Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 8221 0 pikir 12 Jeltoqsan, 2016 saghat 14:18

ÚLT KÓSEMIN QORLAGhAN SPEKTAKL

8 jeltoqsan kýni Qaraghandy qalasynda Alash kósemining 150 jyldyq mereytoyynyng qúrmetine  oray oblys әkimdigining úiymdastyruymen «Álihan Bókeyhan jәne Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihy negizderi» atty halyqaralyq ghylymy konferensiyasy ótti. Konferensiyadan song ghylymy kópshilik S.Seyfullin atyndaghy oblystyq qazaq drama teatryna  baryp, «Álihan Bókeyhanov» atty spektaklidy tamashalady. Júrt qatarly spektaklidy tamashaladyq. Ómirimde mynaday soraqy spektaklidi alghash ret kóruim. Birden kesip aitatyn jayt: Búl spektaklidy sahnagha shygharghan jauapty adamdar tarihy taqyrypty saudagha salghanymen qoymay, últ kósemining kelbetin qorlap otyr!


Spektakliding ssenariyin jazghan «QR Halyq әrtisi» degen joghary ataghy bar  E.Tóleubay myrza dramaturgiya men rejissuranyng shylbyryn qatar ústap, dramagha deni auyp, janrdan janr quyp, jenil-jelpi júmysty saghalap, «tarihy taqyrypty» saudagha salghan alypsatar ekenin anyq kórsetti! Osy jyldyn  4 qarashasynda Astanadaghy №76 mektepte Álihan Bókeyhangha arnalghan konferensiya ótken-di. Sol úlyq jiyngha  Qostanaydan arnayy kelgen E.Tóleubay myrza sahnagha shyghyp, qyzdy-qyzdymen  «Almatydaghy Áuezov teatry «Aqtastaghy Ahiko» dey me, qaydaghy bir japondy úlyqtap jatyr! Men Alashtyng túlghalaryna arnap birneshe piesa jazyp, Qazaqstandaghy birqatar teatrdyng tabaldyryghyn tozdyryp, repertuaryna engize almay jýrmin!» dep ashynyp edi. Sol kezde ishimnen: «O, myna kisi baghy janbay jýrgen talant eken au», - dep oilap qalyp em. Myna spektaklidi kórip otyrghanda, búl oiymnan 180 gradusqa teris ainaldym!

Spektakliding qongshy rejisseri QR Mәdeniyet qayratkeri S.Júmaghaly myrza eken. Onyng rejisserlyq sheberligi E.Tóleubaydyng dramaturgtyghymen astasyp, qabattasyp jatyr. «Apama jezdem say» dep osyndayda aitsa kerek. Akterlar qayta-qayta últ jolynda qúrban bolghan әruaqtardyng bas sýiekterin ary-beri laqtyryp, shyghara beredi jәne t.s.s. kemshilikter óte kóp. Onyng qaybirin terip otyrayyn. Búl jaghyn kәsiby teatr synymen ainalysyp jýrgender aitsyn.

Spektakli bastalghannan-aq, sóilem selkeuligi, jalang bos sózderge qúrylghan akterlerding sózi syldyr su siyaqty aghyp jatty. Últ kósemin túrmys-tirshilik әngimesine aralastyryp, qatyn, bala-shaghasymen úrystyryp qoydy. Úyat endi. Jә, «әlipting artyn baghyp» ýnsiz otyrdyq, akterlerding oiyny kónilden shyghar degen ýmitpen. Eng soraqysy – osy. Akterlerding oiyny, jýris-túrysy, sóilegen sózi jayly aitudyng ózi úyat. Masqara!  Alash kósemining rólin somdaghan G.Berdembetov óz-ózine senimsiz, jasqanshaq, últtyq ruhy joq, jigersiz keyip tanytty. Al, últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng rólin somdaghan QR Mәdeniyet qayratkeri M.Sadyqanov egde jastaghy akter eken. Al, Álihannyng rólin somdaghan G.Berdembetov jas jigit. Endi logikagha salyp kóriniz, Álihan 1866 jylghy, Ahang 1873 jylghy. Osyny týsine almaghan kim jyndy, men be, әlde teatr újymy ma? Ahmetting rólindegi akter Álihannyng qolbala, qyzmetshisi siyaqty úshyp, qonyp jýr.  

