishsinip núsqau berip, qoghamgha qajetti ghylymy dәleldengen tarihy shyndyqty (tómende kórsetilgen eki abzasty) qarashanyng 16 júldyzynda bergen mening maqalamnan alyp tastaudy búiyrypty.  Prorektor aitty degen aqparatty ghylymy konferensiyany ótkizuge jauapty  Erdәulet Berlibaev degen  osy uniyversiytetting tarihshysy aitty.  

Birinshi prorektor myrza onday aqiqatqa qarsy núsqaudy qanday maqsatpen berdi eken. Búl núsqauymen ol Elbasynyng tarih ghylymy turaly aitqan myna pikirine qarsy shyghyp ózining sayasy sauatsyzdyghyn kórsetip otyrghan joq pa?

Býginde óz  tarihymyzdy  jan-jaqty bilu jәne zerdeleu, tәliminen ýirenu, odan sabaq aludyng  kele­shek ýshin manyzy zor bolyp otyr. Osy ótken tarihy oqighalardyng manyzdylyghy turaly ózining "Jadymyzda jattalsyn, tatulyq dәiim saqtalsyn" degen enbeginde Elbasy N.Nazarbaev: "Yaghny ótkenimizdi tútas kýiinde, eshqanday boyamasyz, qospa­syz, qaz-qalpynda qabyldaghanymyz lәzim. Al ótken jyldar shejiresin ýnemi әri búrmalausyz zerdelep otyrudyng jóni bólek. Múnyng ózi ótkendegi tәjiriybening jaqsysynan ýirenu ýshin, eski qatelikterdi qaulata bermes ýshin, jamannan jiyrenu ýshin qajet" dep bagha bergen bolatyn. Al birinshi prorektor lauazymyn paydalanyp, tarihy shyndyqty aitqyzbay, oghan tiym salyp otyr. Álde kenes zamanyndaghy qazaq tarihyn qalay jazu kerektigine arnayy núsqau berip, shyndyqty aitqyzbay, jazghyzbay tarihtaghy  «aqtandaqtardy» qaptatqan «dәstýrdi» birinshi prorektordyng jalghastyruy qalay?  Álde  ózin    lauazym  iyesi  etken qazaqtardyng jeri ýshin kýresine qarsy ma?

Atalghan maqalada Jer  kiyeli úghym ekendigi. Últtyng – últ, memleketting tәuelsiz boluynyn  ózi  olardyng ózderi mekendegen jerine, onda  jasalatyn  iygilikterge baylanysty ekendigi  múraghat derekterine silteme jasalyp jazylghan (barlyghy 7- bet).

Tarih degenimiz – halyqtyng zerdesi. Ol bolyp ótken, ony týzete almaysyng jәne onyng bir týsin ekinshisimen auystyryp, almastyryp janadan jaza almaysyn. Biz ony býkil qayshylyqtarymen jәne qayghyly betterimen qosa, ol qanday  bolsa naq sonday, býkil aluan týrli, tútas kýiinde qabyldaugha tiyispiz. 

Birinshi prorektor myrza! Tarih ghylymy qasiyetti – ghylym. Ol búra tartudy da, әsirese boyaudy da , "aqsaqty tynday, ótirikti shynday" etkendi de  kótermeydi. Onyng ólshemi – shyndyq, aqiqatqa jetu. Sondyqtan  sizding jandayshaptyqpen aitqan jaghympazdyqtan tuyndaghyn  núsqauynyzdy orynday almaymyn. Maqalany tolyq shygharmasanyz tarih aldynda jauap beresiz.

Qazaqstan tarihynyng "aqtandaq" betteri az bolmaghan, ol turaly qyzyl iydeologiyanyng dәureni jýrip, dәuirlep túrghan kezinde ashyq aitylmady, bәri de býrkemelenip kórsetildi. Aytugha, jazugha talpynghandar jazalandy. Kenester dәuirindegi әkimshil-әmirshil jýiening biyligi kezinde tarihy oqighalargha, qoghamgha, sol kezdegi tirshilikke, basshy qyzmetkerlerding is-әreketterine, kisilikke, kósemdikke, әdildik pen zorlyqqa beriletin bagha kesilip-pishilip, óni ainaldyrylyp, ózgertilip berilgendigi býginde eshkimge qúpiya emes-ti. Osy shyryldaghan shyndyqty halqymyz tek tәuelsizdigin alghan sәtten bastap qana oqyp, biluge mýmkinshilik aldy. 

Mine, myna  eki abzas maqalanyng basy, birinshi prorektorgha únamay onndaghy sózderden  shoshyp alyp tastaugha núsqau bergen túsy.  

Kiyeli jer – ata-meken tәuelsizdik kepili.

Halyqtyng kelisiminsiz  lauazymdaryn paydalanyp zorlyq jasau arqyly  jerge zansyz  iyelik etip, ony satu jónindegi  opasyz  sheshimi  biylik tarapynan  ekinshi ret qaytalanyp otyr.  Olar  jerding iyesi – halyqpen sanaspay olardyng syrtynan kense jaghdayynda qabyldaghan osynau jerdi satu jónindegi  әmirshil-әkimshil әdiske salghan zorlyq  sheshimining ómir shyndyghymen sәikes kelmeui, qazaq  halqynyng obektivti, subektivti  qajettilikterining eskerilmeui, olardyn  konstitusiyalyq qúqyqtarynyn  búzyluyna әkep soghyp otyr.  

Býginde biylik basyndaghylar memlekettin  sayasy tәuelsizdigin bayandy etip, qazaq últynyng dýniyejýzilik adamzat sanatyndaghy halyqtar men últtardyng qatarynda terezesi teng ómir sýrui ýshin, auaday qajetti tómendegidey eki belgisine erekshe mәn berip, olardy kózdin qarashyghynday qorghaulary tiyis. Ol qazaqty tútas últ etip otyrghan onyng ANA TILI men,  ghasyrlar boyy ómir sýrip kele jatqan ata mekeni – JERI».

«Qyraghylyghyng kem de­gen aiyptaugha úshyrap, mansabymnan airylyp qalarmyn» dep saqtanghandarynyng týri osy  ma?  Ataq, mansap  ýshin neden bolsa da tartynbay, tarihy shyndyqty aitqyzbau amaly ma?  Osy «enbekteri»  arqasynda mansaptan airylmau,  jeke bastyng mýddesin  kýitteuden asa almau әreketi qoghamgha demokratiyalyq qadamdargha kedergi, ziyan ekenin biluge tiyis qoy!

Tәuelsiz elimizde әli de  «qy­zyl iydeologiya» tәrbiyesinen әbden susyndaghan  moralidyq jaghynan azghyndaghan, kisilik qasiyetteren júrday,  ar-ojdandaryna qayau týsken   adam­gershilik  qúndylyqty aira almaytyn adamdar әli de bar eken- au.

Esenghazy Quandyq, tarih ghylymdarynyn  doktory, professor

Abai.kz