Tarihy derekter Týrkistan múhtariatyn qúru – Alash avtonomiyasyn qúrudyng aldynghy sharty boldy degen tújyrymgha jeteleydi.

2016 jyldyng 12 jeltoqsanynda Qazaq memlekettiligin qayta tiriltken Alash avtonomiyasynyng qúrylghanyna 99 jyl toldy. Odan 2 apta búryn Qoqand qalasynda Týrkistan múhtariaty degen ataumen taghy bir memlekettik qúrylym dýniyege kelgen-di.

Alayda, Mústafa Shoqay men Zәky Validy Toghannyng (Ahmet Zәky Validov) estelikterine qaraghanda, Alash jәne Týrkistan avtonomiyalarynyng birortaq qúpiyasy bar kórinedi.

Atap aitqanda, Alash birynghay qazaq últtyq memleketi emes, al Týrkistan múhtariyatyn (Qoqan avtonomiyasyn) qúru turaly strategiyalyq sheshim Qoqanda emes, Orynborda qabyldanghan.

Aqiqatyn aitqanda, Týrkistan múhtariyatyn da, Alash avtonomiyasyn da qúru turaly sheshim Orynbordaghy bir ortalyqta qabyldanyp, ekeuine de úiytqy әri basshy bolghan  Alash qayratkerleri bolatyn.

Qazirgi berik qalyptasqan kózqarasqa sәikes, kenes tarihnamasynan «Qoqand avtonomiyasy» degen atauymen belgili Týrkistan múhtariyaty Múhametjan Tynyshbayúly men Mústafa Shoqaydyng múryndyq boluymen qúrylyp, búl memlekettik qúrylym 1917 jyldyng 27 qarashasynan 1918 jyldyng 22 aqpany aralyghynda deyin jasady.

Týrkistan múhtariyaty jariyalanghan 28 qarashadan 12 jeltoqsangha deyingi aralyqta búl memlekettik qúrylymnyng tóraghasy (premier-ministri) Múhametjan Tynyshbayúly, ishki qarama-qayshylyqtardyng saldarynan ol biylikten bas tartqan sebepti, onyng ornyna Mústafa Shoqay saylanyp, avtonomiyany tolyghymen kýireuine deyin basqardy.

Týrkistan múhtariyaty zerdelenetin zertteulerde onyng qúryluy men jariyalanu tarihynda birden-bir jetekshilik ról negizinen Mústafa Shoqaygha artylady da, Múhametjan Tynyshbayúly kóbine Alash qayratkeri, Alash Orda Halyq kenesining mýshesi retinde sipattalady.

HH ghasyrdyng basyndaghy tarihy oqighalardy zertteytin tarihshylardyng arasynda Alash avtonomiyasynan Týrkistan múhtariyatynyng tarihy manyzy men rólin joghary qoyatyn ghalymdar da joq emes. Al býgingi kýni ainalymgha týsken tarihy mәlimetter Alash avtonomiyasy men Týrkistan múhtariyatynyng tarihyn týbegeyli qayta qaraugha jeteleydi.

Mysalgha, Týrkistan múhtariyatynyng qúryluyna kuә bolghan qayratkerlerding biri, 1917-1919 jyldardaghy Bashqúrt avtonomiyasynyng tóraghasy bolghan Ahmet Zәky Validovtyng esteligine sәikes, Qoqan avtonomiyasyn nemese Týrkistan múhtariyatyn qúru turaly bastama da, týpkilikti sheshim de Qoqan qalasyndaghy  Músylmandardyng IV Jalpytýrkistan qúryltayynda emes, Býkilreseylik Uaqytsha ýkimetting Torghay oblysy boyynsha komissary Álihan Bókeyhannyng Orynbordaghy kensesi – reziydensiyasynda qabyldanghan.