Eng soraqysy –  E.Tóleubaydyng Staliny «meyirimdi», «janashyr» jan eken. Qazaqqa janyp, qazaq ýshin ezilip, qoldan jasalghan sayasatty Goloshekinge jauyp, ózi «sýtten aq, sudan taza» bolyp otyr. Onyng rólin somdaghan R.Qoshjanov ózine jýktelgen róldi mýlde asha almady. Biz osy Stalinnyng rólindegi әrtisten kóp ýmit kýtip edik, kýtken ýmitimiz ýzilip, kýdigimiz seyildi. Al, birdey bir NKVD-nyng bastyghy bolghan N. Ejovtyng rólindegi A.Mukashev  myrzaqamaqta otyrghan Álihannyng dosy, janashyry syqyldy onyng  aldynda qúrday jorghalap, «chesti» berip, Stalinnyng janalyqtaryn jetkizip jýr! Akterlerding úzaq sýreng teksteri – dramaturgiyanyng arqauyn bosatyp, tarihy túlgha  beynesining kórkemdigin kemitti!

E.Tóleubaydyng dramaturgtyq sheberligi óte әlsiz. Sóz, dialog, monolog bayandaularynda shiraqtyq joq. Akterlerding sóilegen sózi men istelgen isterining ózi tiptendirilui kerek emes pe! Tiptik orta, tiptik harakter joq! E.Tóleubay ózining tiline salaq qaraytyn, talghamy jetinkiremeytin dramaturg. Spektakliding kóp jerlerinde akterler auyzgha týsken sózderdi ýiip-tógip qoldanghanynan, onyng qanday dramaturg ekenin bayqaugha bolady.

Mening oiymsha, E.Tóleubay babynan janylghan, suretkerlik baghy janbaghan  dramaturgsymaq eken! Bar gәp – onyng tarihy oqighalardy búrmalap, bolmaghandy boldy qylyp, últ tarihyn qorlauynda! Shyndyghynda jamannyng jamandyghyn aitu – qiynnyng qiyny. Avtordyng bilimining tómendigi, órisi, tanym-týisigining shala-sharpy ekeni kózge anyq bayqalady. Onyng jalang taqyryp, jasandy iydeya jasauynyng saldarynan Mәmbet Qoygeldi bastaghan birqatar alashtanushy ghalymdar oblys әkimi men oblys basshylary, kórermen qauym, jas jetkinshekterding aldynda qyzaryp, úyalyp otyrdy. Sonymen, alashtanushylar E.Tóleubaydyng arqasynda  Álihannyng ómir jolyn «janasha» tanyp shyqty!

Sózimizdi týiinder bolsaq, taghdyry qasiretke toly Álihannyng ómir jolyn arqau etken búl spektakli – qymqighysh oqigha, qiytúrqy qiyn detali, asa kýrdeli kompozisiyalyq sheshimi joq, olpy-solpy, dýmbilez, shala-sharpy jazylghan naghyz haltura!

 PS: Qazaqstan Teatr qayratkerleri odaghynyng basshysy T.Jamanqúlov isti bolyp, ózining qara basynyng qayghysymen jýr. Ataghynan at ýrketin Asanәli Áshimov ýy ishine ýy tigip, Qazaqstan Teatrlar qauymdastyghyn qúryp aldy. Sahnagha shyghyp jatqan teatr ónimin baqylap, taldap, tarazylap otyrugha tiyisti basshylar bir-birimen qyrghiy-qabaq bolyp, ashyq maydan jariyalap jatqanynan aq teatr ónerining qadir-qasiyeti, qúty qashty ma dep oilaysyn...  

«Agha.Qúda.Para»  zamany bolghan shaqta, E.Tólebay siyaqty «shala Shekspirlerdyn» baghy janyp, tóbesi kókke bir eli jetpey túr! 

Qaraghandy oblysynyng Mәdeniyet, arhivter jәne qújattar basqarmasy men atalmysh teatrdyng basshysy S.N.Bekbolatov, teatrdyng kórkemdik jetekshisi D.A.Espaevtan últ kósemi Álihannyng túlghalyq kelbetin qorlaghan myna spektaklidy repertuardan alyp tastauyn ótinip súraymyz.

Alashtanushy ghalymdarmen qatar otyryp, spektaklidi basynan ayaghyna deyin  tamashalaghan oblys basshysy N.Q.Ábdibekovten últ tarihyn, tútas últtyng abyroyy bolghan Álihannyng beynesin búlay qorlap, masqaralaugha jol bergen, kórermenin eliktirip, qyzyqtyra almaytyn búnday spektaklidyng kiyeli sahnagha kimderding shygharghanyn anyqtauyn súraymyz!

Eldos Toqtarbay, әdebiyettanushy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576