«Til - últtyng sýienetin tamyry, syiynatyn tәniri» dep halqymyz tegin aitpaghan. Ata-babamyzdyng ghasyrlar boyy jinaqtaghan ómirlik tәjiriybesi, qaghidalary men ústanymdary, nanym-senimderi  úrpaqtan-úrpaqqa til arqyly berilip ketedi. Qay halyqtyng bolmasyn últtyq ruhy últtyq tilimen qatar jýredi. Últtyq ruhy asqaq adam últtyq tilining de mәrtebesin biyik kóteredi. Til, dil, atameken degen qasiyetti úghymdar qatar jýrgende ghana birin biri toltyryp, tolyqtyryp, úlyqtap túrady. Osy ýsh qasiyetin ústanghan el ghana eldigin saqtaydy. Taghdyr talayymen atamekenimiz Qazaqstandy óz atamekeni, óz tughan eli, óz otany dep sanaytyn tili, týri ózge biraq tilegi bir otandastarymyz kóp. Sol sebepti de songhy kezderi qazaqstandyq patriotizm úghymy ene bastady. Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti N.Nazarbaevtyng «Qazaqstan 2050» Strategiyasy - qúrylghan memleketting jana sayasy betalysy» joldauynda, sonday-aq Qazaqstan Respublikasy Preziydentining «Bolashaghy birtútas últ» institusionaldy reformasynda qazaqstandyqtardyng til mәdeniyeti men tildik bilim dengeylerine airyqsha mәn beriledi. «Tilderding ýshtúghyrlylyghyn – qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin damytu – qoghamdy toptastyrudyn, onyng bәsekege qabilettiligin arttyrudyng kepili. Bizding basty maqsatymyz – qazaqstandyqtardyng jana jalpyúlttyq mú­rattar men qúndylyqtardy – qúqyqtyng ýstemdigin, jeke menshikti qorghaudy, memlekettik dәstýrlerdi, qazaqstandyq qúndylyqtar men tәuelsizdik jyldaryndaghy tabystardy ózderining etnostyq minez-qúlyq modeliderinen joghary qongyna qol jetkizu. Barlyq qazaqstandyqtar ýshin qazaq­standyqtyng boyynda aziyalyqtyng da, europalyqtyng da jaqsy qasiyetterin shynayy sýzgiden ótkizetin euraziyalyq iydeyasy biriktirushi bolyp tabylady» delingen. Osy jerde Elbasy qazaq tilin – memlekettik tildi - ruhany birlik pen Qazaqstan tәuelsizdigining negizi etip alyp otyrghanyn esten shygharmaghanymyz abzal. Býgingi tanda qazaq tiline artylyp otyrghan mindetting jýgi auyr. Qazaq tili osy ýsh tilding ishindegi irgetas, myqty negiz, ruhany qazyq bolu kerek. Osy terendik túrghysynan memlekettik tildi altyn dingekke ainaldyru ýshin Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiytetining tapsyrmasy boyynsha Sh.Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyghynda   «Til әlemi» portaly, «Atau.kz» onomastikalyq, «Emle.kz» orfografiyalyq, «Termincom.kz» terminologiyalyq sayty dayarlanghan bolatyn. IYgi bastama sapaly әri ghylymy negizdelgen kópshilikting qoldanysyna layyq tanymdyq sipattaghy dýnie boluy ýshin aqparattyq tehnologiyalar salasynyng bilikti mamandary, jetekshi әdisker ghalymdar, til bilimi men әdebiyettanudyng kórnekti ghalymdary tartyldy. Jana ýrdistegi internet-portal men onomastikalyq, terminologiyalyq, orfografiyalyq elektrondyq qorlardy mektep jasyndaghy oqushylardan bastap, sala mamandary, studentter men izdenushiler, oqytushylar men ghalymdar, jalpy júrtshylyq paydalana alady. Jobada til mәdeniyeti men bilimi әrtýrli dәrejedegi tútynushylardyng qajettiligin óteu ýshin qajetti jaghdaylardyng bәri jasalghan. «Til әlemi» portaly tilding әleumettik, qoghamdyq qúbylys retindegi qyzmetin meylinshe tolyq qamtudy maqsat etedi. Osyghan sәikes portaldyng mazmúnynda qoghamdaghy tildik súranystargha oray «Túghyr», «Aqparat», «Ádis», «Til rayy», «Tartu», «Tolghanys», «Orta» atty 7 blok ornalastyrylghan. «Túghyr» blogynda portaldyng qúrylym ataulary men sayttargha siltemeler berilse, «Aqparat» blogynda janalyqtar, tilding ózekti mәseleleri turaly qajetti mәlimetter, Ministrlik, Komiytet, Ortalyq tarapynan jýrgizilip jatqan júmystar jóninde habarlar beriledi. Búl blok ýnemi janaryp, tolyghyp túrady. 