Óz estelikterin «Zәky Validy Toghan» degen esimimen Týrkiyada jariyalaghan Ahmet Zaky Validov ol turaly: «Qazaq halqynyng kórnekti qayraterleri: Ahmet Baytúrsyn, Shynghys han úrpaghy, Bókey ordasynyng asa qadirli ókili, egde jastaghy Shәngerey súltan Bókeyhanov, Tashkentten kelgen Mústafa Shoqay, Jihansha Dosmúhamedúly jәne basqalary qazannyng sony – qarashanyng basynda Torghay gubernatory Ghaly han Bókeyhannyng reziydensiyasynda jinaldy. Men birneshe mәjiliske qatystym», - dep jazdy.

Onyng jazuynsha, 28 qazanda Tashkent qalasy da Kenes ókimetining qolyna ótti, sol sebepti Mústafa Shoqay Orynborda kidiruge mәjbýr boldy. Álihan Bókeyhannyng kensesindegi 2 kýndik mәjilisting barysynda qazaq qayratkerleri Ahmet Zәky Validovqa «bashqúrd isterin qoya túryp, M. Shoqaymen birge Tashkentke attanudy úsynady». Al Álihannyng reziydensiyasyndaghy mәjiliste Tashkentegi, yaghny bolishevikterding ýstemdigi ornaghan jalpy Týrkistandaghy ahualdy ýilestirmeyinshe, biylikti Kenes ókimetinen qaytaryp almaghan kýn de, tarazy basyn tenestirmeyinshe, Alash avtonomiyasyn jariyalaugha bolmaydy degen ortaq pikirge keledi. «Mәjilis, - deydi Ahmet Zәky Validov óz esteliginde, - «2 kýn jalghasyp, bizding keleshek taghdyrymyzdy negizinen aiqyndap berdi».

Al Týrkistan múhtariyatyn qúryp, onyng alghashqy premier-ministri bolyp saylanghan Múhametjan Tynyshbayúly ózining әrbir isin Álihan Bókehanmen kenese otyryp atqarghanyn onyng 1917 jyly Uaqytsha ýkimetting Jetisu oblysyndaghy komissary bolyp taghayyndaluynyng izinshe Tashkentten Alash kósemine jazghan hatynan anyq bayqaugha bolady.

Týrkistan múhtariyaty Orynbordaghy 2 kýndik mәjilis qabyldaghan jasyryn sheshimmen jәne Álihannyng tikeley tapsyrmasymen qúrylghanyn búltartpay dәleldeytin taghy bir tarihy oqigha – Alash avtonomiyasy qúrylyp, Álihan bastaghan onyng jogharghy atqarushy biyligi – Alash Orda Últtyq kenesi jasaqtalghanda, Múhametjan Tynyshbayúly men Mústafa Shoqay ekeui – biri Týrkistan múhtariyatynyng tóraghasy, ekinshisi onyng syrtqy ister ministri boluyna qaramastan, Alash Orda ýkimetining mýsheligine saylandy. Adamzat tarihynda eki derbes memleket pen olardyng eki bólek ýkimetterine bir qayratkerding qarama-qatar mýshe bolyp saylanghan basqa bir mysal tabyla qoyar ma eken?!

Al sol «Úly Týrkistan» iydeyasyn bir Mústafa Shoqaygha tanatyn mústafatanushylardyng keybiri Álihan Bókeyhan Alash avtonomiyasynyng Týrkistanmen biriguine qarsy boldy degen pikirine dәlel retinde Alash kósemining «Jalpy Sibir siyezi» atty maqalasyn keltiredi. Iya, Álihan ol maqalasynda «Týrkistan óz aldyna avtonomiya bolar. Bizding qazaqtyng Týrkistangha qosylghany ong degen fikir de bar. Biz Týrkistanmen dindes, tuysqanbyz... Bizding qazaq is atqaratyn azamatqa jútap otyrghan bolsa, bizding jalpy qazaq qaranghy soqyr bolsa, Týrkistan 10 ese artyq. Qazaq Týrkistanmen bir avtonomiya bolsa, avtonomiya arbasyna týie men esekti par jekken bolady. Búl arbagha minip biz qayda baramyz?» - dep jazdy.

1918 jyldyng 26 shildesinde Sibir avtonomiyasynyng Ministrler kenesine joldaghan bayandamasynda Álihan Bókeyhannyng «Alash Avtonomiyasy Sibir men Týrkistan oblystarynyng qúramyna eshqashan kirmegen Qazaq ólkesining 6 million qazaq-qyrghyz halqyn biriktiredi», - dep jazghany taghy bar.