Til ýirenemin deushiler ózderine qolayly әdis-tәsilder men, qajetti materialdardy «Ádis» blogynan tabady. Múnda qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin oqytugha arnalghan әdistemelik enbekter ornalastyrylady. Olar ishtey oqu qúraldaryna, interaktivti innovasiyalyq mulitiymedialyq baghdarlamalargha, oqytushylar men әdiskerlerge arnalghan ghylymiy-әdistemelik enbekterge, balalargha arnalghan til ýiretu qúraldargha, beyne jәne onlayn sabaqtargha, sózdikterge bólinedi. Bloktyng «Ghalymnan kenes», «Ádiskerge kómek» modulideri arqyly  әrbir qoldanushy ózine qajetti jalpy tilge jәne til ýirenuge qatysty kәsibi, ghylymi, әdistemelik kómek alady.

Kishi mektep jasyndaghy býldirshinder men mektep oqushylary ana tilindegi qyzyqty әdebiyetterding әlemine «Tartu» blogy arqyly sayahat jasau mýmkindigine iye. Múnda QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiytetinin  tapsyrysy boyynsha shygharylyp jatqan baspa ónimderining jәne «Til jәne qogham», «Tughan til» alimanahtarynyn, «Balapan әlemi» jurnalynyn, «Onomastikalyq habarshy», «Terminologiyalyq habarshy» bulletenderining elektrondy núsqalaryn da oqugha bolady. Sonymen birge búl blokta  qazaqtyn  әdeby tilin, kórkem әdebiyetin tanugha, sóz baylyghyn eseleuge jәne tildi dúrys qoldanugha jәrdemdesetin әdebi, publisistikalyq tandauly ýlgiler jinaqtalady. Portaldyng jәne sayttardyng kitaphanasynda kezinde az taralymmen shyghyp, júrtshylyqtyng qolyna onaylyqpen týse bermeytin, sham alyp izdeseng taptyrmaytyn kóptegen kitaptardyng elektrondy núsqalary ornalastyrylghan. Múnday siyrek kezdesetin kitaptar qorynyng boluy portal oqyrmandarynyng qataryn tolyqtyrady degen oidamyz.

Biz portaldyng ishki qúrylymy men mazmúnyna toqtalyp óttik. Portaldyng qúramynda ózderi derbes sayt retinde de qyzmet atqara alatyn  «Termincom.kz» terminologiyalyq, «Atau.kz» onomastikalyq jәne «Emle.kz» sauat ashu sayttary ornalasqan. «Termincom.kz» terminologiyalyq elektrondyq qory últtyq terminologiyany birizdendirude, qazaq terminologiyasynyng qordalanghan mәselelerin sheshu isinde óz mindetterin atqarady dep kýtilude. Tútynushy Respublikalyq terminologiyalyq komissiyasynda týrli ghylym salalary boyynsha bekitilgen terminderdi osy sayttan taba alady. Sonday-aq, «Oytalqy» aidary arqyly Respublikalyq terminologiyalyq komissiyasyna bekituge úsynylatyn terminderding definisiyasymen, týpki maghynasymen, ózge tuystas týrki tilderinde jәne qoldanystaghy zannamada qoldanylu joldarymen tanysyp, oqyrman retinde óz oiyn qaldyra alady. Búl aidargha qaldyrylghan pikirler terminderdi bekitu barysynda eskeriledi. Qazaq terminologiyasyna qatysty terminjasam  mәseleleri, salalyq terminderdi qalyptastyru men standarttau, terminderdi tәrjimalau, termin týzudegi ústanymdar turaly ghylymy jәne ghylymiy-kópshilik, anyqtamalyq әdebiyetter, qazaq til bilimindegi terminologiya salasyna qatysty jaryq kórgen enbekter men sózdikterding kesheni osy sayta jinaqtalghan.

«Atau.kz» onomastikalyq elektrondyq saytynda elimizdegi jer-su, eldi-meken, kóshe, memlekettik nysandardyng ataulary ornalasqan. Onomastikalyq ataulardyng tarihy, etimologiyasy, jasalu erekshelikteri turaly tanymdyq sipattaghy ghylymy jәne ghylymiy-kópshilik, anyqtamalyq әdebiyetter men maqalalardy izdegen paydalanushy ózine qajetti  onomastikalyq aqparatty osy jerden taba alady.

Grafika men orfografiyagha qatysty teoriyalyq mәlimetter men sózdikterden túratyn «Emle.kz» sayty túrghyndardyng til mәdeniyetin arttyryp, qazaqsha dúrys jazu, sózdi dúrys aitu sauattylyghyn qamtamasyz etudi kózdeydi. Osy mindetke sәikes, «Ádeby til normalary» blogynda sóz sazy, onyng kórkem әdebiyet pen ómirdegi manyzy, erejeleri men qaghidalary berilse, «Orfografiya» blogynda sózderding dúrys  jazylu erejeleri beriledi. Sonday-aq kirme sózder men termindik mәnge ie sózderding búrynghy jәne qazirgi jazylu barysyndaghy aiyrmashylyqtary salystyrmaly týrde kórsetiledi. Portal men sayttarda keri baylanys ornatylghan. Búl kez kelgen oqyrman ózin tolghandyrghan súraq boyynsha saualyn joldap, oghan ghalymdardyng tarapynan tolyqqandy jauap aluyna mýmkindigi bar degen sóz.

Saya Aghanasqyzy IYteghúlova

Sh.Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyghy

Abai.kz