Álihan Bókeyhan búl sayasy kózqarasyn qazaq pen Orta Aziyanyng ózge týrki-músylmandary ýshin emes, panislamizmning jәne pantýrkizmning kýshenginen qatty seskenetin Resey basshylary ýshin, olardy adastyru, aldarqatu maqsatynda ghana jazghan sayasy әdis-amal bolatyn.Alash pen Týrkistan avtonomiyalarynyng eki bólek qúryluynyng basty syry da osynda jatyr edi. 

Otarshyl Resey imperiyasynyng patshalyq biyligi ghana emes, 1917 jylghy Aqpan tónkerisin jýzege asyrghan demokrattarynyng ózderi de, tipti «Qazan tónkerisi» degen býlikpen biylikti basyp alghan Kenes ókimeti de týrki-músylman halyqtarynyng biriguinen qatty qoryqqan. 1924 jyly Kenes ókimetining Orta Aziya halyqtaryn derbes respublikalargha bólip, 1925 jәne 1929 jyldary Qazaqstannan Orynbor oblysyn Reseyge qosyp beru arqyly, kórshi tuys Bashqúrtstan men Tatarstandy Qazaq elinen ajyratuy sonyng búltartpas aighaghy bolyp tabylady (№ 1 fotosuret).

Al Álihan Bókeyhannyng kózdegen týpkilikti maqsaty - Týrkistan múhtariyaty orys imperiyasynyng otarlyghyndaghy barlyq týrki-músylman halqynyng basyn biriktirudi kózdegen Alash avtonomiyasy ayaghynan tik túryp ketken jaghdayda, onyng qúramdas bóligi bolugha tiyis edi.

Álihan Bókeyhan HH ghasyrdyng basynda Europa men Aziya qúrlyqtaryndaghy әlsiz, Bolgariya, Qaratau (Chernogoriya), Mongholiya, Qytay syndy әlsiz, mәdeniyeti men ekonomikasy artta qalghan últttar men elderding otarshyl, jyrtqysh alyp imperiyalardyng jemtigine ainalghan, qayghy-qasyretke toly taghdyryn jiti zerttey kele, býkil týrki-músylman halyqtarynyng birtútas memleketin qayta janghyrtu kerek degen tereng oigha kelgen.

Álihannyng HH ghasyr basynda Euraziya kenistigindegi, jalpy býkil әlemdegi oqighalardyng barysy men órbuin qalt jibermey qadaghalap, 1913-1918 jyldary «Qazaq» gazetinde jariyalap otyrghan «Europadaghy slavyan hәm nemis», «Angliya Europa soghysyna ne sebeppen kirisken?», «Balqan soghysy», «Týrik pen girek», «Japon hәm Qytay», «Monghol hali», «Monghol konstitusiyasy» jәne taghy basqa kóptegen sayasy sholuy⁶ onyng týrki-músylman halyqtarynyng birigui kerek degen iydeyasy adamzat tarihynyng ótkeni men býginin tereng zerttep saralauynan tughan manyzdy qorytyndy bolatyn.

Al endi kelesi janalyqqa qysqasha toqtalsam, Alash avtonomiyasy – birynghay qazaq últtyq memleketi emes, kem degende qazaq-qyrghyz birtútas memleketi, aqyr ayaghynda – Resey imperiyasynyng otarlyghynda bolghan týrki-músylman halyqtaryn biriktiretin quatty memleket týrinde josparlanyp qúryldy.

Oghan, birinshiden, «Alash» partiyasy baghdarlamasynyng II tarauyndaghy «Reti kelse Qazaq avtonomiyasy sybaylas  júrttarmen  әzirge  birlese  boluy,  reti  kelmese  –  birden-aq  óz  aldyna jeke boluy» degen joldarynan kóz jetkizemiz.

Ekinshiden, Mústafa Shoqaydyng «Kirgizskaya Sovetskaya Respublika» degen aidarmen Tiflisting «Volinyy gores» gazetinde 1920 jyldyng 11 qazanynda, yaghny Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Respublikasynyng qúryltay jinalysynyng izinshe jazghan maqalasyndaghy myna joldary búltartpas dәlel bolady: «Qazaqstanmen» salystyrghanda «Alash» - órisi әldeqayda keng týsinik jәne ol qazaqtardyng ózderin de, olargha tuys halyq - qyrghyzdardy da qamtidy. «Qazaqstan», tek qazaqtyng ózin ghana qamtityn órisi әldeqayda tar týsinik retinde jәne qazaqtyng óz týsinigi boyynsha, әrqashanda óresi tarlau últshyldyq pen shovinizmning nyshany bolatyn».

Ýshinshiden, osydan tura 99 jyl búryn, 1917 jyldyng 5-13 jeltoqsan aralyghynda Alash avtonomiyasyn qúrghan Orynbordaghy II emes, III Jalpyqazaq qúryltayynda jasaqtalghan ýkimet – Alash Orda Últtyq kenesining 15 mýshesining biri - Janysh Soltonoevtyng tegi qyrghyz ekenin úmytpau kerek. Onyng Alash Orda komissarlyghyna qazaqtyng óz qatarynan oqyghan-toqyghany bar azmattardyng jetispeuinen emes, basqa әldeqayda manyzdy, tamyry terende jatqan maqsat-mýddemen saylanghany kýmәn tughyzbasa kerek.

Al tórtinshiden, qazirgi Qyrghyzstan geografiyalyq jaghynan da Alash avtonomiyasynyng territoriyasyna qaraytyn. Esterinizge sala ketsem, Kenes ókimetining Orta Aziya halyqtaryn derbes respublikalargha bólshektep, shekaralyq mejeleu sayasatyn bastaghan 1924 jylgha deyin derlik Qyrghyzstannyng qazirgi jeri Alash avtonomiyasynyng qúramdas bóligi dep jariyalanghan Jetisu oblysyna qaraytyn. 

Sibir avtonomiyasynyng Ministrler kenesine joldaghan bayandamasyndaghy «Alash Avtonomiyasy Sibir siyaqty pishini dóngelek tәrizdi territoriyany alyp jatyr jәne 10 million halqy bar iri sayasy birlik bolyp tabylady» dep, sol 10 million halyqtyng ishinde qyrghyzdar men Orta Aziyanyng qaraqalpaq, týrkimen syndy ózge týrki halyqtaryn da atap kórsetse kerek.

Al Álihan Bókeyhannyng bashkúrt jәne tatar kósemderimen 1918 jyldyng kókteminde Alash qalasynda (III Jalpyqazaq siyezi qaulysynda 1917 jyldyng kókteminde «Alash» avtonomiyasynyng uaqytsha astanasy retinde belgilendi. - S.A.) jәne Reseyding Qúryltay jinalysy mýsheleri komiytetining sol jyldyng kýzinde Ufa qalasyndaghy «memlekettik mәjilisi» syrtynda ótkizgen kelissózining nәtiyjesinde qazaq pen qyrghyzdyng Alash, bashqúrt jәne tatar avtonomiyalarynyng birigip bir memleket qúrugha keliskeni – Alash iydeyasy men Alash avtonomiyasynyng týpkilikti maqsaty – orys imperiyasynyng otarlyghyndaghy týrki-músylman halyqtarynyng birtútas memleketin qúru, ashyghyn aitqanda – Úly Týrkistan memleketin, Túran imperiyasyn qayta janghyrtu boldy dep kesip aita alamyz.

Oghan birden-bir aighaq retinde Alash avtonomiyasynyng tarihyna qatysty Resey Federasiyasynyng memlekettik múraghatynda saqtalghan myna tarihy kartany atap kórsetuge bolady (№ 2 fotosuret).

Mysalgha, Alash avtonomiyasynyng resmy tarihynan Álihan Bókeyhan men Bashkúrt avtonomiyasynyng tóraghasy Ahmet Zәky Validovtyng qazaq-bashqúrt odaghyn qúrmaq bolghany mәlim. Alayda, eger Álihannyng Mәskeude aqyrghy ret tútqyndalyp, Butyrka abaqtysynda tergeushige 1937 jyldyng tamyzynda bergen songhy jauabyna den qoysaq, Álihan Bókeyhan men Zәky Validy Toghan Qazaq-Bashqúrt sayasy odaghyn emes, birtútas memleket qúru turaly uaghdalasqan bolyp shyghady.

OGPU tergeushisine Álihan Bókeyhan sózbe-sóz bylay dep jauap beredi: «1918 jyldyng qyrkýieginde Ufa qalasynda Alash Orda ýkimeti men Validovtyng bashqúrt ýkimeti ókilderining mәjilis bolyp ótti. Alash Ordadan men – Bókeyhan, Álimhan Ermekúly, Jansha Dosmúhamedúly, Halel Dosmúhamedúly boldy... Osy mәjiliste biz Kenes ókimetine qarsy birlesip kýresu jәne birtútas Bashqúrt-Qazaq memleketin qúru turaly uaghdalastyq».

Tergeushining «Birtútas Bashqúrt-Qazaq memleketin qúru sheshimine kelgende sizder qanday maqsat-mýddeni kózdedinizder?» degen saualyna Álihan Bókeyhan: «Birinshiden, Kenes ókimetine qarsy kýresu ýshin bizding qaruly kýshterimizdi biriktiru qajettigi boldy. Búlaysha kýsh biriktirudi biz Qyzyl armiyagha tótep beretin shynayy mýmkindik dep baghaladyq... Ekinshiden, jerimizding kórshi boluy jәne Bashqúrtstanda bashqúrttanyp ketken qazaqtardyng aitarlyqtay kóp túratynyn eskerdik. Ýshinshiden, Qazaqstan men Bashqúrt ekonomikalaryn úshtastyrudyng tiyimdiligi. Bashkúrt rudasy, ormany jәne qazaq astyghy, maly jәne múnayy. Mine, osy jayttardy eskere kele biz biriksek, әsker jaghynan da, ekonomika túrghysynan da quatty memleket qúra alamyz dep eseptedik», - dep mәlimdedi.

Alash avtonomiyasynyng tóraghasy (preziydenti) әri premier-ministri Álihan Bókeyhangha qatysty taghy bir adasqan pikir bar. Ol «Álihan Alash avtonomiyasyn Reseyden bólip tәuelsiz memleket qúrghysy kelmedi» degen pikir.

Al tarihy derekterge sýiensek, Álihan Alash avtonomiyasyn qúrmay túryp-aq, keleshek últtyq memleketti alyp otarshyl imperiyanyng qúrsauynan qalaysha qantógissiz jәne ata-baba jerining tipti alaqanday telimin de qaldyrmay bosatyp aludyng barlyq mýmkin jolyn izdestirgen. Mysalgha, Álihan Jalpy Sibir siyezinen keyin 1917 jyldyng qazan aiynda, yaghny Alash avtonomiyasyn jariyalaudan 3 ay búryn «Qazaq» gazetinde jariyalaghan maqalasynda: «Biyl jazday bolghan komiytet saylauy, bizding qazaq ózin-ózi biylegende istegen isteri kórsetip túr: is atqaratyn azamattyng azdyghyn, jalpy júrttyng qaranghylyghyn biz oiladyq, әueli Sibirge sýienip, tasymaldap, jalghasyp, kóship ketelik; jip jalghap, zor memleket kórneuinen (!) qútylyp-ap, otau bolyp sonynan bólinelik dep», - dep jazdy.

Al 1917 jyldyng 12-18 qarashasy aralyghyndaghy Qúryltay jinalysy saylauynyng qarsanynda jariyalaghan «Qazaq deputattary» atty maqalasynda Qyr balasy - Álihan: «Bizding izdegenimiz - Alashtyng aty bәigeden kelgeni. Tiri bolsaq, aldymyz ýlken toy. Alashtyng balasy búl joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek memleket bolar», - dep jazyp, búl joly bolmasa da, 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda Qazaq elining óz tizgini óz qolyna tiyetinTәuelsizdik alatynyn boljap jazyp ketti emes pe!

Súltan Han Aqqúly

abai.kz